Referaatitaaliavatikan1

1,478 views

Published on

Published in: Technology, Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,478
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
3
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Referaatitaaliavatikan1

  1. 1. Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut ITAALIA JA VATIKAN Referaat Koostaja: Kristiina Jürna Rühm: EKL-1 Juhendaja: Jaanika Meigas Tallinn 2010
  2. 2. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Sisukord Sisukord ----------------------------------------------------------------------------------------------------- 2 Sissejuhatus ------------------------------------------------------------------------------------------------- 4 1 Itaalia--------------------------------------------------------------------------------------------------- 5 1.1 Loodus ------------------------------------------------------------------------------------------- 5 1.1.1 Kliima--------------------------------------------------------------------------------------- 6 1.2 Riik ----------------------------------------------------------------------------------------------- 6 1.2.1 Riigikord ----------------------------------------------------------------------------------- 6 1.2.2 Haldusjaotus ------------------------------------------------------------------------------- 6 1.2.3 Valimised----------------------------------------------------------------------------------- 7 1.3 Rahvastik ---------------------------------------------------------------------------------------- 7 1.3.1 Religioon ----------------------------------------------------------------------------------- 7 1.4 Majandus----------------------------------------------------------------------------------------- 8 1.4.1 Loodusvarad ------------------------------------------------------------------------------- 8 1.4.2 Väliskaubandus ---------------------------------------------------------------------------- 8 1.4.3 Transport ----------------------------------------------------------------------------------- 8 1.5 Ajalugu ------------------------------------------------------------------------------------------- 8 2 Vatikan ----------------------------------------------------------------------------------------------- 10 2.1 “Vatikani linnriik” ----------------------------------------------------------------------------- 10 2.2 Ajalugu ------------------------------------------------------------------------------------------ 12 2.3 Sõjavägi ja politsei ---------------------------------------------------------------------------- 13 2.4 Suhted teiste riikidega ------------------------------------------------------------------------ 14 2.5 Poliitiline süsteem ----------------------------------------------------------------------------- 14 2.6 Demograafilised andmed – rahvaarv ja keeled -------------------------------------------- 15 Kokkuvõte ------------------------------------------------------------------------------------------------- 18 2
  3. 3. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Kasutatud kirjandus -------------------------------------------------------------------------------------- 19 LISAD ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 20 Lisa 1 Itaalia asukoht ------------------------------------------------------------------------------------- 21 Lisa 2 Itaalia kaart ---------------------------------------------------------------------------------------- 22 Lisa 3 Vatikani asukoht ----------------------------------------------Error! Bookmark not defined. Lisa 4 Itaalia üldandmed -------------------------------------------------------------------------------- 22 Lisa 5 Vatikani üldandmed ------------------------------------------------------------------------------ 23 3
  4. 4. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Sissejuhatus Antud referaat annab ülevaate Itaaliast. 4
