Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

I maailmasõda

29,602 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
  • Be the first to comment

I maailmasõda

  1. 1. Esimene maailmasõda 1914-1918 Ajalugu – 12 klass Madli-Maria Naulainen Allikas: Vikipeedia
  2. 2. Esimene maailmasõda <ul><li>I MS oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918 </li></ul><ul><li>Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks </li></ul><ul><li>Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 milj sõduri </li></ul>
  3. 5. Esimene maailmasõda <ul><li>Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: </li></ul><ul><ul><li>purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa, Osmanite riik </li></ul></ul><ul><ul><li>nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või peale seda </li></ul></ul>
  4. 6. Esimene maailmasõda <ul><li>I MS tuntakse kaevikusõjana , seda ennekõike Läänerindel </li></ul><ul><li>I ms kasutati esimest korda keemiarelvi </li></ul><ul><li>Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt </li></ul><ul><li>Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad </li></ul>
  5. 8. I maailmasõja põhjused <ul><li>I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: </li></ul><ul><ul><li>võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast </li></ul></ul><ul><ul><li>mõjupiirkondade ja asumaade pärast </li></ul></ul><ul><ul><li>sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju </li></ul></ul><ul><ul><li>puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt </li></ul></ul>
  6. 11. I maailmasõja algus <ul><li>28. juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide pool t </li></ul><ul><li>Troonipärija ja tema abikaasa surid </li></ul><ul><li>See sündmus vallandas Esimese MS </li></ul>
  7. 13. <ul><li>Gavrilo Principi </li></ul><ul><li>üliõpilane, kes lasi maha Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi </li></ul>
  8. 14. I maailmasõja algus <ul><li>- Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat </li></ul><ul><li> - Austria-Ungari kuulutas Saksamaa survel Serbiale sõja </li></ul><ul><li> - Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni </li></ul><ul><li> - Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks </li></ul><ul><li> - Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale </li></ul><ul><li> - Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti </li></ul>
  9. 15. Sõjategevus 1914 <ul><li>Marne’i lahing (5.-6. sept) </li></ul><ul><ul><li>Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus </li></ul></ul><ul><ul><li>Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku </li></ul></ul><ul><ul><li>kogu läänerindel tekkis positsioonisõda , mille rinde pikkus oli 720 km </li></ul></ul>
  10. 17. Sõjategevus 1914 <ul><li>Tannembergi lahing (26.-30. august) </li></ul><ul><ul><li>Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria-Ungarile; Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal </li></ul></ul><ul><ul><li>Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee, eesotsas Hindemburg ’iga, lõi pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma </li></ul></ul>
  11. 18. Sõjategevus 1915 <ul><li>Ypres’i lahing (22. aprill) </li></ul><ul><ul><li>Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda </li></ul></ul><ul><ul><li>Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega </li></ul></ul><ul><ul><li>22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi , mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri </li></ul></ul>
  12. 20. Sõjategevus 1915 <ul><li>Gorlice lahing (2. mai) </li></ul><ul><ul><li>Saksamaa proovis otsustada sõja saatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida </li></ul></ul><ul><ul><li>Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35 km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma </li></ul></ul>
  13. 21. Sõjategevus 1916 <ul><li>Verduni lahing (21. veebruar) </li></ul><ul><ul><li>Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud </li></ul></ul><ul><ul><li>Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele </li></ul></ul><ul><ul><li>270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu </li></ul></ul>
  14. 23. Sõjategevus 1916 <ul><li>Somme’i lahing (1. juuli) </li></ul><ul><ul><li>Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise </li></ul></ul><ul><ul><li>1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi </li></ul></ul><ul><ul><li>Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala (surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit) </li></ul></ul>
  15. 25. Sõjategevus 1916 <ul><li>Kumbki liitlaspool ei saanud 1916 aasta heitlustes ülekaalu, kuid sõjaline initsiatiiv oli Antandi käes </li></ul><ul><li>Keskriigid olid vallutanud küll Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist </li></ul><ul><li>Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Antandi riigid </li></ul>
  16. 26. Sõjategevus 1917 <ul><li>Antandil oli sõjaline ülekaal (21 milj meest Keskriikide 10 miljoni vastu) </li></ul><ul><li>Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allveesõjale </li></ul><ul><li>See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6. aprill), Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki </li></ul>
  17. 28. Sõjategevus 1917 <ul><li>Prantsuse vägede ülemjuhataja Petain , kelle ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja revolutsioonilisi liikumisi sõjaväes </li></ul><ul><li>Ka Cambrai lahingus (juulist novembrini) ei suudetud vaatamate relvastuse ülekaalule (esimene tankisuurrünnak) sakslaste kaitset läbi lüüa </li></ul>
