Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Ärianalüüsi rakendamine
juhtimisarvestuses
Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
Saame tuttavaks
Margus Uuetoa
• Haridus
- Tallinna Ülikool
- Tartu Ülikool
• Töökogemus
- Ostu-ja müügidivisjonide juhtimi...
Koolituse läbimise järel:
• On teil ülevaade majandusarvestuse kujunemisest ja
juhtimisarvestuse teoreetilistest alustest
...
Päevakava
Koolitus koosneb kolmest moodulist:
1. Majandusarvestuse, juhtimisarvestuse ja
finantsarvestuse seosed; kuluarve...
Sumeri kiri
Vanimad kirjalikud leiud tähistavad
arvepidamist:
- Kirjatahvlid viljasaagi ülesmärkimiseks
- Kaunistustatud k...
Kiilkirja teke
Majandamise üle arvestuse
pidamisel võis olla tähtis
mõju kiilkirja tekkimisele.
Margus Uuetoa, Juhtimisarv...
Koolitused Eestis
• JUHI FINANTSKURSUS – BILANSS JA RAAMATUPIDAMINE
– Kursus erineva taseme ja valdkonna juhtidele, kes om...
Ärianalüüs
Teooriate, meetodite, protsesside ja
tehnoloogiate kogum, mis võimaldab
tõlgendada äritegevuse andmed
süstemati...
Juhtimisarvestus
Majandusarvestuse osana majandusinformatsiooni
• identifitseerimise
• mõõtmise
• vahendamise (edastamise)...
Majandusarvestus
Majandustehingutest tuleneva informatsiooni
töötlemise süsteem, mille käigus toimub
informatsiooni
vaatle...
Majandusinfo kasutajad
Ettevõtte-välised kasutajad
– neid teenindab
finantsarvestus
Ettevõtte-sisesed kasutajad
– neid tee...
Majandusarvestus
Finantsarvestus
Kohustuslik ja selle
rakendamine on ühtsete
seaduste ja nõuete järgi
reguleeritud; võimal...
Konkurents
Konkurents ettevõtluses võimaldab pakkuda
tarbijatele ja ettevõtetele laiemat valikut tooteid
ja teenuseid.
Kon...
New economy
Üleminek tootmispõhiselt majanduselt teenus-
põhisele majandusele.
Uus majandus toetub intellektuaalsele
kapit...
New management
Uus juhtimine põhineb teadmuspõhisel
juhtimisel, milles on seotud ettevõtte vaimsete
väärtuste
identifitsee...
Kiiremad juhtimisotsused
• Ettevõtte areng läbi kiirete muudatuste
• Äriinformatisooni kiirem kasutus
• Süstematiseeritud ...
Kvaliteetne info - konkurentsieelis
Ettevõte, kes suudab raportite tarvis rohkem ja
kiiremini kvaliteetset informatsiooni
...
Stabiilsus vs. pidev muutumine
Uue majanduse ettevõtteid ei saa juhtida
eesmärgiga tagada pikaajaline stabiilsus.
Juhid pe...
Juhtimisinfo jaotamisel 2 võimalust
anglo-ameerika
finantsarvestuse kirjed
peamiseks baasiks
juhtimisarvestuseks, aruand
l...
Mudelite eelised
Angloameerika
- madalad info saamise
kulud
- andmestruktuuride
läbipaistvus
- tulemused paistavad
investo...
Sõltumata mudelist
Sõltumata lähenemisviisist juhtimisarvestusele, aitab
andmete:
• kvaliteetne kogumine
• liigitamine
• ü...
Sõltumata mudelist
Juhtidel aitab kvaliteetne andmete kogumine
planeerida
kontrollida
hinnata organisatsiooni tegevusi
teh...
Finantsarvestus
Ettevõtte majandustegevust iseloomustava info
kajastamise protsess, mis hõlmab:
• majandustehinguid iseloo...
Finantsarvestuse aruanded
bilanss
kasumiaruanne
rahavoogude aruanne
omakapitali muutuste aruanne
mitmesugused lisad
Margus...
FA ja JA erinevused
Finantsarvestus (FA)
- Välistarbijad
- Minevik
- Ettevõte
- Riiklikud õigusaktid
- Õiglane hinnang
ett...
Juhtimisarvestuse süsteem
Juhtimisarvestuse süsteem - JAS
Ettevõtte juhtimisarvestuse protsessi
kujundamine ja süstematise...
Juhtimisarvestuse ülesanne
Anda juhtidele infot
- võimalike tegevusvariantide selgitamiseks
- tegevusvariantidest parima v...
Otsustamine
Juhtimisotsuste langetamiseks võimaldab
juhtimisarvestus äritegevuse informatsiooni
tõlgendades alternatiivset...
Juhtimisinfo saadavus
Juhtimisarvestuse muutmisel on olulised:
- struktuurimuudatused
- koolitused
- uuendused
- ettevõtte...
Juhtimisaruande koostajad
Tihti endised raamatupidajad – nad järgivad
täpselt reegleid.
Tavaliselt ei ole JA spetsialistid...
Juhtimisaruande koostajad
JA spetsialistide roll on muutumas – tänapäeval
vajatakse nõustajaid, kes ise aruannete
koostami...
Juhtimisarvestuse mõjurid
Juhtimisarvestust mõjutanud juhtimistegevused:
- otsustamine
- juhtimistasandid
- eelarvete koos...
Juhtimistasandid
Tippjuhid – firma globaalsete tegevuste
suunamine.
Keskastmejuhid – vastavalt ettevõtte
strateegiast tule...
Juhtimistasandid
EAS-i Eesti juhtimisvaldkonna uuring (2011):
- planeerimisel osalevad valdavalt omanikud ja
tippjuhid
- m...
Kuluarvestus = juhtimisarvestus?
Juhtimisarvestus – kuluarvestus, eelarvestamine
ja aruandlus koos tulemuste mõõtmisega.
K...
Kulud
Kulusid pole võimalik juhtida. Juhtida saab
erinevaid tegevusi, mille tulemusel kulud
tekivad. Kulude kontrollist on...
Kuluallikad
• tööjõud
• puhvervarud müügiks ostetud kaupadele
• toorainevarud
• põhitegevusega seotud ruumide rendid
• tur...
Tööjõukulu töötaja kohta
2012. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu
palgatöötaja kohta aastas 14436 eurot.
Keskmine töö...
Kliendi rahulolu tagamine
Kliendi rahulolu tagavad:
1. täpselt lubatud ajaks tarnitud kaubad
2. mõistliku aja jooksul hool...
Kliendi rahulolu tagamine
Kliendi rahulolu tagamiseks tehtud tegevused
peavad olema samal ajal ka kasumlikud.
Kõik kasumli...
Kliendi rahulolu tagavad tegevused
• äri edufaktorite määratlemine
• järjepidev tegelemine edufaktorite
määratlemisega
• t...
Kliendi kasumlikkus
Kliendi kasumlikkuse finantsnäitajate
kasutamine aitab ära hoida kliendikesksuse
muutumist kinnisideek...
