Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Kommunistlik maailmasüsteem

7,611 views

Published on

  • Dating direct: ♥♥♥ http://bit.ly/2ZDZFYj ♥♥♥
       Reply 
    Are you sure you want to  Yes  No
    Your message goes here
  • Follow the link, new dating source: ♥♥♥ http://bit.ly/2ZDZFYj ♥♥♥
       Reply 
    Are you sure you want to  Yes  No
    Your message goes here

Kommunistlik maailmasüsteem

  1. 1. Kommunistlik maailmasüsteem <ul><li>Madli-Maria </li></ul><ul><li>Naulainen </li></ul><ul><li>(Piret Tänava </li></ul><ul><li>esitluse põhjal) </li></ul>
  2. 2. Idablokk <ul><li>1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all ala, kus asus 13 riiki </li></ul><ul><ul><li>NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia </li></ul></ul><ul><li>Kõik allusid Moskvale, va Jugoslaavia </li></ul><ul><ul><li>Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitada oma sotsialism </li></ul></ul><ul><ul><li>Seoses sellega sattus konflikti NSV Liiduga </li></ul></ul>
  3. 4. Idablokile iseloomulik (1): <ul><li>Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi partei võis ka olla, kuid neil polnud võimu. </li></ul><ul><li>Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. </li></ul>
  4. 5. Idablokile iseloomulik (2): <ul><li>tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. </li></ul><ul><li>ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. </li></ul>
  5. 6. Stalinistlik NSV Liit <ul><li>Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. </li></ul><ul><li>Tugevnesid repressioonid (arreteeriti saksalaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud nõukogude sõdureid, sel ajal küüditati 5, 5 miljonit inimest) </li></ul>
  6. 7. GULAG
  7. 8. 1945 a moodustas NSV Liidu tööstustoodang 91% ja põllumajandus 60% sõjaeelsest
  8. 9. Peamised ressursid paigutati sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. 1946-1947 oli nälg Lõuna-Ukrainas ja Moldaavias.
  9. 10. Võitlus läänestumise vastu <ul><li>Likvideeriti teadusharusid, nt geneetika. </li></ul><ul><li>Kogu võimutäis kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. </li></ul><ul><li>Võimuladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo </li></ul>
  10. 11. NSV Liidu satelliitriigid (1) <ul><li>Kõikjal üks skeem: </li></ul><ul><li>Pärast Punaarmee saabumist moodustati Moskva näpunäidete järgi ajutine valitsus, kus võtmeisikuteks olid kommunistid. </li></ul><ul><li>Viidi läbi maareform, natsionaliseeriti sakslaste käsilaste ettevõtted. Need sammud olid rahva seas populaarsed. </li></ul>
  11. 12. NSV Liidu satelliitriigid (2) <ul><li>Korraldati valimised, mille tarbeks moodustati pahempoolne rahvarinne. Valimiste järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega, teistest parteidest jäid järele vaid need, kes allusid kommunistidele. Kommunistid allusid Moskvale. </li></ul><ul><li>Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus. </li></ul>
  12. 13. Kommunistid said Ida- ja Kesk-Euroopas võimule tänu Nõukogude vägede ja eriteenistuste toele, mistõttu oli nende võim ebakindel .
  13. 14. Stalini surm 1953
  14. 15. Võimuvõitlus <ul><li>Stalin plaanis vabaneda Lavrenti Beriast ja kavandas juutide ulatuslikumat represseerimist. </li></ul><ul><li>Teise maailmasõja ajal tõusis Beria Nõukogude võimuhierarhia ladvikusse, temast sai Riikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tuumapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kuid jäi üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus. </li></ul>
  15. 16. Lavrenti Beria
  16. 17. Stalini surm <ul><li>Pärast veerandsaja aasta pikkust diktaatorina valitsemist oli Stalin, hoolimata ka venelaste kallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks müütiliseks isa-kujuks. Seda tunnistab ka Stalini matustega Moskvas kaasnenud tohutu rahvatunglus, kus tallati surnuks rohkem inimesi kui Nikolai II kroonimispidustustel Hodõnkal. Venelaste jaoks on Stalin tänapäevani vastuoluline ajalooline isik, kellel on jätkuvalt palju poolehoidjaid. (I.Jürjo) </li></ul>
  17. 18. Stalini surm <ul><li>Stalini surm ja kõik need lühikesele ajavahemikule kuhjunud sündmused kutsusid esile osa inimeste (peamiselt venelaste) varjamatut leina ja kurbust ning enamiku eestlaste vähem või rohkem varjatud rõõmu, ärevust ja tulevikuootusi. </li></ul><ul><li>Kardeti ja samas ikka veel loodeti sõja puhkemist, mis tooks kaasa okupatsioonist vabanemise ja Eesti iseseisvuse taastamise. Nõukogude režiimi pehmenemist julgesid loota vähesed, pigem arvestati uute massirepressioonidega. Eriti ärevil olid loomulikult juudid. (I. Jürjo) </li></ul>
  18. 19. Stalini surma järel <ul><li>Võim läks Lavrenti Beria kätte, kes alustas uuendusi, olles aru saanud, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. </li></ul><ul><li>Astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. </li></ul>
  19. 20. Stalini surma järel <ul><li>Beria arreteeriti ja lasti maha juunis 1953. </li></ul><ul><li>Tema järglaseks sai Nikita Hruštšov, kelle võimule tulekuga algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. </li></ul>
  20. 21. Pingekolded 1950.aastatel <ul><li>14.05 1948 kuulutati välja Iisraeli riik, mis loodi ajaloolisele kodumaale naasnud juutidele. Araablased aga ei nõustu Palestiinat juutidega jagama. </li></ul><ul><li>Pinged Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki. </li></ul><ul><li>Kesk- ja Ida-Euroopas loodeti vabanemist kommunistliku süsteemi alt. </li></ul>
  21. 22. Korea sõda 1950-1953
  22. 23. <ul><li>Teise maailmasõja aastatel oli Korea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes 1945a </li></ul>jagati Korea poolsaar okupatsiooni-tsoonideks: - Põhjapoolne osa NSV Liidule - Lõunapoolne osa USA-le
  23. 24. Korea sõda 1950-1953 <ul><li>Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. </li></ul><ul><li>See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a .- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV) ; Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV). </li></ul>
  24. 25. Korea sõda 1950-1953 <ul><li>Põhja- Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas. </li></ul>
  25. 26. Korea sõda 1950-1953 <ul><li>Korea sõda puhkes Põhja- Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. KRDV-d toetasid Hiina “vabatahtlikud” ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. </li></ul><ul><li>Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed (milles lõviosa moodustasid USA üksused). </li></ul><ul><li>Rinne stabiliseerus 1951.a., vaherahuläbirääkimised aga venisid ning lõplik vaherahu sõlmiti alles peale Stalini surma 1953.a. </li></ul><ul><li>Kuna kumbki pool edu sõjas ei saavutanud, jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi (kommunismi ja kapitalismi) vahel ning on seda kuni tänaseni. </li></ul>

×