  5. 5. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna 1 Itaalia Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel.(vaata Lisa 1) Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.(vaata Lisa 4) Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Itaalia lipp on kolmevärviline (vaata Joonis 1), Itaalia vapile on kirjutatud Repvbblica Italiana (vaata Joonis 2) Joonis 1. Itaalia lipp Joonis 2. Itaalia vapp 1.1 Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. 5
  6. 6. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna 1.1.1 Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. 1.2 Riik 1.2.1 Riigikord Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Konstitutsioon kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. 1.2.2 Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks (comune).(vaata Lisa 2) 1. Abruzzo maakond 6
  7. 7. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna 2. Apuulia maakond (Puglia) 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond (Sardegna) 15. Sitsiilia maakond (Sicilia) 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Joonis 3. Itaalia maakonnad 1.2.3 Valimised 2006. aasta Itaalia parlamendivalimised 2008. aasta Itaalia parlamendivalimised 1.3 Rahvastik 1.3.1 Religioon 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. 7
  8. 8. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna 1.4 Majandus Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950–ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. 1.4.1 Loodusvarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. 1.4.2 Väliskaubandus Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. 1.4.3 Transport Itaalias ehitati 1920–ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad. 1.5 Ajalugu Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. 8
  9. 9. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli kuningriigile ning Aragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.-13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õtseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus Idamaadega, 13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri häll. Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega: 16. sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla. 19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele. 1922 tulid võimule fašistid eesotsas Benito Mussoliniga.1 Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks. [1] 1 Benito Amilcare Andrea Mussolini; 29. juuli 1883– 28. aprill 1945) oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. 9
  10. 10. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna 2 Vatikan Vatikan on Roomas asuv linnriik. (vaata Lisa 3)Ta on väikseima pindala ja elanike arvuga riik maailmas. Vatikan on Euroopa ainuke teokraatia. Moodustati tänasel kujul Rooma paavsti ja Itaalia valitsuse vaheliste Lateraani kokkulepetega 1929. aastal. Vatikan on katoliikliku kiriku keskus. Kirikuriigi pea on paavst. Vatikani lipp on kollane-valge(vaata Joonis 4), vapp on punane (vaata Joonis 5) Joonis 4. Vatikani lipp Joonis 5. Vatikani vapp 2.1 “Vatikani linnriik” Vatikani Linn, ametliku nimega Vatikani Linnriik, on vaid maismaaga piirnev suveräänne linn-riik, mille territoorium koosneb müüriga ümbritsevast enklaavist Roomas. Ligikaudu 44 hektari suurune (110 aakrit) ja rahvaarvuga 900 inimest, on Vatikan väikseim riik maailmas, nii rahvaarvu kui ka pindala poolest.(vaata Lisa 5) Vatikani Linn on linn-riik, mis ametlikult loodi suveräänse riigina 1929. aastal ja on seega selgelt eraldiseisev osa Rooma-Katoliku Kiriku keskvõimust, mida tuntakse ka kui Püha Toolina ning mis eksisteeris kaua enne 1929. aastat. Vatikani linna määrused ja korraldused avaldatakse itaalia keeles. Seevastu Püha Tooli ametlikke dokumente väljastatakse enamasti ladina keeles. Neil kahel juriidilisel objektil on isegi erinevad passid. Püha Tool, olles mitte riik, väljastab vaid diplomaatilisi passe ja teenistuspasse, seevastu Vatikani Linn väljastab tavalisi passe. Mõlemal juhul on väljastatavate passide hulk äärmiselt väike. 10