Täpse kuluinfo kogumine
Kas eemärgiks on:
- kulude kohta info kogumine
- tulemuste analüüs
- tegevuste planeerimine
Muidug...
Kulude jaotamine
Kulude paigutamine (cost allocation) – kulude
arvestamine kulukandjatele ja/või kulukohtadele.
Kulukandja...
Kulude liigitus
Otsesed kulud
kulud, mida saab siduda vaid konkreetse
kulukandjaga.
Kaudsed kulud
ei ole aga otseselt mill...
Otsene või kaudne kulu
Kulu saab käsitleda otsese kuluna ühtede
kulukandjate puhul ning teiste kulukandjate
puhul käsitlet...
Kulude käsitlemine
Juhtimisarvestus
kulusid jaotatakse
otsustamiseks vastavalt
ettevõtte poolt seatud
eesmärgile ja vajadu...
Kulud jagunevad
Kaubakulu
kulutused, mida saab
seostada otseste toote
tootmis- või
soetuskuludega, kui toode
on ostetud võ...
Miks mitte kaubakulu?
laos hoitakse varasid ja
varad on tulevikus tulu
tooma planeeritud
ressursid
paljud kaubaga mitteseo...
Kolm meetodit
Kauba soetusmaksmumuse arvestamiseks on kolm
meetodit:
- individuaalmaksumuse meetod, mida kasutatakse kui
v...
Just in Time ja backflush costing
Just in Time (JIT) tarnesüsteemi kasutades peab
juhtimisarvestuse infosüsteem tagama
või...
Activity Based Costing – ABC
Tegevuspõhise kuluarvestuse puhul jagatakse
üldkulud selliselt, et justkui oleks tegemist ots...
Miks mitte ABC?
Traditsioonilise kuluarvestuse eelised:
- juhtide ebapiisavad teadmised või vähene usk
ABC toimivusse
- AB...
Ettevõttel pole kulusid!
• On ainult kliendid ning klientide
leidmiseks, teenindamiseks ja hoidmiseks
tehtavad tegevused, ...
Rahavoo tsükkel
Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
Müügihindade määramine
Turuliidritel ja nišitoodete pakkujatel hinnaeelis
– müügimarginaal suurem
Konkurentsitihedal turul...
Kulude sõltuvus käibest
Kulu-maht-kasum analüüs (cost – volume –
profit analysis) kirjeldab, kuidas on
omavahelises sõltuv...
Hindade määramine
Hindade määramiseks ollakse tihti valmis looma
abivahendeid, milliste arendushuvi piirdub
peamiselt hinn...
Just-In-Time
Täppisajastatud tarne (JIT-purchase) ja müük
(JIT-sales) tõstavad tehingu väärtust kliendi
silmis läbi müügio...
Just-In-Time
Täppisajastatud tarne võimaldab tänu backflush
kulude arvestusele finantsarvestuse
informatsiooni kuvada täps...
Varude puhvrid
ABC klassifikatsioon:
A – 10% suurima müügituluga artiklitest
B – 20%
C – ülejäänud artiklid
Margus Uuetoa,...
ABC klassifikatsioon
Klassifikatsioone võib kasutada mitut liiki:
1. Väärtus
2. Marginaal
3. Tulu
4. Laadustamiskulu
5. Mu...
Milleks puhvrid?
Määratud varu (safety stock) või ka puhver varu
(buffer stock) on ettevõttele vajalikud
kindlustamaks kau...
Millised puhvrid?
Mida suurem on puhver seda paremini
suudetakse rahuldada klientide vajadusi, aga ka
investeering varudes...
Puhvrite määramine
Mida täpsemalt suudab ettevõte prognoose
koostada seda väiksemaid varude puhvreid ta
vajab.
Kui nõudmin...
Optimaalsed puhvrid
Tuleb lahendada kaks vastuolulist küsimust:
1. varud peavad olema piisavad, et tagada müügi ja tootmis...
Puhvrite koondamine
Puhvrite koondamine võimaldab:
• osutada klientidele paremat teenust läbi
kiiremate kaubatarnete
• väh...
Varude tase
Varude tase peaks olema selline, kus „kaotatud
müükide“ kulu (Stock Out costs) ja puhvrite
hoidmise kulu summa...
Economic order quantity
Optimaalne tellimise suurus on selline, kus
tellimuste arvust tekkivad kulutused ja
kulutustest va...
Tulemuslikkuse juhtimine
Tulemuslikkuse juhtimise (performance
management) eesmärgiks on tagada, et
organisatsioon ja sell...
Mõõtmine
Operatiivjuhtimise ja juhtimisarvestuse
sidustamiseks on vajalik tulemusi mõõta.
„Sa ei saa juhtida seda, mida ei...
Millal mõõta
Pidev tulemuste jälgimine võimaldab ettevõttel
avastada ja kiiresti lahendada probleeme, nagu
töötajate või k...
Mida mõõta
Tulemuste mõõtmine
Juba tehtud juhtimisotsuste
alusel saavutatud tulemus –
kajastatakse
fiantsarvestuses ning
m...
Tegevuste mõõtmine
Eesti ettevõtetest 87% jälgib oma ettevõtte peamisi näitajaid korra kuus või
harvemini
USA-s kaotatakse...
Tegevuste analüüs
kas kõik kasu toovad tegevused on tehtud?
kas on tehtud vaid kasutoovaid tegevusi?
Margus Uuetoa, Juhtim...
Kontrollmõõdikud
Jälgimise lihtsustamiseks seatakse ettevõttes
sisse kontrollmõõdikud, mida jälgivad eri tasandi
juhid.
Va...
Eelarvestamine
Kaubatarnete tagamine, hooldusteenuse
planeerimine ja kaubavarude määramine on
kõik tegevused, mis seavad e...
Eelarvete koostamine
Eelarve – on juhtkonna langetatud otsuste
rahaline plaan.
Plaan võimaldab eri tasandi juhtidelt nõuda...
Eelarvestamise etapid
• eelarve detailide koostamine ja edastamine
eelarve koostajatele
• müügi- ja kulueelarve ettevalmis...
Eelarve detailsus
Ettevõtted globaliseeruvad
Olulisemaks muutub ettevõtte suutlikkus
pakkuda kliendile individuaalset lähe...
Eelarvestamine
• Traditsiooniline eelarve
• Tegevuspõhine eelarve
Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
Eelarvestamine
• Traditsiooniline
– ressursikeskne
– eelmise perioodi kulud
– suunatud
finantsarvestusele
– kulude põhjust...
Mõõtmine = juhtimine
Müüt või tegelikkus?
Igapäevane mõõtmine = turvatunne, et meil on kõik
kontrolli all.
Ratsionaalsed i...
Riskijuhtimise kulud
KPMG riskivaldkonna otsustajate uuring
näitas, et 41 protsenti juhtkondadest võtab
riskijuhtimist väg...
New management
Kliendikesksemaks muutumine nõuab
ettevõttelt protsesside muutmist ning IT
lahenduste tuge muudetud või uut...
IT tugi
Tänapäevased tippjuhid vajavad ise võimalust
juhtimisotsuste tarbeks süsteemselt
informatsiooni hankida.
