Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Linnad ja kaubandus keskajal
Ajalugu – 11 klass
Madli-Maria Naulainen
Õiguskorraldus
• Linna õiguslikuks aluseks on
maaisanda poolt antud linnaõigus
– Tagas linnakodanikkonna autonoomia
– Eris...
Õiguskorraldus
• Linnakogukonna liikmeks võis saada
iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt
linnas ja maksis kodanikumaksu
...
Õiguskorraldus
• Linnakodanike õigused:
– Nende üle võidi kohut mõista vaid
linnakohtutes
– Ainult nemad tohtisid tegeleda...
Linnavalitsus
• Linna valitses raad (st linnavalitsus)
• Raadi suurus sõltus linna suurusest
• Raehärra pidi
– Olema sündi...
Rae võim
• Rae ülesanded olid
– koguda linna sissetulekuid
– kindlustada heakord
– kõhtumõistmine tsiviil- ja kriminaalasj...
Linnade rahvastik
• Suurtes linnades oli juhtiv positsioon
sakslaste käes
• Seetõttu oli ka linnades ametlik
asjaajamiskee...
Gildid ja vennaskonnad
• Linnaelanikud said hüvesid
erinevatesse ametkondadesse
kuulumise teel (tsunftid ja gildid)
• Gild...
Gildid ja vennaskonnad
• Gildide hulgas oli tähtsaim linna
kaugkaupmehi ühendav Suurgild
• Vallalisi kaupmehi ja –selle üh...
Käsitöö
• Käsitöö tähtsus oli teisejärguline
• Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala
• Toodeti peamiselt kohalikule
elani...
Tsunftisundus
• Ametialade järgi koondusid käsitöölased
tsunftidesse, need
– Korraldasid väljaõpet
– Kaitsesid turgu
– Kon...
Skraa – tsunfti põhikiri
• Igal tsunftil oli oma põhikiri – skraa
– Määras ära meistritingimused
– Määras tsunftiliikmeks ...
Kaubandus
• Eestil on kaubnduseks soodne asend
• Hansakaupmehed spetsialiseerusid
Ida-Lääne transiitkaubandusele
• Hansa L...
Keskaegne turg Tallinnas (raekoja platsil)
Kaubandus
• Peamised tooted Läänest Itta:
– Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad,
metall, heeringas, sool, vein, õlu,
v...
Kaubandus
• Väliskaubanduse hoogustumine
aktiviseeris ka sisekaubandust
• Talupojad tõid vilja linna, see
põhjustas proble...
Linnad ja kaubandus
Linnad ja kaubandus
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Linnad ja kaubandus

5,641 views

Published on

Published in: Education
  • Login to see the comments

  • Be the first to like this

Linnad ja kaubandus

  1. 1. Linnad ja kaubandus keskajal Ajalugu – 11 klass Madli-Maria Naulainen
  2. 2. Õiguskorraldus • Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus – Tagas linnakodanikkonna autonoomia – Eristas linna ümbritsevast keskkonnast – Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse – Linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabaks inimeseks
  3. 3. Õiguskorraldus • Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu • Linnakodaniku kohustused: – Vahiteenus linnamüüril ja tornides – Linna sõjaline kaitse – Osavõtt linnale vajalikes töödes – Maksude maksmine
  4. 4. Õiguskorraldus • Linnakodanike õigused: – Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes – Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega – Nad olid vabastatud tollimaksust – Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid
  5. 5. Linnavalitsus • Linna valitses raad (st linnavalitsus) • Raadi suurus sõltus linna suurusest • Raehärra pidi – Olema sündinud seaduslikust abielust – Omama kinnisvara linna piires – Kuuluma kaupmeeste hulka • Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses
  6. 6. Rae võim • Rae ülesanded olid – koguda linna sissetulekuid – kindlustada heakord – kõhtumõistmine tsiviil- ja kriminaalasjus – suuremates linnades münditi raha • Väiksemates linnades pidi raad jagama võimu maaisanda poolt määratud linnafoogtiga
  7. 7. Linnade rahvastik • Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes • Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel • Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval • Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale (“mittesakslane”) • Tavapärane oli ka saksastumine
  8. 8. Gildid ja vennaskonnad • Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel (tsunftid ja gildid) • Gild – keskaegne ametiühendus – kaitses oma liikmete huve – korraldas seltsielu – pakkus vajadusel abi ja toetust – hoolitseti leskede ja orbude eest
  9. 9. Gildid ja vennaskonnad • Gildide hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild • Vallalisi kaupmehi ja –selle ühendas Mustpeade Vennaskond • Käsitöölaste tsunftid (ühe ala käsitööliste seisuslik ühing keskajal) koondusid tavaliselt Väike-Gildiks • Gildid olid staatuslikud organisatsioonid
  10. 10. Käsitöö • Käsitöö tähtsus oli teisejärguline • Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala • Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms • Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad • Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu
  11. 11. Tsunftisundus • Ametialade järgi koondusid käsitöölased tsunftidesse, need – Korraldasid väljaõpet – Kaitsesid turgu – Kontrollisid hinda ja kvaliteeti • 15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks – Muudele oli erialaga tegelemine keelatud – Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased
  12. 12. Skraa – tsunfti põhikiri • Igal tsunftil oli oma põhikiri – skraa – Määras ära meistritingimused – Määras tsunftiliikmeks saamise korra – Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid • Meistriks saamine eeldas – Kodanikuõigusi ja abielustaatust’ – Väga suuri kulutusi (rännakud, joodud) – Meistritöö valmistamine
  13. 13. Kaubandus • Eestil on kaubnduseks soodne asend • Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele • Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu • Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus – enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist
  14. 14. Keskaegne turg Tallinnas (raekoja platsil)
  15. 15. Kaubandus • Peamised tooted Läänest Itta: – Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad, metall, heeringas, sool, vein, õlu, vürtsid jms • Venemaalt Läände veeti: – Peamiselt toorainet; karusnahka, pargitud nahka, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit • Liivimaa kaupadest oli olulisimad: – Teravili, paekivi, puit, kanepikiud
  16. 16. Kaubandus • Väliskaubanduse hoogustumine aktiviseeris ka sisekaubandust • Talupojad tõid vilja linna, see põhjustas probleeme mõisnikega, kes tahtsid kauplemist kontrollida • Mõisnikud hakkasid ise vilja kokku ostma ja pakkuma vastu soola ning muud vajalikku kaupa

×