Eesti Vabariik 1918-1939

9,359 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
4 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
9,359
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
107
Actions
Shares
0
Downloads
229
Comments
0
Likes
4
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eesti Vabariik 1918-1939

  1. 1. Eesti Vabariik  1918­1939 Ajalugu, 11. klass Madli­Maria Naulainen Foto: Kärt Eriksson (Picasaweb albumid)
  2. 2. Demokraatlik Eesti 23. aprill 1919 pandi kokku üldvalimiste teel  ● moodustunud Asutav Kogu moodustunud Asutav Kogu Asutav Kogu võttis 15. juuni 1920 vastu Eesti  ● esimese põhiseaduse esimese põhiseaduse Põhiseadus pidas silmas demokraatlikkust ja  ● liberaalsust, laialdasi kodanikuõigusi ja vabadusi Kõrgeimaiks võimukandjaks oli rahvas, kes viis oma  Kõrgeimaiks võimukandjaks oli rahvas, kes viis oma  ● võimu ellu valimiste, rahvahääletuse või  võimu ellu valimiste, rahvahääletuse või  rahvaalgatuse kaudu rahvaalgatuse kaudu Seadusandlik võim kuulus Riigikogule – 100­ Seadusandlik võim kuulus Riigikogule – 100­ ● liikmelisele ühekojalisele parlamendile, täidesaatvat  võimu teostas Vabariigi Valitsus võimu teostas Vabariigi Valitsus
  3. 3. Asutava Kogu avaistung 23. aprill 1919 Foto: Wikipeedia (Asutav Kogu)
  4. 4. Probleemid põhiseaduses Põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle Rahvaalagatuse ja ­hääletuse õigust kasutati  ● väga vähe, tegelikult peaaegu mitte kunagi Puudus presidendi ehk riigipea institutsioon,  ● mis võis tähendada Riigikogu domineerimist  Valitsuse üle (Valitsuse võis tagandada) Riigivanemal ei olnud võimalust Riigikogu  ● laiali saata, pidi taganema koos Valitsusega Riigikogul puudus rahva ja Valitsuse kontroll,  ● seetõttu oli parlamendi tähtsus suurem kui  esialguse põhiseaduse järgi plaanitud
  5. 5. Mitmeparteiline süsteem Erakonnad olid üldised suhteliselt väikesed ● Agraarerakonnad  ● (Põllumeestekogud, Asunike Koondis) Liberaalsed erakonnad  ● (Rahvaerakond, Tööerakond) Sotsialistlikud erakonnad  ● (Eesti Sotsialistik Töölistepartei) Vähemusrahvuste erakonnad Vähemusrahvuste erakonnad ● Kõige edukamad olid tavaliselt agraar­ ● erakondasid ning sotsialiste (á 25% häältest)
  6. 6. Parlamendi killustatus Kirju erakonnamaastik tõi olukorra, kus  ● valmiste tulemusena tuli valitsuse  moodustamiseks kokku panna koalitsioon moodustamiseks kokku panna koalitsioon Tavaliselt moodustas koalitsiooni 4­5 erakonda ● Kõigil tuli teha oma vaadetes järeleandmisi ● Järeleandmised põhjustasid sisepingeid, mis viis  ● kokkuvõttes koalitsiooni lagunemiseni,  kokkuvõttes koalitsiooni lagunemiseni,  valitsuse tagasiastumiseni ning valitsuskriisini valitsuse tagasiastumiseni ning valitsuskriisini 1921­1931 tegutses Eestis 11 valitsust, seega  ● keskmine eluiga oli nendel 11 kuud See jättis mulje poliitilisest ebastabiilsusest ●
  7. 7. Majanduselu Ümberkorraldusteks viidi läbi maareform Ümberkorraldusteks viidi läbi maareform ●  riigistati mõisate maad ja muu omand riigistati mõisate maad ja muu omand ● Riigistatud maade baasil moodustati  ● 35,000 uut asundustalu, maad jagati laiali 35,000 uut asundustalu, maad jagati laiali Mõisamajandus asendus talumajandusega ● Vabadussõja järel toimus kiire majandustõus Vabadussõja järel toimus kiire majandustõus ● Tööstus arenes kiiresti, tekkis palju uusi  ● tehaseid, materjali­, põlevkivitööstused Tööliste arv kolmekordistus ● Olulist rolli mängisid Venemaa tellimused ●
  8. 8. Majanduskriis Vabariigi algusaastate majandus arenes liiga  ● kiiresti, seetõttu sattus see kriisi; põhjused:  Rahandus – pangad olid andnud laene  ● kergekäeliselt, neid oli raske tagasi saada Raha trükiti juurde, käivitus inflatsioon,  ● tuli maha müüa suur osa kullavarudest Kriisi süvendas impordi negatiivne bilanss,  ● tollimaksude tõstmine ja ikaldusaasta Venemaa kärpis poliitilistel eesmärkidel  ● majandussidemeid Eestiga Tulemus: pankrotid, tööpuudus, elatustase ●