Ettevõtte...
IT tugi
Arvutisüsteemide ja tarkvara ülesandeks on
võimaldada kasutajatele detailsemat kulude
arvestamist, kiiremat aruann...
IT mulli lõhkemine
Uue majanduse sünni põhjustas suuresti
infotehnoloogiamull 1990-ndate lõpul ja 2000-
ndate algul. Kiire...
Investeeringud IT-sse
Investeeringud IT-sse jagunevad kolmeks:
1. riistvara (kogu infrastruktuur)
2. litsentsitasud
3. süs...
Majandustarkvara
Majandustarkvara on osa juhtimisarvestuse
infosüsteemist, mis töötleb raamatupidamisandmeid
finantsaruann...
Äriinfo andmebaasid
1. Majandustarkvara
2. Veebikataloogid
3. Kirjavahetuse ja koostöö programmid
4. Dokumendihaldus (lepi...
Pilveteenus
Pilveteenus (Cloud computing) tähendab
virtuaalset IT teenust, kus kasutaja ostab vaid
täpselt nii palju ressu...
Ettvõtte ressursiplaneemise süsteem
(ERPS)
ERPS koosneb komplektiks integreeritud
tarkvara rakenduse moodulitest, mille ee...
Suuremad ERPS-d
Suuremad ERPS-de tootjad ja arendajad
maailmas on SAP, Infor Global
Solutions, Oracle, Epicor ja Microsoft...
ERPS-i valiku kriteeriumid
• ettevõtte müügitulu ja arvutitöökohtade arv
• ettevõtte tööprotsessidele toetuse tagamine
• i...
Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
Business Intelligence
Levinumad ärianalüüsi funktsioonid:
- aruandlus
- OLAP analüüsimine
- andmekaeve
- ettevõtte tulemus...
BI ajalugu
• 1958 kasutas Hans Peter Luhn (IBM teadlane)
esmakordselt mõistet Business Intelligence
• 1960 – 1980ndate kes...
Edukad BI lahendused
Tagavad eri taseme juhtidele ligipääsu olulisele
infole ühe hiireklõpsuga.
Parimad ärianalüüsi lahend...
BI ja ERPS rakendamine
Esmajärjekorras kaardistatakse ettevõtte
protsessid, mille tulemusena luuakse tee
äritegevuse tulem...
Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
Just-in-time BI
Eesmärk on vähendada latentsust operatiivsete
andmete ja ärianalüüsis kasutatavate andmete
vahel.
Täppisaj...
Multidimensionaalne andmemudel
Multidimensionaalne andmemudel on terve
komplekt analüüsi objektide numbrilisi
mõõdikuid. I...
In-memory BI
Uut tüüpi servertehnoloogias on suurendatud
serveri mälu selliselt, et on mitmekordselt
paranenud masina suut...
Andmete sidusus
Iga aruandes kajastuvat numbrit on võimalik
“lahti puurida” (drill-to-detail) ehk esitada
küsimus “miks”?
...
Microsoft Excel
Majandustarkvara kasutajad ei oma tihti
piisavalt paindlikke analüüsivahendeid.
Microsoft Excel on piisava...
Ecxel
• Build a KPI Dashboard in 5 minutes • Dashboards in ExcelMargus Uuetoa, Juhtimisarvestus
BI spetsiaaltarkvara
Vendor Category Vendors/Products
Megavendors IBM, Microsoft, Oracle, SAP
Large Independent Vendors In...
Qlikview
Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
Web analytics
Web analytics aitab analüüsida:
1. kuidas ettevõtte veebilehele satuti
2. milliselele lehele mindi avalehelt...
Mobile BI
Juhtimisotsuste langetajatele on oluline
lähetustes viibimise ajal spetsiaalsete
programmide abil nutitelefoniga...
Kasutatud kirjandus
• Askarany, D., Yazdifar, H. Why ABC is not widely implemented. – International
Journal of Business Re...
Kasutatud kirjandus
• Karu, S. Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis.
Tallinn: Rafiko, 2...
margus.uuetoa@gmail.com
Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
Business intelligence in management accounting
Business intelligence in management accounting
Business intelligence in management accounting
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Business intelligence in management accounting

811 views

Published on

Ärianalüüs on teooriate, meetodite, protsesside ja tehnoloogiate kogum, mis võimaldab tõlgendada äritegevuse andmed süstematiseeritud ja mõtestatud infoks, mis võimaldab juhtidel langetada kvaliteetseid otsuseid.
Juhtimisarvestus erineb finantsarvestusest mitmel moel. Juhtimisarvestuse ülesandeks on varustada eri juhtimistasandite juhte informatsiooniga ettevõtte erinevate üksikosade kohta. Erinevalt finantsarvestusest ei ole juhtimisarvestusel seadusandlikku reeglistikku ega nõuet, kuidas aruandeid luua. Vaatamata tänapäevastele suundumustele infotehnoloogial (IT) põhinevate juhtimisarvestuse lahenduste rakendamisele, on endiselt oluline osa majandusinformasiooni korraldamisel kanda ettevõttete raamatupidamisel.
Majandusarvestuse alasest kirjandusest selgub, et kuluarvestuse ja juhtimisarvestuse mõisteid aetakse tihti segi ning neid kahte mõistet kasutatakse sünonüümidena vaatamata sellele, et juhtimisarvestus on laiem ja teenib mitut eesmärki – kuluarvestus, eelarvestamine ja aruandlus. Kuluarvestus, eelarvestamine ja aruandlus koos tulemuste mõõtmisega moodustavad juhtimisarvestuse komponendid.
Ettevõtte omanikke huvitab, et kliendirahulolu tagamiseks tehtud tegevused oleksid samal ajal ka kasumlikud. Tegevuste kasumlikkuse hindamiseks üle arvestuse pidamine olema detailne. Eristades kulutuste üle arvestuse pidamist klientide, teenuste ja kaupade lõikes, võimaldab see ettevõttel arendada kasumlikumaid tegevussuundi.
Samuti huvitab omanikke, et kõik kasumlikud tegevused oleksid tehtud. Kõigepealt tuleb kasumlikud tegevused üles leida, ning siis nende üle arvestust pidada. Ettevõtte töötajate suunamine kasumlike tegevuste teostamisele, tagab samad eesmärgid nii ettevõttele kui ka töötajatele. Töötajate eesmärkide täitmise üle arvestuse pidamine ning töötajate tegevustulemuste mõõtmine aitab samal ajal saavutada ettevõtte eesmärke
Tänapäevase majandustegevuse (new economy) muutumisel tootekesksest kliendikeskseks peavad ettevõtted klientide rahulolu tagamiseks keskenduma neile eduteguritele, mis otseselt kliendi rahulolu mõjutavad. Kliendi rahulolu tagavad tegevused Drury järgi on:
äri edufaktorite määratlemine,
järjepidev tegelemine edufaktorite määratlemisega,
töötajate usaldamine ja vastutuse delegeerimine,
tähelepanu pööramine lisandväärtust loovatele tegevustele.
