Esitlus palal ja varal

998 views

Published on

Published in: Health & Medicine
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
998
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Esitlus palal ja varal

  1. 1. PALA,VARA, ALATSKIVI
  2. 2.  Oleme aktiivselt tegutsenud 3 aastat  14 liiget  Vahendame õpilasi juhtkonnaga ja korraldame üritusi
  3. 3.  Keskkooli osas 59 õpilast  Taotleme UNESCO ühendkooli tiitlit  Palju huvialaringe  Liiklustunnid õppekavas sees  Järgmisest aastast alates valikkursused  Head söögid  Värskelt remonditud koolimaja
  4. 4.  Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lüh UNESCO) on loodud ülemaailmseks vaimseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.
  5. 5.  1953.a alguse saanud ühendkoolide võrgustikku kuulub tänaseks juba rohkem kui 8500 haridusasutust 176 riigist.  UNESCO koolid edendavad erinevate projektide kaudu UNESCO põhimõtteid:  rahu ja kultuuride vahelist mõistmist  inimõigusi ja demokraatiat  jätkusuutlikku arengut  kvaliteetset haridust.
  6. 6.  oma tegevuste kaudu arendada kultuuride- vahelist arusaamist ja mõistmist koolides.  Selleks on koolidel tavaliselt sõpruskoolid teisel pool maakera ning õpetuses tõusevad tähtsale kohale inimõigused, maailmapärand ja keskkonnakasvatus.  Teemade tundmaõppimiseks tähistatakse ÜRO päevi, korraldatakse simulatsioone ning kasutatakse ka teisi aktiivõppemeetodeid.
  7. 7.  Maailmaharidus on aktiivne õppimisprotsess, mille põhiväärtused on solidaarsus, võrdsus, kaasamine ja koostöö.  Maailmaharidus loob üksikisikutele võimaluse üleilmastumise põhjuste ja mõjude mõistmise ning peamiste rahvusvaheliste arengueesmärkide ja jätkusuutliku inimarengu põhimõtete tundmise kaudu anda oma panus ja olla aktiivne kodanik
  8. 8.  Likvideerida täielik vaesus ja nälg  Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus  Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi  Vähendada laste suremust  Parandada emade tervislikku olukorda  Võidelda HIV/AIDS-i, malaaria jt haigustega  Tagada loodussäästlikum keskkond  Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks
  9. 9.  Maailma rahvastikust iga neljas kümnest peab hakkama saama alla KAHE dollariga päevas!  Ressursside vähesus teeb inimeste elu väga keeruliseks, kuid inimestes püsib siiski lootus paremast tulevikust ning püüdlused paremate majanduslike võimaluste poole.
  10. 10.  Euroopas elab 50 miljonit inimest vaesuses ning 18 miljonit inimest on töötud.  Peaaegu 80 miljonit inimest ELis ehk 16 % selle elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri.  Peamised põhjused on kõrge töötuse määr, napid sissetulekud ja väkesed palgad  Kõige rohkem ohustab vaesus töötuid.
  11. 11.  Aafrikas on kõige rohkem äärmises vaesuses elavaid inimesi.  kõige rohkem alla 1 dollariga päevas elavaid inimesi on Aasias
  12. 12.  Iga kuues inimene maailmas vaevleb puhta joogivee puuduse käes  Kõhulahtisus on maailmas teisel kohal laste suremuses.  Seda põhjustab puhta vee puudus.
  13. 13.  Slumm- linna vaene, halva hoonestuse ja heakorraga üleasustatud osa.  Iga kuues maailma inimene elab slummis  Maailma linnade slummides elab ligi 1000 miljonit inimest
  14. 14.  Õiglase kaubanduse tooted:  tagavad tootjatele õiglase hinna kauba eest  taotleb suurema võrdsuse saavutamist rahvusvahelises kaubanduses  õiglane kaubandus e. FAIRTRADE