  11. 11. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Lateraani leping, mis allkirjastati 1929. aastal, oligi aluseks iseseisva linnriigi tekkele. Leping kirjeldas riiki kui uut moodustist (preambula III artikkel), mis ei olnud varasema Paavstiriigi järeltulija (756-1870), mis oli varem ümbritsenud tervet Itaalia keskosa. Enamik selle territooriumist liideti Itaalia Kuningriigiga aastal 1860 ning Paavstiriigi viimane osa, mis oli Rooma lähistel asuva territoorium, 10 aastat hiljem, aastal 1870. Vatikani Linn on mitte sünnijärgse valitseja, vaid valitud monarhi poolt juhitud riik, mille eesotsas on Rooma piiskop – ehk Rooma paavst. Kõige kõrgemad linna funktsionäärid on kõik katoliku kiriku vaimulikud. Suveräänset Püha Tooli territooriumi ja paavsti residendi asukohta kutsutakse ka apostellikuks paleeks. Paavstid on elanud sellel territooriumil, mis 1929. aastal sai nimeks Vatikani Linn, sellest ajast peale, kui nad naasid pagulusest Avignoni linnast 1377. aastal. Varem resideerisid nad Lateraani palees, mis asus hoopis Rooma teises otsas ning mis oli mittekõlbulik aastast 1377 alates. Kokkulepete allkirjastamine, mis lõid uue riigi, võtsid aset hilisemas hoones, mille järgi nimetatakse ka vastavaid lepinguosasid Lateraani kokkulepeteks ning mille järgi tuntakse seda lepingut ka tänapäeval. Riigipea Paavst on riigipea ja ka valitsuspea Vatikani Linnas. Need funktsioonid on erinevad tema primaarsest kohustusest – olla Rooma peapiiskopkonna piiskop. Termin Püha Tool vihjab pigem paavsti spirituaalsele ja pastoraalsele valitsemisele, mitte Vatikani riigile. Püha Tooli poliitikat viiakse läbi eelkõige just Rooma Kuuria kaudu. Tema ametlik nimetus, mis puudutab Vatikani Linnriiki on „suveräänne Vatikani Linnriigist“. Paavsti aujärg on mittepärilik ning valitav monarh, kelle nimetab ametisse Kardinalide Kolleegium – konklaav. Samal ajal on paavst ka monarh, mis tähendab seda, et tal on täielik seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linna üle. Paavst nimetatakse ametisse eluks ajaks kardinalide konklaavi poolt ning ta peab olema alla 80 aasta vanune. Paavsti otsene valitsusametnikust alluv, kes vastutab Vatikani Linna eest, on Paavstliku Komisjoni President Vatikani Linnriigis, kes aastast 1952 kätkeb endas funktsioone, mis varem kuulusid Vatikani Linna kubernerile. Aastast 2001 kuulub Paavstliku Komisjoni Presidendile Vatikani Linnriigis ka tiitel, mille nimetus on Vatikani Linnriigi Kubermangu President. Paavst resideerib paavsti eluruumides Paavsti Palees, mis asub Püha Peetruse väljaku kõrval. Just sealt korraldab ta oma valitsemist ja kohtub teiste maade välisesindajatega. 11
  12. 12. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Hetkel on ametisolev paavst Benedictus XVI, sünnijärgse nimetusega Joseph Alois Ratzinger, kes sündis Bavaria’s Saksamaal. Itaallasest kardinal Giovanni Lajolo teenib hetkel Paavstliku Komisjoni Presidendina Vatikani Linnriigis. Ta nimetati ametisse paavst Benedictus XVI poolt 11. septembril 2006. aastal. 2.2 Ajalugu Just sellel algselt asustamata territooriumil, mis asub vastastikuliselt Tiberi jõega Rooma linnas, asus Agrippina Vanem (14 eKr – 18. oktoober 33 pKr) kuivendama mäeküngast ning ümbritses ja ehitas sinna enda aiad 1. sajandi varajases alguses pKr. Imperaator Caligula (37- 41) alustas sinna tsirkuse ehitamist (40 pKr), mis hiljem lõpetati keiser Nero poolt ning mis kandis nimetust Circus Gaii et Neronis, mida tavaliselt nimetati lihtsalt Nero Tsirkuseks. Vatikani obelisk oli algselt võetud imperaator Caligula poolt Heliopolisest ning oli mõeldud kaunistamaks tema tsirkuse esist ning on samal ajal ka selle algselt tsirkuse viimane nähtav jäänuk. See territoorium muutus paljude kristlaste jaoks märtripaigaks