Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
E esti keel Lauseehitus J õ hvi  Vene Gümnaasium Laine Jürise
Lause on grammatiliselt kujundatud ja intonatsioonilt lõpetatud keeleüksus, mis väljendab terviklikku mõtet.
Lausete arv on lõpmatu, see on suurim keeleüksus, mida saab keeleliselt kirjeldada. <ul><li>Kontekstivabad  laused – neid ...
Sõnajärg
Väike armas valge jänu sööb ilusal vaiksel õhtul maitsavat porgandit, et olla tark ja tugev.
Alus <ul><li>nimisõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, mis väljendab öeldisega märgitud tegevuse sooritajat ning va...
Öeldis <ul><li>pöördeline verbivorm, mis väljendab tegevuse kulgemise laadi, suhet, vaatlusketke, situatsiooni. </li></ul>...
Sihitis <ul><li>verbist sõltuv nimisõna(fraas) nimetavas, omastavas või osastavas käändes, mis väljendab objekti, millele ...
Öeldistäide <ul><li>verbist  olema  sõltuv käändsõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, mis näitab, kes, mis või miss...
Määrus <ul><li>igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend. Määr...
Määruse liigid <ul><li>-  tegija:   See ei ole  minu  teha. </li></ul><ul><li>-  omaja:   Kinkisin  talle  raamatu. </li><...
Täiend <ul><li>Omastav täiend on omastavas käändes ja näitab, kellele või millele see põhisõnaga väljendatu kuulub:  venna...
Lisand <ul><li>Eeslisand asub põhisõna ees ning moodustab põhjaga kokkukuuluva terviku. </li></ul><ul><li>Eeslisand võib v...
Lisand <ul><li>Järellisand asub põhisõna järel, täpsustab seda ja eraldatakse komaga. </li></ul><ul><li>Järellisand võib v...
Lause üldlaiend <ul><li>muutumatud sõnad, mis toimivad lauses üldlaienditena (lause- ja fraasilaienditena)  ning annavad  ...
Kiilsõna <ul><li>Kiilsõnad annavad lausele juurde mingi kommentaari, täpsustuse.   </li></ul><ul><li>Komadega  eraldatakse...
Kiillause <ul><li>Kiillaused lisavad mingit suhtumist, hinnangut või väljendavad mingit kommunikatiivset taotlust. </li></...
Üte <ul><li>Üte on isik või olend, kelle poole lauses pöördutakse. </li></ul><ul><li>Võib asetseda: </li></ul><ul><li>laus...
Esitage, palun, küsimusi!
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Eesti Keele Esitlus.Lauseehitus

6,679 views

Published on

Eesti keele lauseehitus, lauseliikmed ja sõnajärg

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Eesti Keele Esitlus.Lauseehitus

