Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
HASARTMÄNGUMAKSU
TOETUSED
Vastavus rahastamise juhendmaterjalile: probleemid,
järeldused
HASARTMÄNGUMAKSU SEADUS
(HAMMS)
KulKa,
46%
HMN,
37.40%
Reg.
Invest.,
12.70%
Punane
Rist,
3.90%
HAMMS JAOTUS
HTM,
31.80%
Sp...
HASARTMÄNGUMAKSU TOETUSED
Hasartmängumaksu Nõukogu
(HMNi) toetused
KÜSKi jagatud annetused ja
toetused
Aasta Summa
2013 2 ...
SUURPROJEKTID (AASTA) JA
VÄIKEPROJEKTID
2013 2014 2015
EOK 1,823,381 € 1,907,664 € 1,834,294 €
väikeprojektid 1,624,579 € ...
RAHASTAMISE JUHENDMATERJAL*
1. Avalik huvi, kooskõla riigi strateegiliste eesmärkidega
2. Läbipaistvus (ja selgus)
3. Võrd...
AVALIK HUVI, KOOSKÕLA RIIGI
STRATEEGILISTE EESMÄRKIDEGA
1. Seos prioriteetide ja strateegiliste eesmärkide vahel on nõrk
2...
LÄBIPAISTVUS JA SELGUS
1. Teave taotlusvoorudest (tähtajad, prioriteedid, korrad, aruandlus,
toetuse saajad) on olemas. Se...
MINISTEERIUMITE VÕRDLUS
Kultuuriministeerium Haridus- ja
Teadusministeerium
Sotsiaalministeerium
HaMMS HaMMS HaMMS
VV määr...
VÕRDNE LIGIPÄÄS
1. Erinevad taotluskorrad ministeeriumites tekitavad ebavõrdsust
2. HMN on politiseeritud ja delegitimisee...
TULEMUSLIKKUS
1. HMN on tegevuspõhine rahastusmudel, seetõttu ei saa ka
tulemuslikkust hinnata
2. Projektide ja prioriteet...
VÕIMEKUS
1. Viimane Riigikogu rahanduskomisjoni ja täiskogu arutelu HMN
toetuste jagamise osas on seadnud eesmärgiks vabaü...
KAASAMINE
1. Avalik sektor domineerib kõikides HMN-i protsessides (alates
seaduse muutmisest kuni hindamiskomisjonideni)
2...
ETTEPANEKUD PRAEGUSE
PROTSESSI PARANDAMISEKS
1. HMN lehekülg peaks sisaldama infot projektide käigu, kogumahtude
kohta
2. ...
PÕHIMÕTTELISEMAD MUUTUSED
ARUTAMISEKS
1. HMN-i vajalikkus?
2. Alternatiivid HMN-ile?
3. Protsentjaotus valdkondade ja/ või...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Hasartmängumaksu toetused(1)(1)

244 views

Published on

hanna jemmer

Published in: News & Politics
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Hasartmängumaksu toetused(1)(1)