pärast suurt Rooma põlengut keiser Nero ajal, aastal 64 pKr. Antiikne pärimus väidab, et just siis ja selles tsirkuses otsustati Püha Peetrus pea alaspidi risti lüüa. Tsirkuse vastas asus surnuaed, mis on eraldatud Via Cornelia poolt. Ehitati mitmesuguseid matusemonumente, mausoleume ja väikesed hauakambrid ning ka altareid paganatest jumalatele, kes pärinesid erinevatest polüteistlikest religioonidest. Need ehitised püsisid kuni Püha Peetruse Constantinuse Basiilika taastamise alguseni umbes 4. sajandi I poolel. Selle antiikse nekropoli jäänused tulid päevavalgele sajandite jooksul erinevate renoveerimiste käigus, mida viisid läbi mitmed paavstid. Renoveerimiste sagedus tõusis märgatavalt just renessanssi ajal. Kõik see kestis nii kaua, kuni paavst Pius XII käskis kogu selle territooriumi süstemaatiliselt läbi kaevata, aastatel 1939-1941. Aastal 326 valmis esimene kirik – Constantinuse basiilika ning see ehitati, vastavalt katoliku vaimulike väidetele ning ka tuntud Itaalia arheoloogide kinnitusel Püha Peetruse hauakambri kohale, kes oli väidetavalt maetud tavalisele surnuaiale sellel kohal. Sellest ajast alates hakati seda territooriumi rohkem asustama. Peamiselt ehitati sinna vaid kortermaju, mis olid seotud Püha Peetruse katedraali tegevusega. Palee ehitati basiilika lähedusse juba 5. sajandi alguses. Paavstide ilmalik roll muutus suuremaks ning järk-järgult hakkasid nad valitsema naaberregioone ning läbi Paavstiriigi valitseti suurt osa Itaalia poolsaarest rohkem kui tuhat aastat. See kestis kuni 19. sajandi keskpaigani, mil suur osa Paavstiriigist vallutati vastloodud Itaalia Kuningriigi poolt. Oma võimutäiust ei viinud paavstid aastatuhande jooksul enamasti 12
  13. 13. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna läbi Vatikani, vaid hoopis Lateraani Palee, samas kui aastatel 1309-1377 oli paavstide residentsiks hoopis Avignon Prantsusmaal. 1870. aastatel jäid paavsti poolt valitsetavad territooriumid saatuse hooleks, kuna Rooma ise annekteeriti Piemonte maakonna poolt juhitud vägede poolt, mis olid samas liitnud ka ülejäänud Itaalia, pärast paavstivägede marginaalset vastuhakkamist. Aastatel 1861-1929 oli paavsti staatus kui „Rooma küsimus“. Nad jäeti segamatult oma paleesse elama ning neile anti teatud tunnustus, muuhulgas ka õigus saata ja vastu võtta välissaadikuid. Samas ei tunnustanud nad Itaalia kuninga õigust valitseda Roomat ning nad keeldusid lahkumast Vatikani territooriumilt. See küsimus oli lahtiseks nii kaua, kuni see viimaks 1929. aastal lahenduse leidis. Teised riigid jätkasid diplomaatilisi suhteid Püha Tooli kui välisriigiga. Praktiliselt ei teinud Itaalia aga midagi, segamaks Püha Tooli tegemistesse Vatikani müüridest seespool. Samas hõivasid nad suure osa kirikuvarast muudes piirkondades, sh ka paavsti teise ametliku residentsi. Paavst Pius IX, (1846-1878) Paavstiriigi viimane liider, väitis, et pärast seda, kui Rooma annekteeriti, on ta kui „Vatikani vahialune“. See probleem leidis lahendust alles 11. veebruaril 1929. aastal Itaalia ja Püha Tooli omavaheliste lepingutega. Leping allkirjastati Benito Mussolini, kes esindas kuningas Victor Emmanuel III ning Vatikani riigisekretäri Pietro Gasparri vahel, kes esindas paavst Pius XI. Lateraani leping ja kokkulepe rajas iseseisva Vatikani Linnriigi ning garanteeris katolitsismile eristaatuse Itaalias. 1984. aastal sõlmiti uus kokkulepe Püha Tooli ja Itaalia riigi vahel, millesse toodi sisse teatud muudatused võrreldes varasema lepinguga, sh määratleti katolitsismile ka uus positsioon Itaalia riigiusundina. 2.3 Sõjavägi ja politsei Varem palkasid paavstid Šveitsi palgasõdureid kui osana oma armeest. See kestis kuni paavst Julius II rajas 22. jaanuaril 1506. aastal Paavstliku Šveitsi Kaardiväe, mis pidi tegelema paavsti isikliku turvamisega ning mis jätkab seda traditsiooni ka tänapäeval. See kokkulepe on Paavstlikus Aastaraamatus registreeritud „Püha Tooli“, mitte Vatikani Linnriigi nime all. 2005. aasta lõpus oli Kaardiväel 134 liiget. Värbamist korraldab leping, mis on sõlmitud Püha Tooli ja Šveitsi vahel ning on lubatud vaid katoliiklastest Šveitsi kodanikele. Paleevalve ja Aadlivalve saadeti 1970. aastal laiali paavst Paul VI poolt. Nendest kahest esimene – Paleevalve – oli rajatud kui sõjavägi, kaitsmaks Paavstiriiki, samal ajal, kui tema teenistus Vatikani Linnas oli sarnaselt Aadlivalvega vaid tseremoniaalne. 13