  18. 30. Sõjategevus 1917 <ul><li>Vene kodanlus tahtis ka peale Veebruari-revolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas </li></ul><ul><li>Oktoobrirevolutsiooni läbi võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, sellele ei reageeritud </li></ul><ul><li>Nõukogude valitsus sõlmis 3. märtsil Saksamaaga Bresti rahu , millest võitis Saksamaa palju </li></ul>
  19. 32. Sõjategevus 1917 <ul><li>Caporetto lahing (24. oktoober) </li></ul><ul><ul><li>Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu </li></ul></ul><ul><ul><li>Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast </li></ul></ul><ul><ul><li>Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda </li></ul></ul>
  20. 33. Sõjategevus 1917 <ul><li>Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav </li></ul><ul><li>Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele vähem edukaks </li></ul><ul><li>Saksa sõjaväes hakkasid tekkima rahutused, sest rahvast kurnas nälg </li></ul><ul><li>Prantsusmaa plaanis Saksamaa täielikku purustamist, Antanti tugevdas USA toetus </li></ul>
  21. 35. Sõjategevus 1918 <ul><li>Veebruaris okupeeris Saksamaa Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Venemaast, mis allakirjutatud rahu kohaselt jäid Saksamaale </li></ul><ul><li>Kui idarindel oli sõda lõppemas, otsustas Saksamaa rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel </li></ul><ul><li>21. märts – 17. juuli neli suurt pealetungi, mis aga kokkuvõttes ei toonud edu, kaotati 700 000 meest </li></ul>
  22. 36. Sõjategevus 1918 <ul><li>II Marne’i lahing (15. juuli) </li></ul><ul><ul><li>15. juulil alanud lahingus läks algatus lõplikult üle Antandile </li></ul></ul><ul><ul><li>Antandi vägedega oli liitunud 1,2 milj USA sõjaväelast </li></ul></ul><ul><ul><li>Saksa vägi purustati </li></ul></ul>
  23. 37. Sõja lõpp 1918 <ul><li>24.-28.okt sundis Itaalia oma liitlaste toetusel Austria-Ungari väe taanduma </li></ul><ul><li>24. oktoober lõi Ungari ja 28. oktoober Tšehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahti </li></ul><ul><li>3. november Austria kapituleerus </li></ul>
  24. 40. Sõja lõpp 1918 <ul><li>28. okt algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon) </li></ul><ul><li>Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist </li></ul><ul><li>11. nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne’i vaherahule , mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja </li></ul><ul><li>Saksamaa alistus </li></ul>
  25. 41. Saksamaa alistumine <ul><li>Saksamaa kohustus vaherahuga: </li></ul><ul><ul><li>evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses </li></ul></ul><ul><ul><li>vastutasuta vabastama sõjavangid </li></ul></ul><ul><ul><li>loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad </li></ul></ul><ul><ul><li>loovutama suurema osa oma raudtee-veeremist </li></ul></ul>
  26. 42. Pariisi rahukonverents <ul><li>Võitnud imperialistlikud riigid surusid 28. juuni 1919 Saksamaale peale Verssailes’ rahu: </li></ul><ul><ul><li>see nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul </li></ul></ul><ul><ul><li>piiras tema iseseisvust </li></ul></ul><ul><ul><li>kuid säilitas Saksamaa sõjalise jõu kui potensiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu </li></ul></ul>
  27. 43. David Lloyd George (Suurbritannia) , Vittorio Orlando (Itaalia) , Georges Clemenceau (Prantsusmaa) ja Woodrow Wilson (USA) , Verssailes’ rahu põhiautorid
  28. 44. Sõja tulemused <ul><li>Võitjad said palju eeliseid ja uusi maid </li></ul><ul><ul><li>10. sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga </li></ul></ul><ul><ul><li>27. sept 1919 Bulgaariaga </li></ul></ul><ul><ul><li>4. juuni 1920 Ungariga </li></ul></ul><ul><ul><li>10. august 1920 Türgiga </li></ul></ul><ul><li>Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi </li></ul>
  29. 45. Sõja tulemused <ul><li>Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari </li></ul><ul><ul><li>tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia </li></ul></ul><ul><ul><li>Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (hilisem Jugoslaavia) </li></ul></ul>
  30. 46. Sõja tulemused <ul><li>Venemaast eraldusid </li></ul><ul><ul><li>Poola </li></ul></ul><ul><ul><li>Läti </li></ul></ul><ul><ul><li>Leedu </li></ul></ul><ul><ul><li>Eesti </li></ul></ul><ul><ul><li>Soome </li></ul></ul>
  31. 47. Sõja tulemused <ul><li>Saksamaa </li></ul><ul><ul><li>kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine’i, Poola alasid jm; kokku 73,5 km ² , kus elas 7,3 milj inimest </li></ul></ul><ul><ul><li>kaotas oma asumaad </li></ul></ul><ul><ul><li>kaotas suurriigiseisundi </li></ul></ul>
  32. 48. Sõja tulemused <ul><li>USA </li></ul><ul><ul><li>sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma </li></ul></ul><ul><ul><li>USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele </li></ul></ul><ul><ul><li>1921.a oli Euroopa riikide võlg USA-le 21 miljardit </li></ul></ul>
  33. 49. Sõja tulemused <ul><li>Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm: </li></ul><ul><ul><li>kapitalistlikuks süsteemiks </li></ul></ul><ul><ul><li>sotsialistlikuks süsteemiks </li></ul></ul><ul><li>Algas kapitalismi üldkriis </li></ul><ul><li>Mitmel pool tekkisid marksistlikud revolutsioonid </li></ul>
  34. 50. Sõja tulemused <ul><li>Sõja põhjustanud vastuolud jäid lahendamata </li></ul><ul><li>Lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge </li></ul><ul><li>I MS mobiliseeriti kokku 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 meest ja Keskriikides 25 160 000 meest </li></ul><ul><li>Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas I MS suuresti kõik varasemad sõjad </li></ul>

×