  1. 1. E esti keel Lauseehitus J õ hvi Vene Gümnaasium Laine Jürise
  2. 2. Lause on grammatiliselt kujundatud ja intonatsioonilt lõpetatud keeleüksus, mis väljendab terviklikku mõtet.
  3. 3. Lausete arv on lõpmatu, see on suurim keeleüksus, mida saab keeleliselt kirjeldada. <ul><li>Kontekstivabad laused – neid mõistame ilma suhtlusümbruseta. </li></ul><ul><li>Kontekstisidusad laused – lause ümbris on suhtlemisel väga tähtis. </li></ul><ul><li>Funktsionaalseteks tervikuteks on lause moodustajad – üksikud sõnavormid, fraasid ja osalaused. </li></ul>
  4. 4. Sõnajärg
  5. 5. Väike armas valge jänu sööb ilusal vaiksel õhtul maitsavat porgandit, et olla tark ja tugev.
  6. 6. Alus <ul><li>nimisõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, mis väljendab öeldisega märgitud tegevuse sooritajat ning vastab küsimusele kes?, mis?, keda?, mida?: Poiss õpib. Mina loen. Õues jookseb (palju) lapsi . Peenral kasvab ilusaid lilli . </li></ul><ul><li>da - tegevusnimi – Mõtelda on mõnus. </li></ul><ul><li>hulgafraas – Kaks meest püüdis järvel kala. </li></ul><ul><li>kõrvallause – Mulle tundus, et ole n oma eksimused heaks teinud. </li></ul>
  7. 7. Öeldis <ul><li>pöördeline verbivorm, mis väljendab tegevuse kulgemise laadi, suhet, vaatlusketke, situatsiooni. </li></ul><ul><li>aspekt võib olla nii piiritlemata (nõuab osastavat käänet) kui piiritletud (nimetavat või omastavat). </li></ul><ul><li>Ava vaikselt uks! </li></ul><ul><li>Laps avas vaikselt ukse. </li></ul><ul><li>Varas avab vaikselt ust. </li></ul>
  8. 8. Sihitis <ul><li>verbist sõltuv nimisõna(fraas) nimetavas, omastavas või osastavas käändes, mis väljendab objekti, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks. </li></ul><ul><li>Mari loeb raamatut . </li></ul><ul><li>Mari andis Jürile raamatu . </li></ul><ul><li>Jürile anti uus raamat . </li></ul><ul><li>Mari, anna need raamatud Jürile! </li></ul><ul><li>Mari ei andnud Jürile neid raamatuid . </li></ul>
  9. 9. Öeldistäide <ul><li>verbist olema sõltuv käändsõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu. </li></ul><ul><li>Lapsed on haiged . </li></ul><ul><li>Ta / nad on haiged . </li></ul><ul><li>Ta on Eesti paremaid maletajaid . </li></ul>
  10. 10. Määrus <ul><li>igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend. Määrus väljendab osaliste rolle lauses, tegevuse tingimusi, ruumilisi ja ajalisi situatsioonisuhteid. Kokku 23 liiki. </li></ul><ul><li>Jüri andis Marile raamatu. </li></ul><ul><li>Maril on raamat. </li></ul><ul><li>Lähen tööle . </li></ul><ul><li>Eile sadas vihma. </li></ul><ul><li>Kell on üsna palju. </li></ul><ul><li>Ta on väga haige. </li></ul>
  11. 11. Määruse liigid <ul><li>- tegija: See ei ole minu teha. </li></ul><ul><li>- omaja: Kinkisin talle raamatu. </li></ul><ul><li>- kaasneja: Ta mängis koos minuga. </li></ul><ul><li>- abinõu: Lõhkusin kirvega puid. </li></ul><ul><li>- midagi, millele tegevus on sihitud: Ta mõtles oma õnnetu elu peale . </li></ul><ul><li>- koht: läks linna, on linnas, tuli linnast </li></ul><ul><li>- aeg: Olin eile kodus. </li></ul><ul><li>kvantiteet: Nad elavad kolmekesi. (hulk, mõõt, määr) </li></ul><ul><li>viis: Nad sõitsid kiiresti . </li></ul><ul><li>seisund: Vend on gripis . </li></ul><ul><li>põhjus: Kaed külmast kanged. </li></ul><ul><li>tingimus: Suure näljaga süüakse kõike. </li></ul><ul><li>otstarve: Raha eraldati kooli ehitamiseks. </li></ul><ul><li>mööndus: Puid raiuti roheliste protestist hoolimata. </li></ul>
  12. 12. Täiend <ul><li>Omastav täiend on omastavas käändes ja näitab, kellele või millele see põhisõnaga väljendatu kuulub: venna auto, auto mürin. </li></ul><ul><li>Omadussõnaline täiend iseloomustab objekti: külm ilm, libedad teed. </li></ul><ul><li>Määruslik täiend lisab lausele informatsiooni ning on ka määrusele omases käändes: kontsert viiulile ja orkestrile, mees metsast , puust trepp , uks eluruumidesse . </li></ul><ul><li>NB! Arv- ja asesõnaline ning omastav täiend paikneb alati esikohal. </li></ul><ul><li>Üks ühisprojekti käivitamise eeltingimus on meil olemas. </li></ul><ul><li>Vanaisa vanad villased valgete triipudega kulunud püksid ripuvad nagis. </li></ul><ul><li>Kui täiend kirjeldab üht kvaliteeti, siis paneme komad, kui täiendid on erilaadsed, siis ei pane. </li></ul>