  14. 14. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Politseina tegutseb Vatikanis Corpo della Gendarmeria, mille ametlik nimetus on Corpo della Gendarmeria dello Stato della Città del Vaticano (see tähendab Vatikani Linnriigi sandarmeeriaüksus). Sandarmid vastutavad avaliku korra eest, seaduste täitmise, rahva ning liikluskontrolli eest ning ka kriminaalmenetluste eest Vatikani Linnas. 2.4 Suhted teiste riikidega Vatikani Linnriiki tunnustatakse riikliku territooriumina rahvusvahelises õiguses, kuid just Püha Tool on see, kes viib läbi diplomaatilisi suhteid Vatikani nimel. Lisaks sellele on Pühal Toolil ka enda diplomaatia, mis sõlmib ka rahvusvahelisi kokkuleppeid. Seetõttu puudub Vatikani Linnriigil enda diplomaatiline teenistus. Välissaatkonnad Püha Tooli juures asuvad väljaspool Vatikani, Rooma linnas. Ainult II maailmasõja ajal tehti mõnede riikide saatkondadele teatud erandeid, nt Ühendkuningriikide saatkonda majutati Vatikani Linnas, samal ajal, kui Roomat valitsesid fašistid ning ka Saksamaa saatkonda majutati Vatikani Linnas, samal ajal, kui Itaaliat kontrollisid liitlasväed. Arvestades nende kahe juriidilise objekti olulist erinevust (Vatikani ja Püha Tooli), on Püha Tooli tohutu mõjuvõim maailmaasjadele samas üsna kõrvaline miniatuursele Vatikani Linnriigile. Valitsus Vatikani Linnriigi poliitikat viiakse läbi absoluutse valitava monarhia, millega seoses kuulub võim Rooma-Katoliku Kiriku peale. Paavst kasutab ex officio põhimõtet, samal ajal, kui tal on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linnriigi üle (eraldiseisev objekt Pühast Toolist), mis on väga haruldane võimukombinatsioon valitava monarhiaga riigi puhul. 2.5 Poliitiline süsteem Vatikani Linnriigi valitsusel on unikaalne struktuur. Paavst on sõltumatu riigist. Seadusandlikku võimu viiakse läbi Paavstliku Komisjoni Vatikani Linnriigis kaudu, mis on kardinalide kogu, kelle määrab ametisse paavst isiklikult viieaastasteks perioodideks. Täidesaatev võim kuulub selle komisjoni presidendile, keda assisteerivad riigisekretär ja aseriigisekretär. Vatikani riigi välissuhted on usaldatud Püha Tooli riigisekretariaadile ja diplomaatilisele teenistusele. Sellest hoolimata kuulub just paavstile absoluutne seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linnriigis. Ta on praegusel hetkel ainus absoluutne monarh Euroopas. Lisaks selle on Vatikanis olemas spetsiaalsed osakonnad, mis tegelevad tervishoiuga, turvalisusega, telekommunikatsiooniga jne. 14
  15. 15. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Kardinal Camerlengo on Apostelliku Kambri eesotsas – see on asutus, mille kaudu on talle usaldatud võim administreerida ja juhtida Püha Tooli vara kaitset ja Püha Tooli õiguste ametlikku kaitset ajutisel perioodil, mil paavsti ametikoht ei ole täidetud. Vara, mis kuulub Vatikani Linnriigile jääb Paavstliku Komisjoni Vatikani Linnriigis kontrolli alla. Koos kolme teise kardinaliga, keda valitakse komisjoni kaudu iga kolme päeva järel teostab ta riigipea funktsioone. Kolm toetavat kardinali valitakse 3 erineva kardinalide rühma seast (kardinal- piiskop, kardinal-preester, kardinal-diakon). Kõik otsused, mis need 4 kardinali vastu võtavad peavad lisaks olema terviklikult heakskiidetud Kardinalide Kolleegiumi poolt. Vatikani Linnriik, mis loodi 1929. aastal Lateraani kokkulepete kaudu kindlustab Pühale Toolile alalise jurisdiktsiooni ja iseseisvuse väiksel territooriumil. See on