Kliendirahulolu tagamiseks muutuvad nõuded juhtimisarvestuse infole. Töötajate tegevuste jälgimise asemel vajavad juhid töötajate motiveerimiseks kasulikku informatsiooni vastutuse delegeerimiseks, et tegeleda sihipäraselt lisandväärtust loovate tegevustega.
Koolituste läbiviija on Tallinna Ülikooli Cum Laude ning Tartu Ülikoolis finantsjuhtimise valdkonnas MBA omandanud juhtimisarvestussüsteemide loomise ja äriettevõtte juhtimiskogemusega praktik ning pedagoog Margus Uuetoa.

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Business intelligence in management accounting

  1. 1. Ärianalüüsi rakendamine juhtimisarvestuses Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  2. 2. Saame tuttavaks Margus Uuetoa • Haridus - Tallinna Ülikool - Tartu Ülikool • Töökogemus - Ostu-ja müügidivisjonide juhtimine - Juhtimisarvestussüsteemide loomine Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  3. 3. Koolituse läbimise järel: • On teil ülevaade majandusarvestuse kujunemisest ja juhtimisarvestuse teoreetilistest alustest • Olete saanud teadmisi juhtimisarvestuse komponentidest • Oskate eristada juhtimisarvestust kuluarvestusest • Oskate leida võimalusi ettevõttesisese kuluarvestuse, eelarvestamise ja aruandlussüsteemi täiustamiseks • Olete valmis nägema erinevaid võimalusi ärianalüüsi rakenduste loomisel • Suudate lihtsate vahenditega ise ärianalüüsi lahenduse luua. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  4. 4. Päevakava Koolitus koosneb kolmest moodulist: 1. Majandusarvestuse, juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse seosed; kuluarvestus ja eelarvestamine ning aruandlus ja tulemuste mõõtmine, kui juhtimisarvestuse komponendid 2. Ärianalüüsi (ingl. Business Intelligence) tekkimise vajalikkus ja võimalus 3. Praktikum: ärianalüüsi rakenduse loomine. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  5. 5. Sumeri kiri Vanimad kirjalikud leiud tähistavad arvepidamist: - Kirjatahvlid viljasaagi ülesmärkimiseks - Kaunistustatud kirjamärkidega tahvlid linnakultuurist, mida kasutati templi varade ülesmärkimiseks. (Allikas: Väljaots 2007) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  6. 6. Kiilkirja teke Majandamise üle arvestuse pidamisel võis olla tähtis mõju kiilkirja tekkimisele. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  7. 7. Koolitused Eestis • JUHI FINANTSKURSUS – BILANSS JA RAAMATUPIDAMINE – Kursus erineva taseme ja valdkonna juhtidele, kes oma igapäevategevuses puutuvad ühel või teisel viisil kokku rahaga ning kellele tundub, et raamatupidajate (ja teiste finantsspetsialistide) tegevuses on midagi seletamatut ja normaalsele mõistusele arusaamatut • MAJANDUSARVESTUS JA FINANTSJUHTIMINE – Koolituse eesmärk on anda süvendatud teadmised majandusarvestuse (finantsarvestus, kuluarvestus) korraldusest • MAJANDUSARVESTUS JA FINANTSJUHTIMINE – Mida keerukamaks ja komplitseeritumaks muutuvad majandussuhted, seda täpsem ja täiuslikum peab olema majandusarvestus. Ettevõtted vajavad jätkuvalt laialdaste teadmistega majandusarvestuse spetsialiste, kes on suutelised osalema ettevõtte finantsjuhtimise paremal korraldamisel • FINANTSARUANNETE KOOLITUS JUHTIDELE – Koolituse sisu: Raamatupidamine, kuluarvestus, juhtimisarvestus. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  8. 8. Ärianalüüs Teooriate, meetodite, protsesside ja tehnoloogiate kogum, mis võimaldab tõlgendada äritegevuse andmed süstematiseeritud ja mõtestatud infoks võimaldamaks juhtidel langetada otsuseid. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  9. 9. Juhtimisarvestus Majandusarvestuse osana majandusinformatsiooni • identifitseerimise • mõõtmise • vahendamise (edastamise) protsess, mis võimaldab informatsiooni kasutajatel langetada õigeid otsuseid, kasutades selleks nii finantsandmeid kui ka mitte- finantsandmeid. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  10. 10. Majandusarvestus Majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  11. 11. Majandusinfo kasutajad Ettevõtte-välised kasutajad – neid teenindab finantsarvestus Ettevõtte-sisesed kasutajad – neid teenindab juhtimisarvestus Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  12. 12. Majandusarvestus Finantsarvestus Kohustuslik ja selle rakendamine on ühtsete seaduste ja nõuete järgi reguleeritud; võimaldavab erinevate ettevõtete finantsaruandeid võrrelda Juhtimisarvestus Vabatahtlik, puuduvad ühtsed reeglid rakendamiseks; suunatud juhtide varustamiseks vajaliku informatsiooniga Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  13. 13. Konkurents Konkurents ettevõtluses võimaldab pakkuda tarbijatele ja ettevõtetele laiemat valikut tooteid ja teenuseid. Konkurents tööjõuturul tingib ettevõtetele vajaduse teha investeeringuid töökeskkondade kaasajastamisse. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  14. 14. New economy Üleminek tootmispõhiselt majanduselt teenus- põhisele majandusele. Uus majandus toetub intellektuaalsele kapitalile, info-ja telekommunikatsioonitehnoloogiale, uut tüüpi majandusreeglitele, majanduse liberaliseerumisele ning globaliseerumisele. Uus majandus nõuab ka uut moodi juhtimist. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  15. 15. New management Uus juhtimine põhineb teadmuspõhisel juhtimisel, milles on seotud ettevõtte vaimsete väärtuste identifitseerimine, registreerimine, jagamine ja hindamine Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  16. 16. Kiiremad juhtimisotsused • Ettevõtte areng läbi kiirete muudatuste • Äriinformatisooni kiirem kasutus • Süstematiseeritud kulude arvestus, eelarvestamine ja juhtimisarvestus Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  17. 17. Kvaliteetne info - konkurentsieelis Ettevõte, kes suudab raportite tarvis rohkem ja kiiremini kvaliteetset informatsiooni koguda, omab konkurentsieelist ettevõtte ees, kelle kogutud äriandmed ei võimalda koostada aruandeid kvaliteetsete juhtimisotsuste langetamiseks. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  18. 18. Stabiilsus vs. pidev muutumine Uue majanduse ettevõtteid ei saa juhtida eesmärgiga tagada pikaajaline stabiilsus. Juhid peavad olema valmis tegutsema pidevalt muutuvates tingimustes! Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  19. 19. Juhtimisinfo jaotamisel 2 võimalust anglo-ameerika finantsarvestuse kirjed peamiseks baasiks juhtimisarvestuseks, aruand luseks ja tulemuslikkuse mõõtmisel saksakeelne Euroopa finants- ja maksuandmetest eraldiseisev kolmas baas Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  20. 20. Mudelite eelised Angloameerika - madalad info saamise kulud - andmestruktuuride läbipaistvus - tulemused paistavad investoritele ja juhtidele ühtemoodi struktureeritult mandri-Euroopa - suurem paindlikkus case- by-case juhtimisinfo mõõtmisel - suurem paindlikkus erinevate kulude jaotamisel erinevatele eesmärkidele Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  21. 