  9. 9. Uus majanduspoliitika Kriisist väljumiseks käivitas Otto Strandman  Kriisist väljumiseks käivitas Otto Strandman  ● uue majanduspoliitilise plaani: uue majanduspoliitilise plaani: Valitsus sekkus majanduse suunamisse, et  ● tagada selle vastuoludeta areng Vene turult orienteeruti ümber Euroopale ● Tööstuse asemel hakkas domineerima  ● põllumajandus, riik aitas kaasa  ühistegevuse arendamisele, kutseoskuste  õppimisele maaparandusele, sordiaretusele  Toetati ettevõtteid, kes kasutasid kodumaist ● Välislaenu abil viidi läbi rahareform (kroon) ●
  10. 10. Otto Strandman
  11. 11. Välispoliitika Noorel iseseisval riigil on vaja tunnustus ● 26. jaanuar 1921 tunnustas Antandi  26. jaanuar 1921 tunnustas Antandi  ● Ülemnõukogu kõiki Balti riike korraga Välispoliitika põhiroll oli julgeoleku tagamine ● Venemaa tegi tööd läbi kommunistide, nt  ● EKP mässukatse 1. dets 1924 Prooviti parandada suhteid vaenlastega ● Otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seas ● Balti liidu idee – Poola­Soome­Eesti­Läti­Leedu ● 22. sept 1921 sai Eesti Rahvasteliidu liikmeks 22. sept 1921 sai Eesti Rahvasteliidu liikmeks ●
  12. 12. Suur kriis )
  13. 13. Suur kriis Suur kriis oli paljuski seotud ülemaailmse  ● majanduskriisiga Rahva rahulolematus senise korraga lõi  ● eeldused autoritaarse riigi tekkeks Sooviti näha riigi eesotsas kindlakäelist juhti ● Tendents oli sarnane üle Euroopa ●
  14. 14. Majanduskriis 1929.a USAs alanud kriis jõudis Eestisse 1933 ● Esmajoones tabas kriis põllumehi (põhiala) ● Toiduainete hinnad langesid ● Tollimaksud tõusid ● Põllusaaduste koguväärtus langes 45% ● Sarnased muutused toimusid ka mujal ● Väliskaubanduse äralõikamine lasi  ● siseturul kokku kuivada, ostujõuetus Ettevõtted pankrotistusid, piirati tootmist ● Tulemused: raha väärtus langes, töötus ●
  15. 15. Kriisi ületamine Rakendati range kokkuhoiupoliitika ● Kontrolliti väliskaubandust ● Toetati põllumehi ● Korraldati hädaabitöid (töötutele) ● Et kriisist kiiremini väljuda, oleks pidand  ● teiste riikide eeskujul raha devalveerima Eestis devalveeriti kroon alles 27. juuni 1933 ● Inimeste säästud küll nulliti, riik sai kasu ●
  16. 16. Sisepoliitiline kriis Seoses majanduskriisiga tekkis ka valitsuskriis ● Parlamentide eluiga oli küll pikenenud,  ● erakonnad olid muutunud suuremaks Majandusolukorra halvenemisega süvenes  ● aga rahulolematus ebastabiilsuse vastu  Poliitikuid süüdistati kõigis hädades, riiklike  ● institutsioonide autoriteet vähenes Kõigepealt murdusid suurerakonnad, need,  ● lagunesid; tekkisid erapooletud saadikud Valitsuse eluiga vähenes, kriisid süvenesid ●
  17. 17. Vabadussõjalaste esiletõus Esile kerkis uus poliitile jõud – vabadussõjalased Esile kerkis uus poliitile jõud – vabadussõjalased ● Sõjaveterane koondav mittepoliitiline  ● ühendus ei suutnud säilitada erapooletust  kriisides ja sekkus poliitilisse võitlusse Süüdistati vanu poliitikuid korruptsioonis ● Nõuti uuendusi riigivalitsemises ● Kriisi oludes leidsid nad rahva hulgas toetajaid ● Varsti hakati võtma oma ridadesse ka neid, kes  ● ei olnud sõjas osalenud, vaid lihtsalt toetasid Esimeheks sai A. Larka, oluline ka A. Sirk ●
  18. 18. Kõnet peab Artur Sirk
  19. 19. Põhiseaduse kriis Kahele eelnevale lisandus ka kolmas kriis ● Konstantin Pätsi õhutusel olid põllummeeste   ● erakonnad asunud kritiseerima põhiseadust Riigikogul olla liiga suur võim ● Valitsused ei suuda seetõttu riiki juhtida ● Väljapääsu nähti uues põhiseaduses ning  ● presidendi ametis; enamus seda ei pooldanud Kriisi tingimustes sai põhiseaduse kriis jõudu ● Presidendis nähti kõikvõimsat parandajat, kes  ● lööb korra majja ja toob tagasi  vanad head ajad