eriline osa Pühast Toolist. Seda riiki võib seega pidada tähelepanuväärseks, kuid mitte vajalikuks osaks Pühast Toolist. Püha Tool ise on vahetpidamatult eksisteerinud juriidilise isikuna juba Rooma Impeeriumi aegadest alates ning on olnud rahvusvaheliselt tunnustatud kui võimsa, iseseisva ja suveräänse juriidilise isikuna alates hilisantiikajast kuni tänapäevani välja. Segamatult on Püha Tool tegutsenud isegi aegadel, mil tal puudus ametlik territoorium (nt aastatel 1870- 1929). Pühal Toolil on maailma vanim aktiivne ja tegutsev diplomaatiline teenistus üle maailma ning see ulatub vähemalt aastasse 325 pKr, mil asutati tema esimene ametlik diplomaatiline esindus Nicea Nõukogu juures. Suursaadikud akrediteeritakse ametisse alati Püha Tooli ning mitte iialgi Vatikani Linnriigi poolt. 2.6 Demograafilised andmed – rahvaarv ja keeled Peaaegu kõik Vatikani Linnriigi 824 kodanikku (2008. aasta andmeil) elavad kas Vatikani müüride sees või teenivad Püha Tooli diplomaatilistes saatkondades (paavsti saatkonda nimetatakse nuntsiatuuriks) üle kogu maailma. Vatikani kodanikkond koosneb peaaegu terviklikult kahest grupist: vaimulikest, kellest enamik töötab Püha Tooli teenistuses ning väga vähestest Vatikani riigiametnikest ning Šveitsi Kaardiväelastest. Enamik 3000 lihttöölistest, kes moodustavad suure osa Vatikani tööjõust, elavad väljaspool Vatikani ning on Itaalia kodanikud, samas, kui mõned üksikud on ka teiste riikide kodanikud. Selle tulemusena on Linnriigi kõik kodanikud katoliiklased. Kõik palvekojad Vatikani Linnriigis on katoliiklikud. Vatikani Linnriigil puudub ametlik riigikeel. Erinevalt Pühast Toolist, mis kasutab enamasti ladina keelt ametlikes riigidokumentides, mis puudutavad katoliku kirikut, kasutab Vatikani 15
  16. 16. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Linnriik enamasti ametlikuks suhtlemiseks itaalia keelt. Itaalia keelt kasutavad enamasti ka need inimesed, kes töötavad selles linnriigis. Šveitsi Kaardiväes antakse seevastu käsklusi saksa keeles, kuid ihukaitsjad annavad oma ametliku vande oma emakeeles: saksa, prantsuse või itaalia keeles. Vatikani Linnriigi ametliku kodulehekülje keeled on itaalia, inglise, saksa ja hispaania (seda kodulehekülge ei tohiks jällegi segi ajada Püha Tooli ametliku koduleheküljega, mis kasutab eelnevatele keeltele lisaks veel portugali keelt ning alates 9. maist 2008. aastast ka ladina keelt).[2] 16
  17. 17. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna 3 Reisi planeerimine Reisi planeerimine Tallinnast Rooma. Orienteeruv sõidule kuluv aeg ja maksumus. Kasutatud Viamichelini veebilehte (http://www.viamichelin.com/). Reisiks kuluv aeg, kilomeetrid ja maksumus on esitatud tabelis. (vaata Tabel 1) Tabel 1 Teekond Tallinnast Rooma Aeg Km Maksumus Michaelini soovitus 32,5 2832 4806 Lühim tee 46,5 2509 4181 Keskmine 39,5 2670,5 4 493,50 kr 17
  18. 18. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Kokkuvõte Õppisin väga lühikese ajaga palju juurde. Kindlasti muudab see minu tulevaste referaatide koostamise palju lihtsamaks ja kiiremaks Näiteks ei teadnud ma, et sisukorra koostamine on palju lihtsam. 18
  19. 19. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Kasutatud kirjandus [1] Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia (viimati vaadatud 09.02.2010) [2] Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Vatikan (viimati vaadatud 09.02.2010) 19
  20. 20. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna LISAD 20
  21. 21. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Lisa 1 Itaalia asukoht 21
  22. 22. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Lisa 2 Itaalia üldandmed Itaalia üldandmed 22
  23. 23. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Lisa 3 Vatikani üldandmed 23
  24. 24. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Lisa 4 Pisa torn 24
  25. 25. Referaadi vormistamine Kristiina Jürna Lisa 5 Colosseum 25

×