  15. 15.  Maailmas ei saa ligi 800 miljonit inimest piisavalt toitu  Kõikides maailma kõige vähem arenenud riikides elab arvestuse kohaselt 2050. aastaks 1,7 miljardit inimest tänapäeva 800 miljoni asemel.
  16. 16.  keskmiselt eestlaselt oodatakse elueaks 71,5.  Saharast lõuna poole jäävas Aafrika osas on selleks vanuseks 46
  17. 17.  100 miljonit maailma algkooliealistest lastest ei saa käia koolis  Vahel pole selles külas või linnas piisavalt õpetajaid või koole. Või elavad lapsed koolist liiga kaugel. Vahel jälle ei suuda lapsevanemad koolivormi ja koolitarvete eest maksta. Tüdrukud abielluvad varakult.
  18. 18.  Vahel on põhjuseks jälle see, et vanemad lapsed peavad kodus haigetele vanematele abiks olema. Mõnes paigas pole kooliharidus väga kvaliteetne.  Või on koolitee ohtlik.  Paljud riigid, nagu näiteks Malawi, Uganda, Tansaania ja Keenia üritavad võimalikult palju lapsi kooli saada koolimakse ära jättes.
  19. 19.  Paljud lapsed ei saa just nimelt seetõttu koolis käia, et on liiga kõrged koolimaksud, väga pikk koolitee või peavad lihtsalt noored elatist teenima, et elus läbi lüüa.  Maailmas ei saa üle 75 miljoni lapse kooli minna, sest neil pole juurdepääsu haridusele.
  20. 20.  maailma lugemisoskuseta täiskasvanutest moodustavad naised kaks kolmandikku  Naiste ja tüdrukute diskrimineerimine mõjutab negatiivselt kõiki ühiskonna liikmeid ja üldist majanduslikku arengut.
  21. 21.  Kliimamuutused suurendavad näljahäda.  kliima soojenemine lisab näiteks kuivust, see omakorda raskendab toidu tootmist  Päevas sureb nälja ja alatoitumise tõttu 25 000 inimest.
  22. 22.  Arengumaades sureb üle 10 miljoni lapse igal aastal nälga ja haigustesse, mida võiks ära hoida või ennetada.  Aastas sureb alatoitumise tagajärjel 6 miljonit last.
  23. 23.  Ligi 90% lastest vaestes/arenevates riikides on vaktsineeritud tuberkuloosi vastu.  Tuberkuloos on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter.
  24. 24.  2007. aastal sai hiv-nakkuse maailmas umbes 2,5 miljonit inimest, mis on peaaegu kahekordne Eesti elanike arv.
  25. 25.  Saharast lõuna poole jäävas Aafrika osas kaks last kümnest sureb enne, kui on saanud viieaastaseks.  Ravimid kallid.
  26. 26.  Kõige kahjulikum keskkonnas leiduvatest toksilistest ainetest on plii.  Plii mõjutab praktiliselt iga inimkeha organit, kõige haavatavam on närvisüsteem, eriti lastel.  Ookeanidesse suubub reostusena aastas sadu tuhandeid tonne pliid.
  27. 27.  Arengumaades on 15-19-aastaste noorte tüdrukute seas põhiliseks surma põhjuseks rasedus ja sünnitamine
  28. 28.  Euroopas on looduslikku metsa säilinud 1%
  29. 29.  EL on suurim arenguabi rahastaja.  Arstiabi vähesus/ ravimite kallidus  Ära hoitavad/ ennetatavad surmad
  30. 30.  2012 aastal aegub Kyoto protokoll, mille eesmärgiks on aeglustada kliimamuutuseid ja vähendada globaalset soojenemist. Leppe olulisimaks komponendiks oleks samuti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine.
  31. 31.  Rõuged, tuberkuloos, HIV/AIDS on vaesuses väga levinud.  Õnneks on rõugete ja tuberkuloosi vastu vaktsiinid olemas, kuid AIDSil mitte.  Läänemaailma ravimeetodid ning -vahendid on arengumaade inimeste jaoks tihti liiga kallid, mistõttu jäetakse arsti juurde minemata.
  32. 32. HOOLIME ÜKSTEISEST !

×