  1. 1. HASARTMÄNGUMAKSU TOETUSED Vastavus rahastamise juhendmaterjalile: probleemid, järeldused
  2. 2. HASARTMÄNGUMAKSU SEADUS (HAMMS) KulKa, 46% HMN, 37.40% Reg. Invest., 12.70% Punane Rist, 3.90% HAMMS JAOTUS HTM, 31.80% Sport, 32% SOM, 31.70% KUM, 4% HMN TOETUSED
  3. 3. HASARTMÄNGUMAKSU TOETUSED Hasartmängumaksu Nõukogu (HMNi) toetused KÜSKi jagatud annetused ja toetused Aasta Summa 2013 2 009 190 € 2014 2 798 157 € * Aasta Summa 2013 8 354 497 € 2014 9 088 996 € * 2015 9 022 115 € * 2014. aastal rahuldas HMN 909 vabaühenduste taotlust kogumahus 5 376 098 €, KÜSK aga toetas ca 780 ühendust kogusummas 2 798 157 €. Vahe on kahekordne.
  4. 4. SUURPROJEKTID (AASTA) JA VÄIKEPROJEKTID 2013 2014 2015 EOK 1,823,381 € 1,907,664 € 1,834,294 € väikeprojektid 1,624,579 € 1,574,318 € 1,280,903 € aastaprojektid 4,905,749 € 5,607,014 € 5,906,918 € 8,353,709 € 9,088,996 € 9,022,115 € 8,353,709 € 9,088,996 € 9,022,115 € 0 € 1,000,000 € 2,000,000 € 3,000,000 € 4,000,000 € 5,000,000 € 6,000,000 € 7,000,000 € 8,000,000 € 9,000,000 € 10,000,000 € aastaprojektid väikeprojektid EOK 59% 19% 22% 62% 17% 21% 65% 14% 21%
  5. 5. RAHASTAMISE JUHENDMATERJAL* 1. Avalik huvi, kooskõla riigi strateegiliste eesmärkidega 2. Läbipaistvus (ja selgus) 3. Võrdne ligipääs rahastamisele 4. Rahastamine on tulemuslik 5. Ühenduste võimekuse edendamine 6. Protsessi kaasatakse seotud osapooled * Matt, Jane; Uus, Maiu; Hinsberg, Hille; Kaarna, Risto; Aps, Jaan; 2013. Ühenduste rahastamise juhendmaterjal. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis
  6. 6. AVALIK HUVI, KOOSKÕLA RIIGI STRATEEGILISTE EESMÄRKIDEGA 1. Seos prioriteetide ja strateegiliste eesmärkide vahel on nõrk 2. Tulemuslikkuse mitte mõõtmine tähendab nõrka seost strateegiliste eesmärkide suunas liikumisel 3. Kohalike projektide rahastamise küsimus (ministeeriumi prioriteedid) 4. Hea on, et enamus toetusi läheb vabaühendustele
  7. 7. LÄBIPAISTVUS JA SELGUS 1. Teave taotlusvoorudest (tähtajad, prioriteedid, korrad, aruandlus, toetuse saajad) on olemas. See on hea. 2. Ei ole infot projektide põhjendustest, käigust, tulemustest ja kogumahtudest 3. Väike- ja suurprojektide mõisted pole kooskõlas rahastamise põhimõttega jagada toetused tegevustoetusteks, projektitoetusteks, (avaliku teenuse delegeerimiseks?) 4. Hindamisprotsessi läbipaistmatus 5. Hindamiskomisjonis on vaid ministeeriumi ametnikud 6. Tagasiside mitte toetamise puhul on ebatavaline
  8. 8. MINISTEERIUMITE VÕRDLUS Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium HaMMS HaMMS HaMMS VV määrus VV määrus VV määrus Valdkondlikud prioriteedid al 2015 Valdkondlikud prioriteedid igal aastal Valdkondlikud prioriteedid igal aastal Taotluste hindamise põhimõtted Taotluste hindamise põhimõtted Taotluste hindamise põhimõtted Toetuse andmise tingimused ja kord Järelevalve tingimused ja kord Otsuste tegemise juhend Hindamislehe vorm
  9. 9. VÕRDNE LIGIPÄÄS 1. Erinevad taotluskorrad ministeeriumites tekitavad ebavõrdsust 2. HMN on politiseeritud ja delegitimiseerib kogu hindamisprotsessi 3. Riskiks uute taotlejate väiksem ligipääs 4. Vabaühenduste teadlikkus kõigist toetusvõimalustest on madal (Anne-Mai Saare bakalaureusetööst) 5. Osa rahast on ette ära planeeritud (EOK), aga esitatakse ikka taotlusi konkursi raames, see tekitab ebavõrdsust
  10. 10. TULEMUSLIKKUS 1. HMN on tegevuspõhine rahastusmudel, seetõttu ei saa ka tulemuslikkust hinnata 2. Projektide ja prioriteetide seos on nõrk 3. Ideaalis aitaks vabakonna initsiatiivid panustada mõne strateegilise eesmärgi saavutamisse 4. Halduskulud pole alati kulutõhusad (suur adinistratiivkoormus) 5. Aruannetest kontrollitakse alati vaid finantspoolt, sisupoolt kontrollitakse pisteliselt 6. Eesmärkide saavutamist jälgitakse vähe 7. Toetuste dubleerimine (Kultuuriministeerium, KulKa, HMN)
  11. 11. VÕIMEKUS 1. Viimane Riigikogu rahanduskomisjoni ja täiskogu arutelu HMN toetuste jagamise osas on seadnud eesmärgiks vabaühenduste võimekuse tõstmise HMN rahastuse kaudu 2. Tegevuste jätkusuutlikkust üldiselt ei nõuta 3. Suurprojektide toetuste sisu ebaselgus ei anna vastust, kas ja kuidas neid toetusi võimekuse suurendamiseks kasutatakse 4. Toetuste ühepoolne (HMN-i poolne) vähendamine ilma läbirääkimisteta takistab projektide läbiviimist esialgselt plaanitud kujul
  12. 12. KAASAMINE 1. Avalik sektor domineerib kõikides HMN-i protsessides (alates seaduse muutmisest kuni hindamiskomisjonideni) 2. Kui vabaühendused pole üheski protsessis kaasatud, siis tunnevad nad, et kogu toetuste jagamise mudel on läbipaistmatu
  13. 13. ETTEPANEKUD PRAEGUSE PROTSESSI PARANDAMISEKS 1. HMN lehekülg peaks sisaldama infot projektide käigu, kogumahtude kohta 2. Termineid tuleb täpsustada (segadus suur- ja väikeprojektide eesmärkide vahel) 3. Taotluste hindamine võiks olla kõigis ministeeriumites punktipõhine 4. Hindamiskomisjoni peaksid kuuluma väliseksperdid 5. Tulemusi ja jätkusuutlikkust tuleks hinnata 6. Luua ristkasutatav andmebaas toetuste dubleerimise kontrollimiseks 7. Vabatahtliku töö lubamine omafinantseeringu all 8. Toetuste eesmärgipärasuse ja kulutõhususe kontrollimine 9. Taotluste menetlemisse lisada läbirääkimiste etapp enne lepingu sõlmimist 10. Vabaühendusi tuleb kaasata (nii prioriteetide seadmisel, hindamisel jms)
  14. 14. PÕHIMÕTTELISEMAD MUUTUSED ARUTAMISEKS 1. HMN-i vajalikkus? 2. Alternatiivid HMN-ile? 3. Protsentjaotus valdkondade ja/ või vabasektori tarbeks? 4. Väike- ja suurprojekt muuta projekti- ja tegevustoetuseks? Kuhu liigitada avaliku teenuse osutamine?

×