Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Kommunism

10,211 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
  • Objektiivne ja oluliste punktide rõutamine.

    Edu poliitilises olemises!!
       Reply 
    Are you sure you want to  Yes  No
    Your message goes here

Kommunism

  1. 1. Kommunistlik diktatuur Venemaal Ajalugu – 12 klass Madli-Maria Naulainen
  2. 3. Kommunism terminina <ul><li>Sotsiaalne ja majanduslik ühiskonnakorraldus </li></ul><ul><li>Ideoloogia või teooria, mis toetab, põhjendab, ja arendab selle ühiskonna loomise ideed </li></ul><ul><li>Poliitiline liikumine või reziim, mis soovib ühiskonnakorraldust rakendada </li></ul>
  3. 4. Kommunism teoorias <ul><li>... on sotsiaalne ja majanduslik süsteem </li></ul><ul><ul><li>kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda </li></ul></ul><ul><ul><li>kus kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis </li></ul></ul><ul><ul><li>kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult </li></ul></ul>
  4. 5. Kommunism <ul><li>Peamiselt tuntuks saanud Nõukogude Liidus 1917-1991 valitsenud režiimi põhjal </li></ul><ul><li>Nõukogude Liidu kommunismi režiimi vältel hukkus kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne II maailmasõja lõppu 1945) </li></ul><ul><li>Selleaegsed inimsusevastased kuriteod on kommunismi mainet oluliselt mõjutanud </li></ul>
  5. 6. Leninism <ul><li>Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia </li></ul><ul><li>Kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude Venemaal (1917-1918 ja Vene SFNV ’s 1918-1922 </li></ul>
  6. 7. Leninism <ul><li>Imperialism on tema järgi kapitalismi kõrgeim arengujärk ja seda saab kukutada vaid revolutsiooniga </li></ul><ul><li>Lootis, et revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides </li></ul><ul><li>Maailmarevolutsiooni siiski ei toimunud </li></ul>
  7. 9. Leninism <ul><li>Leninismi mõistet kasutatakse ka Lenini kultuse kohta </li></ul><ul><ul><li>tema nime kandsid mitmed linnad, kolhoosid, asutused jne </li></ul></ul><ul><ul><li>suuremates linnades asus Lenini monument, asutustes tema portree või büst </li></ul></ul><ul><ul><li>ta oli rahatähtedel, markidel </li></ul></ul><ul><ul><li>surnukeha on balsameerituna Punase väljaku mausoleumis </li></ul></ul>
  8. 11. Venemaa peale kodusõda <ul><li>Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud raske kodusõjaga </li></ul><ul><li>Alates 1918 kehtis Venemaal üheparteisüsteem </li></ul><ul><li>Lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile ( NSFV ) laienes võim ka Ukrainale, Valgevenele ja Taga-Kaukaasiale </li></ul>
  9. 12. NSVL <ul><li>1922 aastal ühendati nimetatud riigid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (NSVL) </li></ul><ul><ul><li>ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed </li></ul></ul><ul><ul><li>tegelikkuses tähendas Vene impeeriumi taastamist keskusega Moskvas </li></ul></ul><ul><ul><li>kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile </li></ul></ul>
  10. 14. Majanduspoliitika <ul><li>1920datel polnud kommunistide võim päris kindel, rahulolematud talupojad sundisid muutma senist röövellikku majanduspoliitikat </li></ul><ul><li>NEP (Novaja Ekonomitšeskaja Politika) </li></ul>
  11. 15. Majanduspoliitika - NEP <ul><li>Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga </li></ul><ul><ul><li>ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul </li></ul></ul><ul><li>Viidi läbi rahareform </li></ul><ul><ul><li>taastati raha väärtus </li></ul></ul><ul><li>Ennistati kauplemisvabadus ning ettevõtted said õiguse taastegutseda </li></ul><ul><li>Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla </li></ul>
  12. 17. Majandus <ul><li>Venemaa majandus hakkas taastuma, kuigi ebaühtlaselt </li></ul><ul><ul><li>teistest kiiremini arenes põllumajandus </li></ul></ul><ul><li>NEP ei sobinud kokku aga kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida </li></ul>
  13. 19. Stalini võimuletulek <ul><li>1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit </li></ul><ul><li>Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt Jossif Stalin </li></ul><ul><li>Stalin kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle, tagades selle juhtivates organites endale meelepärase enamuse </li></ul>
  14. 21. Stalini võimuletulek <ul><li>Stalini alahindamise tõttu sai tal võimalikuks vastased omavahel tülli keerata </li></ul><ul><li>Liitudes ühe või teise võitleva tiivaga tõrjus Stalin tugevamad konkurendid eemale </li></ul><ul><li>Stalini ainus eesmärk oli saavutada võim, selle nimel oli ta võimeline oma seisukohti muutma vastavalt vajadusele </li></ul><ul><li>1929 oli Stalin saavutanud ainuvõimu </li></ul>
