Kodanikud ja demokraatia

7,224 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
7,224
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
293
Actions
Shares
0
Downloads
92
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Kodanikud ja demokraatia

  1. 1. Ühiskonnaõpetus - 9. kl Kodanikud ja demokraatia Madli-Maria Naulainen
  2. 2. Sisukord 3.1 Erakonnad ja ametiühingud 3.2 Kodanikuühendused ja kodanikuosalus 3.3 Õiguskaitse ja kohus 3.4 Inimese õigused, vabadused, kohustused 3.5 Kodanikud ja kodakondsus 3.6 Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsustega
  3. 3. 3.1 Erakonnad ja ametiühingud
  4. 4. Erakonnad <ul><li>Erakonnad koondavad ühiste huvide ja veendumustega inimesi, et ühiselt tegutsega
  5. 5. Oma huvide kaitseks ja arvestamiseks poliitikas hääletab kodanik oma meelepärase partei poolt
  6. 6. Erakond ehk partei on kindla struktuuri , liikmes-konna ning ideoloogiaga organisatsioon </li><ul><li>Taotleb pääsu võimule valimiste kaudu
  7. 7. Võimule saamise määravad valijate hääled </li></ul><li>Igal inimesel on õigus kuuluda meelepärasesse parteisse või luua uus partei </li></ul>
  8. 8. Parteide mitmekesisus <ul><li>Mitmeparteilisus on demokraatia tunnuseks
  9. 9. Parteid jagatakse traditsiooniliselt vasak - ja parempoolseteks ning tsentriparteideks </li></ul>Vasakpoolsed parteid <ul><li>Tuleb tagada sotsiaalne õiglus ja võrdsus
  10. 10. Astmeline maksupol.
  11. 11. Vastutus on riigil
  12. 12. Nt SDE, Keskerakond </li></ul>Parempoolsed parteid <ul><li>Jõukuse tagab inimene ise, soositakse edukaid
  13. 13. Õigus valikutele
  14. 14. Ettevõtluse soosimine
  15. 15. Nt Reformipartei, IRL </li></ul>
  16. 16. Eesti parteid riigikogus
  17. 17. Ametiühingud <ul><li>Algselt oli ametiühing tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon
  18. 18. Tänapäeval on ametiühing tegev ka poliitikas </li><ul><li>Teemad : väärikas palk, puhkuseõigus, seaduslik tööaeg, tööohutus, tervislikud töötingimused
  19. 19. Meetoditeks on nt koostöötegemine valitsusega – sotsiaaldialoog , äärmuslikumad tööseisak , streik </li></ul><li>Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) – tööstuse, kaubanduse, transpordi ja ehituse valdkonnad
  20. 20. Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon (TALO) – teeninduse, kultuuri, hariduse vallad </li></ul>
  21. 21. 3.2 Kodanikuühendused ja kodanikuosalus
  22. 22. 3.2 Kodanikuühendused ja kodanikuosalus Kodanikuosalus <ul><ul><li>Teemad puudutavad ühiskonda
  23. 23. Pole otseselt valitsemise ja võimuga seotud
  24. 24. Nt keskkonnaalased kampaaniad, heategevus
  25. 25. Kaasalöömisega ei kaasne kindlaid reegleid </li></ul></ul>Kodanikuühendused <ul><ul><li>Tegelevad tavaelu probleemidega, nt hariduse või kultuuri edendamine, puuetega inimeste mured jne
  26. 26. On pikemaajalised ettevõtmised, kasutab organisatsioonilist vormi (MTÜ, seltsing, sihasutus) </li></ul></ul>
  27. 27. Kodanikuühendused Mittetulundusühingud (MTÜ'd) <ul><ul><li>ühing, mis ei tegutse kasumi saamiseks, vaid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks
  28. 28. Neid on Eestis kõige rohkem, nt korteriühistud </li></ul></ul>Sihtasutused (SA'd) <ul><ul><li>mingi püsiva eesmärgiga ühiskondlik asutus, tegeleb nt koolitamisega, heategevusfondid jne </li></ul></ul>Seltsingud <ul><ul><li>Mitteametlik ühendus, mida ei registreerita, tegutseb lepingu alusel </li></ul></ul>
  29. 29. Kodanikuühenduste tähtsus <ul><li>Kodanikuühendused kannavad valimiste vahepeal rahva häält, peavad sidet kodanike ja poliitikute vahel
  30. 30. Osalemine nendes arendab toimetuleku-oskusi (koostöö, lahenduste leidmine, eesmärkideni jõudmine)
  31. 31. Äärmuslikuks võimaluseks protestiavaldus
  32. 32. Demokraatia on tugev, kui kodanikud oma rolli täidavad, neilt eeldatakse initsiatiivikust, kodanikualgatust (nt naabrivalve korraldus) </li></ul>
  33. 33. 3.3 Õiguskaitse ja kohus
  34. 34. Kohtusüsteemi funktsioonid <ul><li>õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse
  35. 35. seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve
  36. 36. erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustamine
  37. 37. kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine </li></ul>Igal inimesel on võimalik oma huvide kaitseks pöörduda kohtu poole
  38. 38. Mõisted Kaasistuja - kuulub kriminaalasju lahendava kohtu kooseisu lisaks kohtunikule, valitakse ametisse 5 aastaks linna/vallakogu poolt, ku s asub kohus. Süütuse presumptsioon- on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema k ohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Advokaat- ehk kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine. Prokurör - süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest. Hagi - kohtule esitatud avaldus Hageja - osapool, kes esitas kohtule avalduse Kostja - peab kostma, vastama hageja pretensioonile.