  13. 13. Lisand <ul><li>Eeslisand asub põhisõna ees ning moodustab põhjaga kokkukuuluva terviku. </li></ul><ul><li>Eeslisand võib vormilt olla </li></ul><ul><li>põhjaga ühilduv: minu kiisule Nurrile </li></ul><ul><li>nimetavas käändes: kiisu Nurrile </li></ul><ul><li>omastavas käändes: Tallinna linn </li></ul><ul><li>seestütlevas käändes: sõdurist abikaasa </li></ul><ul><li>Ühildub põhisõnaga: Kohtasin vana sõpra Vollit. Kinkisin vanale sõbrale Vollile raamatu. Õpilasele Vollile kingiti raamat. Vennad Sõnajalad langesid rünnaku ohvriks. </li></ul><ul><li>Ei ühildu: Professor Kasele esitati küsimus. Kohtusin sõber Volliga. </li></ul>
  14. 14. Lisand <ul><li>Järellisand asub põhisõna järel, täpsustab seda ja eraldatakse komaga. </li></ul><ul><li>Järellisand võib vormilt olla: </li></ul><ul><li>põhjaga ühilduv: Mari, minu parima sõbranna ema on müüja. </li></ul><ul><li>osastavas käändes: Mari ja Tuuli, meie klassi parimaid õpilasi , sõitsid preemiareisile Lapimaale. </li></ul><ul><li>kui -lisand: Mari kui andekas õpilane sai kiita. </li></ul><ul><li>olevas käändes: Mari korrapidajana täitis oma ülesanseid hästi. </li></ul><ul><li>NB! Koma ei panda kui-, nagu- ja olevas käändes lisandi puhul </li></ul>
  15. 15. Lause üldlaiend <ul><li>muutumatud sõnad, mis toimivad lauses üldlaienditena (lause- ja fraasilaienditena) ning annavad edasi kõike seda, mis käib lausega väljendatava sündmuse kui terviku kohta: </li></ul><ul><li>tõenäolisus või modaalhinnangud : võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks ; </li></ul><ul><li>suhtluseesmärk, s.o küsimust, käsku : kas, las ; </li></ul><ul><li>sündmus või selle osaliste tuntus , olulisus vms : ju, siis, ka, samuti, eelkõige, veel hoopis, küll, just, kas või, juba, no, ometi, jah, vaat . </li></ul><ul><li>Nt Võib-olla ma eksisin. Kas Tallinnas eile vihma ka sadas? Las nad tulevad parem homme. Ma ju rääkisin sulle sellest. Ka poisid kuulasid huviga. Just sellest ma tahtsingi rääkida. </li></ul>
  16. 16. Kiilsõna <ul><li>Kiilsõnad annavad lausele juurde mingi kommentaari, täpsustuse. </li></ul><ul><li>Komadega eraldatakse lühemad kiilud, mida ei taheta eriti esile tõsta : See poiss, räägitakse , on väga andekas. </li></ul><ul><li>Sulgudesse pannakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms : Goethe ( loe: gööte ) on suurimaid saksa kirjanikke. </li></ul>
  17. 17. Kiillause <ul><li>Kiillaused lisavad mingit suhtumist, hinnangut või väljendavad mingit kommunikatiivset taotlust. </li></ul><ul><li>Mõttekriipsudega eraldatakse pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause : Ühel päeval -- mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud -- avaldas isa mulle kogu tõe. See noormees -- kuidas ta nimi ongi? -- paistab päris tubli olevat. </li></ul><ul><li>NB! Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on põimlauses pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele , nt Kui Ants rääkis isamaa-armastusest -- ja seda tegi ta väga sagedasti --, siis mõtles ta ikka oma õigustele ja eesõigustele. </li></ul>
  18. 18. Üte <ul><li>Üte on isik või olend, kelle poole lauses pöördutakse. </li></ul><ul><li>Võib asetseda: </li></ul><ul><li>lause alguses: Poisid , jätke tüdrukud rahule! </li></ul><ul><li>lause keskel: Hakkame, lapsed , laulma! </li></ul><ul><li>lause lõpus: Mida sina sellest arvad, Kersti ? </li></ul><ul><li>NB! Ütteks võib olla ka tiitel või hinnanguline sõna: Sina, lollpea , ei tea midagi. Härra, astuge edasi! </li></ul>
  19. 19. Esitage, palun, küsimusi!

×