  15. 22. Jossif Stalin 1879-1953 <ul><li>Sündis Gori linnas kingisepa ja õmblejanna peres ainukese lapsena </li></ul><ul><li>Õppis vaimulikus koolis Goris, Tblisis </li></ul><ul><li>Kool katkes, kui hakkas revolutsionääriks </li></ul><ul><li>Oli abielus kaks korda, kolm last </li></ul>
  16. 23. Stalinism <ul><li>Totalitaarne ainuparteisüsteem </li></ul><ul><li>Äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat </li></ul><ul><li>Ühiskonna elu range reglementeerimine </li></ul><ul><li>Salapolitsei jälgimine </li></ul><ul><li>Kohustuslik bolševismi ideoloogia </li></ul><ul><li>Juhikultus võimsa propagandaaparaadiga </li></ul><ul><li>Vene šovinism </li></ul><ul><li>Agressiivne välispoliitika </li></ul><ul><li>Klassivõitluse nimel korda saadetud massiterror oponentide vastu </li></ul><ul><li>Olematute rahvavaenlaste otsimine </li></ul>
  17. 24. Stalin oli töörahva “juht ja õpetaja” Tema olulisuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu, võltsiti fakte ja fotosid, teda kujutati Lenini kaastöölisena
  18. 26. Industrialiseerimine <ul><li>Stalini võimuletulek lõpetas NEP’i </li></ul><ul><li>Likvideeriti igasugune eraettevõtlus, sh põllumajanduses </li></ul><ul><li>Tehti panus suurtööstuste eelisarendamisele, algas industrialiseerimine </li></ul><ul><li>Loobuti välismaistest investeeringutest </li></ul><ul><li>Majandus allutati tsentraalsele võimule, seda teostati viisaastaku plaanide järgi </li></ul><ul><li>NSVL muutus tööstusriigiks (teisel kohal) </li></ul>
  19. 27. Industrialiseerimine <ul><li>Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe </li></ul><ul><li>Hoogsalt arenes sõjatööstus, juhtiv maailmas </li></ul><ul><li>Rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise </li></ul><ul><li>See omakorda tõi kaasa elanike vaesumise </li></ul>
  20. 28. Suund sundkollektiviseerimisele <ul><li>1920date lõpul tekkinud viljavarumise probleemide tõttu ei tahtnud talupojad viljajääke ära müüa (ostuhind madal) </li></ul><ul><li>Riiklik vajadus oli suur – tööliskond ja sõjavägi vajas toitu </li></ul><ul><li>Õiglase hinna kehtestamise asemel konfiskeeriti talupoegadelt vili jõuga </li></ul><ul><li>1932-1933 puhkes suur nälg, hukkus 7 milj. </li></ul>
  21. 30. Sundkollektiviseerimine <ul><li>Talupoegade olukorra majandamise üks osa oli sundkollektiviseerimine – talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse </li></ul><ul><ul><li>1932 oli ühinenud 62%, 1937 93% taludest </li></ul></ul><ul><ul><li>tootlikkus ei tõusnud, olukord oli väga raske </li></ul></ul><ul><li>Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse asumisele </li></ul><ul><ul><li>1929-1933 küüditati kokku ligi 9 milj talupoega </li></ul></ul>
  22. 33. Vägivallakampaania, suur terror <ul><li>1934 lisandus seniste “klassivaenlaste” (nt talupoegade) tagakiusamisele laiem sihtgrupp </li></ul><ul><ul><li>hakati puhastama komparteid </li></ul></ul><ul><ul><li>nõukogude võimu keskasutusi </li></ul></ul><ul><ul><li>julgeolekuorganeid </li></ul></ul><ul><ul><li>armeed </li></ul></ul><ul><ul><li>Terrori alla sattusid ka need, kes selle üles ehitasid </li></ul></ul>
  23. 34. Suur terror <ul><li>Korraldati palju näidisprotsesse olematute “rahvavaenlaste” vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja lasti maha </li></ul><ul><li>1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti </li></ul>
  24. 35. Suur terror <ul><li>Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused </li></ul><ul><ul><li>hävitati nende juhtivad kommunistid </li></ul></ul><ul><ul><li>puhastati pajud asundused (peamiselt mehed) </li></ul></ul><ul><li>Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG , laagrid Siberis ja põhjapiirkondades </li></ul><ul><ul><li>tingimused olid ebainimlikud </li></ul></ul><ul><ul><li>töö oli üle jõu käiv, peeti väga vähe vastu </li></ul></ul><ul><ul><li>vangid surid massiliselt </li></ul></ul><ul><ul><li>Stalini jaoks oli GULAG oluline rasketööstuse ülesehitamisel </li></ul></ul>
  25. 36. GULAGisse saabumine, Eufrosinia Kersnovskaya vihikust
  26. 39. Kokkuvõte <ul><li>Kommunistliku diktatuuri all hukkus umbes 20-40 miljonit inimest </li></ul><ul><li>Stalin ise pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks, ilma milleta oleks võimatu ühiskonda kontrolli all hoida </li></ul><ul><li>See määras ka NSVL välispoliitika suuna, mis alates 1930datest muutus agressiivseks </li></ul>

×