21. Sõltumata mudelist Sõltumata lähenemisviisist juhtimisarvestusele, aitab andmete: • kvaliteetne kogumine • liigitamine • üldistamine • edastamine planeerida, kontrollida ja hinnata organisatsiooni tegevusi ning tagada õiged otsused ettevõtte arengu nimel. (Allikas: Rattanaphaphtham 2008) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  22. 22. Sõltumata mudelist Juhtidel aitab kvaliteetne andmete kogumine planeerida kontrollida hinnata organisatsiooni tegevusi teha õiged otsused ettevõtte arengu nimel. (Allikas: Rattanaphaphtham 2008) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  23. 23. Finantsarvestus Ettevõtte majandustegevust iseloomustava info kajastamise protsess, mis hõlmab: • majandustehinguid iseloomustavate andmete identifitseerimist, dokumenteerimist ja kogumist; • nende hindamist ja spetsiifilist töötlemist; • ettevõtte finantsseisundi ja majandustegevuse tulemusi iseloomustava periodiseeritud finantsaruandluse koostamist; • finantsaruannetes sisalduva info interpreteerimist ettevõttesiseste ja – väliste otsuste langetamiseks. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  24. 24. Finantsarvestuse aruanded bilanss kasumiaruanne rahavoogude aruanne omakapitali muutuste aruanne mitmesugused lisad Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  25. 25. FA ja JA erinevused Finantsarvestus (FA) - Välistarbijad - Minevik - Ettevõte - Riiklikud õigusaktid - Õiglane hinnang ettevõtte majandustulemustest Juhtimisarvestus (JA) - Sisetarbijad - Tulevik - Ettevõtte tegevuse osad - Sisesed eeskirjad - Objektiivne info majandustulemuse kujunemisest Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  26. 26. Juhtimisarvestuse süsteem Juhtimisarvestuse süsteem - JAS Ettevõtte juhtimisarvestuse protsessi kujundamine ja süstematiseeritult planeerimine, milles osalevad pooled süstemaatiliselt äritegevuse andmeid koguvad, tõlgendavad ning järgmise taseme juhtideni edastavad. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  27. 27. Juhtimisarvestuse ülesanne Anda juhtidele infot - võimalike tegevusvariantide selgitamiseks - tegevusvariantidest parima valikuks Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  28. 28. Otsustamine Juhtimisotsuste langetamiseks võimaldab juhtimisarvestus äritegevuse informatsiooni tõlgendades alternatiivsete lahenduste võrdlemise ning nende vahel variandi valimise, mis vastab kõige paremini organisatsiooni eesmärkidele. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  29. 29. Juhtimisinfo saadavus Juhtimisarvestuse muutmisel on olulised: - struktuurimuudatused - koolitused - uuendused - ettevõtte väärtuste muutused Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  30. 30. Juhtimisaruande koostajad Tihti endised raamatupidajad – nad järgivad täpselt reegleid. Tavaliselt ei ole JA spetsialistid kaasatud strateegilisse planeerimisse ega eesmärkide seadmisse. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  31. 31. Juhtimisaruande koostajad JA spetsialistide roll on muutumas – tänapäeval vajatakse nõustajaid, kes ise aruannete koostamise asemel teisendavad ärikasutajate vajadused IT-le arusaadavaks, et siis IT rakendustega luua juhtidele võimalus ise omale sobivate aruannete genereerimiseks. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  32. 32. Juhtimisarvestuse mõjurid Juhtimisarvestust mõjutanud juhtimistegevused: - otsustamine - juhtimistasandid - eelarvete koostamine - kulude jaotamine - tulemuste mõõtmine Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  33. 33. Juhtimistasandid Tippjuhid – firma globaalsete tegevuste suunamine. Keskastmejuhid – vastavalt ettevõtte strateegiast tulenevate tegevuskavade väljatöötamine ning alluvate tulemuste analüüs. Esmatasandi juhid – juhtida operatiivtoimingute elluviimist ning nende täitmist kontrollida. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  34. 34. Juhtimistasandid EAS-i Eesti juhtimisvaldkonna uuring (2011): - planeerimisel osalevad valdavalt omanikud ja tippjuhid - mida enam kaasatakse strateegilisse planeerimisse keskjuhte ja esmatasandi juhte, seda kõrgem hinnang antakse suhetele huvigruppidega ja sidususele ühiskonnaga tervikuna (Allikas: EAS-i Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2011) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  35. 35. Kuluarvestus = juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus – kuluarvestus, eelarvestamine ja aruandlus koos tulemuste mõõtmisega. Kuluarvestus - eesmärgiks on jaotada kulusid erinevaid teid kasutades erinevate eesmärkide saavutamiseks. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  36. 36. Kulud Kulusid pole võimalik juhtida. Juhtida saab erinevaid tegevusi, mille tulemusel kulud tekivad. Kulude kontrollist on vähe abi, sest kulud ei kontrolli ennast, vaid inimesed kontrollivad tegevusi. (Allikas: Pärl 2009) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  37. 37. Kuluallikad • tööjõud • puhvervarud müügiks ostetud kaupadele • toorainevarud • põhitegevusega seotud ruumide rendid • turundus ja turustustegevused Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  38. 38. Tööjõukulu töötaja kohta 2012. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta aastas 14436 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 5,8% ja tunnis 5,7% 2011. aastaga võrreldes. Statistikaamet Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  39. 39. Kliendi rahulolu tagamine Kliendi rahulolu tagavad: 1. täpselt lubatud ajaks tarnitud kaubad 2. mõistliku aja jooksul hooldusteenuse ressursi tagamine 3. klienditeeninduse tarvis optimaalsed määratud kaubavarude puhvrid Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  40. 40. Kliendi rahulolu tagamine Kliendi rahulolu tagamiseks tehtud tegevused peavad olema samal ajal ka kasumlikud. Kõik kasumlikud tegevused peavad olema tehtud. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  41. 41. Kliendi rahulolu tagavad tegevused • äri edufaktorite määratlemine • järjepidev tegelemine edufaktorite määratlemisega • töötajate usaldamine ja vastutuse delegeerimine • tähelepanu pööramine lisandväärtust loovatele tegevustele (Allikas: Drury 2008) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  42. 42. Kliendi kasumlikkus Kliendi kasumlikkuse finantsnäitajate kasutamine aitab ära hoida kliendikesksuse muutumist kinnisideeks. (Allikas: Kaplan 2003) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  43. 43. Täpse kuluinfo kogumine Kas eemärgiks on: - kulude kohta info kogumine - tulemuste analüüs - tegevuste planeerimine Muidugi – tegevuste planeerimine Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  44. 44. Kulude jaotamine Kulude paigutamine (cost allocation) – kulude arvestamine kulukandjatele ja/või kulukohtadele. Kulukandja (cost unit, cost object) – eesmärk, milleks kulu on tehtud ja mille kulu soovitakse eraldi mõõta. Kulukoht (cost center) on tootmise või tugiteenustega tegelev organisatsioonisisene allüksus, mille juht vastutab kulude eest. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  45. 45. Kulude liigitus Otsesed kulud kulud, mida saab siduda vaid konkreetse kulukandjaga. Kaudsed kulud ei ole aga otseselt millegagi seotud ning seetõttu on alati seotud määramatusega. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  46. 46. Otsene või kaudne kulu Kulu saab käsitleda otsese kuluna ühtede kulukandjate puhul ning teiste kulukandjate puhul käsitletakse sama kulu hoopis kaudse kuluna. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  47. 47. Kulude käsitlemine Juhtimisarvestus kulusid jaotatakse otsustamiseks vastavalt ettevõtte poolt seatud eesmärgile ja vajadusele Finantsarvestus kulude käsitlemise reeglid on sätestatud Raamatupidamise seadusega, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  48. 48. Kulud jagunevad Kaubakulu kulutused, mida saab seostada otseste toote tootmis- või soetuskuludega, kui toode on ostetud või toodetud müügiks Perioodi kulud kulutused, mida ei saa seostada otseste toote tootmis- või soetuskuludega perioodil, milles nad tekkisid Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  49. 49. Miks mitte kaubakulu? laos hoitakse varasid ja varad on tulevikus tulu tooma planeeritud ressursid paljud kaubaga mitteseotud kulud ei ole tekkinud kauba ladustamise hetkel ja neid kulusid peab käsitlema kaubakulust eraldi Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  50. 50. Kolm meetodit Kauba soetusmaksmumuse arvestamiseks on kolm meetodit: - individuaalmaksumuse meetod, mida kasutatakse kui varude objektid on üksteisest selgelt eristatavad - FIFO (first-in, first-out) meetodi kasutamisel eeldatakse, et tooteid müüakse nende soetamise järjekorras - kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod. (Allikas: IAS 2, 2007) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  51. 51. Just in Time ja backflush costing Just in Time (JIT) tarnesüsteemi kasutades peab juhtimisarvestuse infosüsteem tagama võimaluse otseste kulude hilisemaks lisamiseks tootele või toodete partiile, mis on juba kliendile üle antud – backflush costing. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  52. 52. Activity Based Costing – ABC Tegevuspõhise kuluarvestuse puhul jagatakse üldkulud selliselt, et justkui oleks tegemist otseste kuludega. Tegevuspõhine kuluarvestus määratleb ettevõtte tegevused ning jaotab ressursside kasutamisega tekkivad kulud kõikidele toodetele ja teenustele vastavalt kehtestatud reeglitele. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  53. 53. Miks mitte ABC? Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: - juhtide ebapiisavad teadmised või vähene usk ABC toimivusse - ABC juurutamise liigne keerukus või töömahukus - oskamatus saadud tulemustega midagi peale hakata. (Allikas: Kukke 2011) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  54. 54. Ettevõttel pole kulusid! • On ainult kliendid ning klientide leidmiseks, teenindamiseks ja hoidmiseks tehtavad tegevused, mis omakorda põhjustavad kulutusi. • Tegevused seotakse kliendirahulolu tagamisega. • Kaudsed tegevused seotakse lõppkokkuvõttes ikkagi kliendirahulolu saavutamiseks tehtud tegevustega. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  55. 55. Rahavoo tsükkel Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  56. 56. Müügihindade määramine Turuliidritel ja nišitoodete pakkujatel hinnaeelis – müügimarginaal suurem Konkurentsitihedal turul – müügimarginaal väiksem Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  57. 57. Kulude sõltuvus käibest Kulu-maht-kasum analüüs (cost – volume – profit analysis) kirjeldab, kuidas on omavahelises sõltuvuses müügitulu ja kogukulud. Müügitulu suurendamine teatud tasemeni on võimalik ilma eriliste kulutusteta Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  58. 58. Hindade määramine Hindade määramiseks ollakse tihti valmis looma abivahendeid, milliste arendushuvi piirdub peamiselt hinnastamise ja hindade määramisega, harvem aga soovitakse tegeleda arendusega, mis sisaldaks starteegilist tööd operatiivjuhtimise ja juhtimisarvestuse sidustamiseks. (Allikas: Bredmar 2011) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  59. 59. Just-In-Time Täppisajastatud tarne (JIT-purchase) ja müük (JIT-sales) tõstavad tehingu väärtust kliendi silmis läbi müügiorganisatsiooni võime pakkuda kliendile võimaluse tarnida soovitud kogusega ja nõutud kvaliteediga kaupa täpselt kliendi poolt soovitud ajaks. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  60. 60. Just-In-Time Täppisajastatud tarne võimaldab tänu backflush kulude arvestusele finantsarvestuse informatsiooni kuvada täpsena kuid juhtimisotsuste langetamiseks on vajalik saada juhtimisarvestussüsteemist eeldatavate kulude määr tulevikku vaatavalt. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  61. 61. Varude puhvrid ABC klassifikatsioon: A – 10% suurima müügituluga artiklitest B – 20% C – ülejäänud artiklid Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  62. 62. ABC klassifikatsioon Klassifikatsioone võib kasutada mitut liiki: 1. Väärtus 2. Marginaal 3. Tulu 4. Laadustamiskulu 5. Muu Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  63. 63. Milleks puhvrid? Määratud varu (safety stock) või ka puhver varu (buffer stock) on ettevõttele vajalikud kindlustamaks kaubavarusid klienditeeninduses või tootmises seoses võimalike kaubatarne vigadega või planeerimatu nõudluse tõusuga. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  64. 64. Millised puhvrid? Mida suurem on puhver seda paremini suudetakse rahuldada klientide vajadusi, aga ka investeering varudesse on sellisel juhul suurim. Varude puhvreid aitavad dünaamiliselt planeerida ERPS-i vastavad moodulid. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  65. 65. Puhvrite määramine Mida täpsemalt suudab ettevõte prognoose koostada seda väiksemaid varude puhvreid ta vajab. Kui nõudmine ja tarneaeg on muutuvad suurused on mõistlik planeerida puhvervaru dünaamiliselt. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  66. 66. Optimaalsed puhvrid Tuleb lahendada kaks vastuolulist küsimust: 1. varud peavad olema piisavad, et tagada müügi ja tootmise vajadused 2. tuleb vältida üleliigseid varusid, millega võib kaasneda risk kaupade riknemisele Laoseisu 80%-line vähendamine tähendab seda, et kasutatakse vaid väikest osa hoiupinnast, mis omakorda suurendab kauba käitlemisefektiivsust. Teisest küljest tuleb aga tegelda suurema arvu toodetega, mida kesklaost iga päev saadetakse. (Allikas: Goldratt 2001) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  67. 67. Puhvrite koondamine Puhvrite koondamine võimaldab: • osutada klientidele paremat teenust läbi kiiremate kaubatarnete • vähendada summaarset kaubavarude taset Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  68. 