  39. 39. Kohtuasjad <ul><li>Tsiviilasi- kohtuasi, milles on mõlemal osapoolel võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. Nt. Abielulahutus, kinnisomandi ost/müük, võlgade tagastamine/tasumine, lapsendamine jne.
  40. 40. Kriminaalasi - selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Nt. Vargus, ametiseisundi kuritarvitamine jne. </li></ul>
  41. 41. 3.4 Inimese õigused, vabadused, kohustused
  42. 42. Inimõigused <ul><li>Inimõigused on universaalsed, peegeldavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale
  43. 43. Need on igal inimesel sõltumata oma rahvusest, rassist, keelest, usust, jõukusest
  44. 44. Inimõiguste-alased tähtsamad dokumendid: </li><ul><li>ÜRO, inimõiguste ülddeklaratsioon (1948)
  45. 45. Euroopa inimõiguste konventsioon
  46. 46. Euroopa sotsiaalharta </li></ul></ul>
  47. 47. Põhi- ehk universaalsed õigused <ul><li>Õigus elule
  48. 48. Õigus vabadusele
  49. 49. Õigus võrdsusele ja isikupuutumatusele
  50. 50. Õigus korrakohasele õigusemõistmisele
  51. 51. Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest
  52. 52. Õigus perekonnale ja eraelule </li></ul>
  53. 53. Poliitilised õigused <ul><li>õigus rahvusele ja kodakondsusele
  54. 54. usu- ja mõttevabadus
  55. 55. Sõnavabadus
  56. 56. Liikumisvabadus
  57. 57. koosolekute- ja ühingutevabadus
  58. 58. Hääleõigus - on seotud osalemisega poliitikas </li></ul>
  59. 59. Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused <ul><li>Need on eesmärgiks Euroopa riikides ning kusjuures valitsused otsustavad, mil määral nad üht või teist täita suudavad
  60. 60. Nende õiguste täitmine eeldab arenenud majandust ja tugevat sotsiaalpoliitikat
  61. 61. õigus tööle ja puhkusele
  62. 62. õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele
  63. 63. õigus inimväärsele elatustasemele
  64. 64. õigus sotsiaalsele kindlustatusele
  65. 65. õigus tervise kaitsele ja arstiabile </li></ul>
  66. 66. Kultuurilised õigused <ul><li>Õigus haridusele ja kultuurile
  67. 67. Õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele
  68. 68. Õigus teabele </li></ul>
  69. 69. 3.5 Kodanikud ja kodakondsus
  70. 70. Kodanikkond <ul><li>Kodanikkond on riigi elanikud, kes asuvad seaduslikult riigi terriotooriumil ning omavad riigiga õiguslikku suhet
  71. 71. Kodanik on ühiskonnaelus aktiivne isik, kellel on seaduslikud õigused ja kohustused
  72. 72. Kodakondsuse juriidiline tõlgendus räägib kodanikuks saamisest, õigustest ja kohustustest
  73. 73. Kodakondsuspoliitika põhimõtted on kirjas põhiseaduses ja kodakondsusseaduses </li></ul>
  74. 74. Kodanikuks saamine Sünnipärane kodakondsus <ul><li>Aluseks on sünnikoht (nt USA) või vanemate kodakondsus (Eestis)
  75. 75. Vähemalt üks vanematest peab olema EV kodanik, olenemata sünniriigist </li></ul>Naturalisatsiooni korras antud kodakondsus <ul><li>Õigusliku protseduuri läbimise tingimused kehtestab riik
  76. 76. Nt tuleb osata riigikeelt, tunda ajalugu/kultuuri, elada seal teatud aeg, et uus kodanik saaks ühiskonnas hakkama </li></ul>
  77. 77. Eesti Vabariigi isikutunnistus
  78. 78. Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamine Eestis <ul><li>Eestis peab olema elanud vähemalt 5 aastat
  79. 79. Tuleb sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam
  80. 80. Tuleb kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseadusele
  81. 81. Lapsevanemad, kes pole Eesti kodanikud, võivad oma Eestis sündinud lapsele (sündinud alates 26. veeb. 1992a) taotleda kodakondsust, kuni 15. aastaseni ei pea laps selleks eksameid sooritama
  82. 82. Kuni 10 inimesele aastas võib valitsus omistada kodakondsuse eriliste teenete eest riigi ees </li></ul>
  83. 83. Kodanikuõigused ja -kohustused <ul><li>Õigus ja kohustus teenida kaitseväes;
  84. 84. Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust;
  85. 85. Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis;
  86. 86. Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes;
  87. 87. Õigus kuuluda erakonda;
  88. 88. Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel;
  89. 89. Õigus osaleda rahvahääletusel;
  90. 90. Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles </li></ul>
  91. 91. Kaitseväes teenimine
  92. 92. Kodanikusuhte lõppemine <ul><li>Suhe võib lõppeda kas inimese enda soovil , kodanikustaatus on vabatahtlik </li><ul><li>Eesti seadused topeltkodakondsust ei tunnista </li></ul><li>Suhe võib lõppeda riigi algatusel </li><ul><li>Nt raske seaduserikkumise korral saab riik inimese kodakondsuselt ilma jätta
  93. 93. Sünnijärgset kodakondsust ei saa ära võtta
  94. 94. Inimesel on õigus taastada lapsena kaotatud kodakondsus
  95. 95. Eesti kodanikku ei tohi riigist välja saata, samas on tal õigus igal ajal asuda elama Eestisse </li></ul></ul>
  96. 96. Riigis elavad välismaalased <ul><li>Pikaajaliselt riigis viibivad välismaalased peavad taotlema elamisluba ning palgatöö tegemiseks ja tööluba (omandamine keerukas) </li><ul><li>Tööluba antakse neile, kellel on kehtiv elamisluba </li></ul><li>Legaalselt ehk seaduslikult riigis viibivad välismaalased jagunevad kaheks </li><ul><li>Välisriikide kodanikud
  97. 97. Kodakondsuseta isikud </li></ul><li>Eestis on välismaalaste osakaal kõrge, u 15% </li></ul>
  98. 98. 3.6 Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsustega
  99. 99. Kasutatud allikad <ul><li>1. slaid - http://static.epl.ee/pildid/2006/normal/97277.jpg
  100. 100. 3. slaid - http://www.gerdtarand.eu/wp-content/uploads/minu-eesti-ja-erakonnad.jpg
  101. 101. 6. slaid - http://www.veneportaal.ee/politika/ban/keskerakond.gif http://profile.ak.fbcdn.net/object3/883/2/n117791122055_4698.jpg http://f.postimees.ee/f/2008/03/30/29673t40h6dee.jpg http://uuseesti.ee/wp-content/uploads/2009/08/reformierakond1.gif http://pronto.pushspace.com/wp-content/uploads/2009/11/Rohelised.jpg http://f.postimees.ee/f/2008/06/09/48381t40h40cf.jpg
  102. 102. 8. slaid - http://2.bp.blogspot.com/_VPXglS8i26U/Sfd1ODNkF6I/AAAAAAAAAKI/8MsFRpbx8Nk/s400/teeme_%C3%A4ra_Minu-Eesti-logo.jpg
  103. 103. 12. slaid - http://uudised.err.ee/failid/150894_01.jpg
  104. 104. 16. slaid - http://www.personal.psu.edu/users/s/a/sam50/Human%20Rights%20Abuse.jpg
  105. 105. 22. slaid - http://kampaania.erakond.ee/failid/Image/tarkkodanik2.JPG
  106. 106. 25. slaid - http://uudised.err.ee/failid/87095_01.jpg
  107. 107. 28. slaid - http://pildid.kaitseliit.ee/gallery2/main.php?g2_view=core.DownloadItem&g2_itemId=54541&g2_serialNumber=2
  108. 108. 31. slaid - http://www.eesti.ee/est/ </li></ul>

×