  20. 20. Muudatused Töötati välja uus põhiseaduse eelnõu, kukkus  ● rahvahääletusel kaks korda läbi Kolmas eelnõu oli juba  ● vabadussõjalaste oma Riigiasutuste autoriteet ● vähenes, hakati moodus­ tama poolsõjaväestatud erakonnarühmi 1933 kehtestati riigis ● Tõnissoni ebapopulaarse valitsuse poolt üleriigiline kaitseseisukord,  rahvahääletusel võeti vastu vapside eelnõu
  21. 21. Uus põhiseadus Põhiseadus võimaldas minna üle  ● demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele Kõrgeimat võimu pidi teostama riigivanem ● Õigus ise seadusi välja anda ● Anda riigikogu poolt vastuvõetud seadustele veto ● Võis riigikogu ennetähtaegselt laiali saata ● Võis tagandada valitsuse ● Riigikogu vähendati 50 saadiku peale,  ● valitsus muutus riigivanema tahte täitjaks Võim anti üle üleminekuaja valitsusele (Päts) ●
  22. 22. Üleminekuaeg Peale kaitseseisukorra lõpetamist taastus ka  ● vabadussõjalaste tegevus 1934a valimistel saavutasid suure edu,  ● loodeti ka juba riigivanema kohta  Riigivanema valimised pidid toimuma 1934  ● aprillis, kandidaatideks olid Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit) ● Johan Laidoner (Asunike Koondis) ● Konstatin Päts (Põllumeestekogud) ● Augus Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ● Oli lootus, et peale valimis olukord paraneb ●
  23. 23. Autoritaarne Eesti )
  24. 24. Riigipööre Vabadussõjalaste võidu ennetamiseks ning  ● võimu koondamiseks enestele, teostasid K.  Päts ja J. Laidoner 12. märts 1934 riigipöörde Kuulutati välja 6­kuuline kaitseseisukord ● Keelustati meeleavaldused, vapsid arreteeriti ● Valimised lükati edasi, võimu sai riigivanem ● Peaministri asetäitjaks sai Karl Einbund ● 2. okt 1934 tagasi tulnud parlament seati nn  ● vaikivasse olekusse (ei tulnud enam kokku)
  25. 25. Tasalülitamine 1934 dets. hakati piirama sõnavabadust,  ● hakati kontrollima erinevaid asutusi Loodi Riiklik Propaganda Talitus  Loodi Riiklik Propaganda Talitus  ● Teostas kontrolli erinevatele asutustele ● Viis läbi üleriigilisi kampaaniaid ● 1935 märtsis keelustati erakonnad, loodi  ● Isamaaliit ja kutsekojad (keskne ainupartei) Isamaaliit ja kutsekojad (keskne ainupartei) Opositsioon lämmatati ● 8.dets 1935 vapside riigipöördekatse nurjus ●
  26. 26. Põhiseaduse muutmine Võimu legaliseerimiseks pandi 1937 kokku  ● Rahvuskogu, mis koostas uue põhiseaduse Rahvuskogu, mis koostas uue põhiseaduse Seadustati autoritaarne valitsemine ● Riigipeaks on president, kellel olid väga  ● laialdased õigused Riigikogu muudeti kahekojaliseks ● Kärbiti rahva õigusi (rahvaalgatus, streik) ● 1938 toimusid Riigivolikogu valimised,  ● Rahvarinde kandidaatitele vastu 14 oponenti 24. aprill 1938 kinnitati presidentiks K. Päts ●
  27. 27. Autoritaarne Eesti Valitsemine jätkus tugeva tsentralisatsiooni  ● tähe all, säilis kontroll elualade üle Riigikogule jäeti otsustada tühised asjad,  ● enamus seadustest võeti vastu dekreetidena Rahvas ja valitsus kaugenesid teineteisest ● Majanduses toimus kiire areng Majanduses toimus kiire areng ● Riik sekkus majandusse jõuliselt ● Eeskujuks oli plaanimajanduse süsteem ● Palju tähelepanu sai tööstus, põllundus ● Rahva heaolu suurenes ●
  28. 28. Välispoliitika Rahvasteliit oli jõuetu, suund oli uuel sõjal ● Inglise­Saksa mereväeleping andis mõista, et  ● Läänemeri võidaks anda Saksa­ ja Venemaale Venemaa aktiviseerus, tahtis luua baase ● 1934 sept Balti Antant, mis pidi tagama  1934 sept Balti Antant, mis pidi tagama  ● Eesti, Läti ja Leedu tiheda väliskoostöö Rakendati neutraliteedipoliitikat, kuid  Rakendati neutraliteedipoliitikat, kuid  ● abilisi selle tagamiseks reaalselt ei olnud Prooviti läheneda ka Saksamaale, asjatult ● Peamiselt mängiti kahe suurriigi vastuoludele ●
  29. 29. Kasutatud pildimaterjal Kasutatud karikatuurid pärinevad Eesti  ● Vabadussõjalaste Liidu kodulehelt  (vt lisaks http://vapsid.weebly.com) Kasutatud fotod on võetud Vikipeediast ●

×