68. Varude tase Varude tase peaks olema selline, kus „kaotatud müükide“ kulu (Stock Out costs) ja puhvrite hoidmise kulu summa oleks minimaalne. (Allikas: Drury 2008) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  69. 69. Economic order quantity Optimaalne tellimise suurus on selline, kus tellimuste arvust tekkivad kulutused ja kulutustest varudesse on viidud miinimumini. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  70. 70. Tulemuslikkuse juhtimine Tulemuslikkuse juhtimise (performance management) eesmärgiks on tagada, et organisatsioon ja selle kõik allsüsteemid (protsessid, allaüksused, meeskonnad, töötajad jne) saavutaksid koostöös organisatsiooni ette püstitatud eemärgid. (Allikas: Karu 2008) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  71. 71. Mõõtmine Operatiivjuhtimise ja juhtimisarvestuse sidustamiseks on vajalik tulemusi mõõta. „Sa ei saa juhtida seda, mida ei saa mingil moel mõõta“ Peter Drucker Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  72. 72. Millal mõõta Pidev tulemuste jälgimine võimaldab ettevõttel avastada ja kiiresti lahendada probleeme, nagu töötajate või kliendilojaalsuse vähenemine, kahanev kasum või andekate töötajate lahkumine. (Allikas: Kaplan 2010) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  73. 73. Mida mõõta Tulemuste mõõtmine Juba tehtud juhtimisotsuste alusel saavutatud tulemus – kajastatakse fiantsarvestuses ning midagi enam korrigeerida ei saa Tegevuste mõõtmine Käimasolevate protsesside mõõtmine – võimalik tegevusi korrigeerida, et saavutada paremaid tulemusi Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  74. 74. Tegevuste mõõtmine Eesti ettevõtetest 87% jälgib oma ettevõtte peamisi näitajaid korra kuus või harvemini USA-s kaotatakse igal aastal ebaproduktiivsete koosolekute tõttu 37 miljardit dollarit IBM uuringu järgi kasutavad edukad ettevõtted 15 korda tõenäolisemalt mõõtmistulemusi ja nende analüüsi kui vähemedukamad 30% alustavaid ettevõtteid, kes sulgevad oma äri, teevad seda ebatõhusa juhtimise tõttu (Allikas: Leanway.ee 2012) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  75. 75. Tegevuste analüüs kas kõik kasu toovad tegevused on tehtud? kas on tehtud vaid kasutoovaid tegevusi? Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  76. 76. Kontrollmõõdikud Jälgimise lihtsustamiseks seatakse ettevõttes sisse kontrollmõõdikud, mida jälgivad eri tasandi juhid. Vastavalt vajadusele on kontrollmõõdikuid vaja üle vaadata. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  77. 77. Eelarvestamine Kaubatarnete tagamine, hooldusteenuse planeerimine ja kaubavarude määramine on kõik tegevused, mis seavad eelarvestamisele oma ülesanded. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  78. 78. Eelarvete koostamine Eelarve – on juhtkonna langetatud otsuste rahaline plaan. Plaan võimaldab eri tasandi juhtidelt nõuda eelarve (nii tulu- kui ka kulueelarve) täitmist. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  79. 79. Eelarvestamise etapid • eelarve detailide koostamine ja edastamine eelarve koostajatele • müügi- ja kulueelarve ettevalmistus • osakondade eelarvete läbirääkimine • kooskõlastamine ja kinnitamine • ettevõtte eelarve kinnitamine • eelarve pidev jälgimine Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  80. 80. Eelarve detailsus Ettevõtted globaliseeruvad Olulisemaks muutub ettevõtte suutlikkus pakkuda kliendile individuaalset lähenemist Vajatakse detailsemat kuluarvestust, et selgitada välja kasumlikumad tegevused. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  81. 81. Eelarvestamine • Traditsiooniline eelarve • Tegevuspõhine eelarve Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  82. 82. Eelarvestamine • Traditsiooniline – ressursikeskne – eelmise perioodi kulud – suunatud finantsarvestusele – kulude põhjustajaks tooted – strateegia seatakse pikemaks perioodiks • Tegevuspõhine – nõudluse keskne – strateegilised vajadused – suunatud juhtidele otsuste tegemiseks – kulu tekib tegevustest – starteegilised otsused lühemaks perioodiks Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  83. 83. Mõõtmine = juhtimine Müüt või tegelikkus? Igapäevane mõõtmine = turvatunne, et meil on kõik kontrolli all. Ratsionaalsed inimesed käituvad eituse loogikast lähtudes - teen seda, sest teistiti käitudes kaotan rohkem. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  84. 84. Riskijuhtimise kulud KPMG riskivaldkonna otsustajate uuring näitas, et 41 protsenti juhtkondadest võtab riskijuhtimist väga tõsiselt, samas kui enne finantskriisi arvas nii vaid 10 protsenti vastanutest. (Allikas: KPMG) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  85. 85. New management Kliendikesksemaks muutumine nõuab ettevõttelt protsesside muutmist ning IT lahenduste tuge muudetud või uutele protsessidele. Programmi arendamisega ei tohi jõuda faasi, kus arendatav süsteem muutub liiga keeruliseks. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  86. 86. IT tugi Tänapäevased tippjuhid vajavad ise võimalust juhtimisotsuste tarbeks süsteemselt informatsiooni hankida. Ettevõttepõhisesse juhtimisarvestussüsteemi töödeldud andmete saamiseks kasutatakse IT rakenduste abi. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  87. 87. IT tugi Arvutisüsteemide ja tarkvara ülesandeks on võimaldada kasutajatele detailsemat kulude arvestamist, kiiremat aruannete genereerimist. Korrektne informatsiooni haldamine toetab ettevõtte kliendihaldust, protsesside haldust ja tulemuslikkuse juhtimist. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  88. 88. IT mulli lõhkemine Uue majanduse sünni põhjustas suuresti infotehnoloogiamull 1990-ndate lõpul ja 2000- ndate algul. Kiiresti arenesid kõrgtehnoloogilised tööriistad, internet, hakati tootma üha võimsamaid arvuteid. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  89. 89. Investeeringud IT-sse Investeeringud IT-sse jagunevad kolmeks: 1. riistvara (kogu infrastruktuur) 2. litsentsitasud 3. süsteemi hooldus peale kasutuselevõttu Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  90. 90. Majandustarkvara Majandustarkvara on osa juhtimisarvestuse infosüsteemist, mis töötleb raamatupidamisandmeid finantsaruannete koostamise tarvis. Majandutarkvara ise ei lihtsusta märkimisväärselt juhtide otsustusprotsessi. Küll aga loob võimalused äritegevuse andmete kvaliteetseks ja kvanititatiivseks kogumiseks ja hoidmiseks ning integreeritult teiste tarkvaraliste rakendustega kasutada kogutud andmeid juhtimisaruannetes. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  91. 91. Äriinfo andmebaasid 1. Majandustarkvara 2. Veebikataloogid 3. Kirjavahetuse ja koostöö programmid 4. Dokumendihaldus (lepingud osapooltega) Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  92. 92. Pilveteenus Pilveteenus (Cloud computing) tähendab virtuaalset IT teenust, kus kasutaja ostab vaid täpselt nii palju ressurssi kui just parasjagu vajab. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  93. 93. Ettvõtte ressursiplaneemise süsteem (ERPS) ERPS koosneb komplektiks integreeritud tarkvara rakenduse moodulitest, mille eesmärk on integreeritult ja süsteemselt hallata sisemisi ja välimisi äri juhtimiseks vajalikke komponente nagu finantsjuhtimine/raamatupidamine, inimressursi d, ostu- ja müügitellimused, tootmine, kliendid ja hankijad, varud ja logistika. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  94. 94. Suuremad ERPS-d Suuremad ERPS-de tootjad ja arendajad maailmas on SAP, Infor Global Solutions, Oracle, Epicor ja Microsoft. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  95. 95. ERPS-i valiku kriteeriumid • ettevõtte müügitulu ja arvutitöökohtade arv • ettevõtte tööprotsessidele toetuse tagamine • integreerimisvõimalus kolmandate osapoolte süsteemidega Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  96. 96. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  97. 97. Business Intelligence Levinumad ärianalüüsi funktsioonid: - aruandlus - OLAP analüüsimine - andmekaeve - ettevõtte tulemusjuhtimine - benchmarking ehk võrdlusaalüüs - prognoosiv analüüs Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  98. 98. BI ajalugu • 1958 kasutas Hans Peter Luhn (IBM teadlane) esmakordselt mõistet Business Intelligence • 1960 – 1980ndate keskpaigani arenes BI nagu seda täna tuntakse DDS-st (decision support systems) • 1980ndate lõpust lisandusid otsustustööriistad - data warehouses, Executive Information Systems, OLAP • 1989 tegi Howard Dresner (hilisem Gartner Groupi analüütik) ettepaneku tuua BI alla faktide-põhised tugisüsteemid, mis toetavad juhte otsuste tegemisel Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  99. 99. Edukad BI lahendused Tagavad eri taseme juhtidele ligipääsu olulisele infole ühe hiireklõpsuga. Parimad ärianalüüsi lahendused annavad infotarbijale ülevaatlikku pildi koheselt mõõdikute töölaua avanedes. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  100. 100. BI ja ERPS rakendamine Esmajärjekorras kaardistatakse ettevõtte protsessid, mille tulemusena luuakse tee äritegevuse tulemusena tekkivatest algandmetest lõppkasutaja vaateni. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  101. 101. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  102. 102. Just-in-time BI Eesmärk on vähendada latentsust operatiivsete andmete ja ärianalüüsis kasutatavate andmete vahel. Täppisajastatud BI võimalik ainult kvaliteetselt kogutavate andmete puhul. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  103. 103. Multidimensionaalne andmemudel Multidimensionaalne andmemudel on terve komplekt analüüsi objektide numbrilisi mõõdikuid. Iga numbriline mõõde on seotud dimensioonide komplektiga, mis annavad numbritele sisu Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  104. 104. In-memory BI Uut tüüpi servertehnoloogias on suurendatud serveri mälu selliselt, et on mitmekordselt paranenud masina suutlikkus teostada keerukaid multidimensionaalseid päringuid. Uuemad ärianalüüsi tarkvarad kasutavad kõik „in-memory BI“-d. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  105. 105. Andmete sidusus Iga aruandes kajastuvat numbrit on võimalik “lahti puurida” (drill-to-detail) ehk esitada küsimus “miks”? Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  106. 106. Microsoft Excel Majandustarkvara kasutajad ei oma tihti piisavalt paindlikke analüüsivahendeid. Microsoft Excel on piisavalt võimas töövahend oma ettevõttele esimese ärianalüüsi rakenduse loomisel. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  107. 107. Ecxel • Build a KPI Dashboard in 5 minutes • Dashboards in ExcelMargus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  108. 108. BI spetsiaaltarkvara Vendor Category Vendors/Products Megavendors IBM, Microsoft, Oracle, SAP Large Independent Vendors Information Builders, MicroStrategy, SAS Data Discover Vendors Advizor, QlikTech, Tableau, Tibco Spotfire Open Source Actuate BIRT, Jaspersoft, Pentaho SaaS Birst, PivotLink Small Independent Vendors Bitam, Corda, Salient, Panorama, Quiterian, arcplan, Targit, LogiXML, Board, Actuate e.reports Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus Gartner jagab spetsiaaltarkvara tootajad:
  109. 109. Qlikview Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  110. 110. Web analytics Web analytics aitab analüüsida: 1. kuidas ettevõtte veebilehele satuti 2. milliselele lehele mindi avalehelt edasi 3. mitu klikki veebisaidil tehti 4. milliseid lehekülgesid külastaja vaatas 5. kui kaua aega külastus kehtis jne. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  111. 111. Mobile BI Juhtimisotsuste langetajatele on oluline lähetustes viibimise ajal spetsiaalsete programmide abil nutitelefoniga ettevõttes toimuva jälgimine. Kasutajal pole vahet, millisest seadmest ta oma portaali avab – süsteem teab, millist pilti talle kuvada. Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  112. 112. Kasutatud kirjandus • Askarany, D., Yazdifar, H. Why ABC is not widely implemented. – International Journal of Business Research, 2007, Vol. 7, No. 1, pp. 93-98 • Bredmar, K. A Study of Management Accounting Concepts in 130 Large Swedish Companies. – Business and Economics Research Journal, 2011, Vol. 2, No. 2, pp. 1- 22 • Drury, C. Management and cost accounting 7th edition. Cengage Learning, 2008 • Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2011. - Vadi, M. (töögrupi juht) EAS 2011 • Goldratt, E. M., Ptak, C. A., Schragenheim, E. Vajalik, kuid mitte piisav. Goldratt Baltic network, 2001 • Hyperhistory.com. 2012 • IAS 2, Varud. Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid 2007. [http://www. rmp.ee/raamatupidamine/IFRS/] • Kaplan, R. S., Norton, D. P. Tasakaalus tulemuskaart : strateegialt tegudele. Tallinn: Pegasus, 2003 Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  113. 113. Kasutatud kirjandus • Karu, S. Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis. Tallinn: Rafiko, 2008 • Kukke, A. Ärianalüüsi otstarve on toita inimestevahelist vestlust 2011. [http://juhtimisinfo.ee/2011/11/arianaluusi-otstarve-on-toita-inimestevahelist- vestlust/] • Leanway.ee., 2012 • Pärl, Ü. Kulude juhtimine eeldab tegevusanalüüsi. Logistika aastakonverents, 2009, 2 lk. [www.logiproff.com/popFile.php?id=21]. • Rattanaphaphtham, K., Ussahawanitchakit, P. The influences of learning orientation and information technology capability in information quality of management accounting system: a moderating effect of technology uncertainty. - Review of Business Research, 2008, Vol. 8, No. 2, pp. 207-216 • Uuetoa, M. IT rakenduste kasutamine JAS arendamisel. Tartu 2012 • Väljaots, E. Sumeri kiilkiri. Tartu, 2007 Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus
  114. 114. margus.uuetoa@gmail.com Margus Uuetoa, Juhtimisarvestus

×