KohtuvõIm

5,464 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
5,464
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
78
Actions
Shares
0
Downloads
79
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

KohtuvõIm

  1. 1. Kohtuvõim Piret Tänav Põlva Ühisgümnaasium
  2. 2. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatia riigi kohustuslik tunnus
  3. 3. Eesti kohtusüsteem Tsiviilhagid Kriminaal-asjad Haldusasjad Linna- ja maakohtud Apellatsioonid Kassatsioonid Halduskohtud Ringkonnakohtud Tallinn Tartu Jõhvi
  4. 4. Maakohtud <ul><li>Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. </li></ul><ul><li>Eestis on neli maakohut: Harju-, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. </li></ul><ul><li>Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. </li></ul><ul><li>Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. </li></ul>
  5. 5. Põlva kohtumaja (Võru 12)
  6. 6. Halduskohtud <ul><li>Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. </li></ul><ul><li>Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus . </li></ul><ul><li>Eestis on kaks halduskohut Tallinnas ja Tartus, milles on kokku 27 kohtunikukohta.   </li></ul>
  7. 7. Ringkonnakohtud <ul><li>Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste , erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. </li></ul><ul><li>Eestis on kolm ringkonnakohut (Tallinna, Tartu ja Viru), milles on kokku 48 kohtunikukohta. </li></ul>
  8. 8. Riigikohus <ul><li>Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. </li></ul><ul><li>Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. </li></ul><ul><li>Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul </li></ul>
  9. 9. Kohtusüsteemid <ul><li>Anglo-Ameerika mudel </li></ul><ul><li>Kohtunik on omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea olema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja. Kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. </li></ul><ul><li>Mandri-Euroopa mudel </li></ul><ul><li>Kohtunikud nimetab ametisse valitus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale korrale. Kohtusüsteem on mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on konstitutsioonikohus. </li></ul>
  10. 10. Kohtunik ei või olla: <ul><li>Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige; </li></ul><ul><li>erakonna liige; </li></ul><ul><li>äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; </li></ul><ul><li>pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; </li></ul><ul><li>vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. </li></ul>
  11. 11. Õigust mõistab ainult kohus(1) <ul><li>Kaasistuja - kuulub kriminaalasju lahendava kohtu kooseisu lisaks kohtunikule, valitakse ametisse 5 aastaks linna/vallakogu poolt, kus asub kohus. </li></ul><ul><li>Süütuse presumptsioon- on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. </li></ul><ul><li>Advokaat- ehk kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine. </li></ul>
  12. 12. Õigust mõistab ainult kohus(2) <ul><li>Prokurör - süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest. </li></ul><ul><li>Hagi - kohtule esitatud avaldus </li></ul><ul><li>Hageja - osapool, kes esitas kohtule avalduse </li></ul><ul><li>Kostja - peab kostma, vastama hageja pretensioonile. </li></ul>
  13. 13. Õigust mõistab ainult kohus(3) <ul><li>Tsiviilasi- kohtuasi, milles on mõlemal osapoolel võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. Nt. Abielulahutus, kinnisomandi ost/müük, võlgade tagastamine/tasumine, lapsendamine jne. </li></ul><ul><li>Kriminaalasi - selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Nt. Vargus, ametiseisundi kuritarvitamine jne. </li></ul>
  14. 14. Õiguskantsler <ul><li>Õiguskantsler- teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. </li></ul>
  15. 15. Kriitika õiguskantsler Allar Jõksi suunas
  16. 16. Kohtusüsteemi funktsioonid <ul><li>õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse </li></ul><ul><li>seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve </li></ul><ul><li>erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustamine </li></ul><ul><li>kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine </li></ul>
  17. 17. Õigus <ul><li>Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. </li></ul><ul><li>Õigusriik - õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsejad kui valitsetavad. </li></ul>
  18. 18. Õiguse harud <ul><li>Eraõigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline isik)) </li></ul><ul><li>Avalik õigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike institutsioonide, erafirmade ning erinevate mittetulundussektori institutsioonidega (juriidilised isikud))  </li></ul><ul><li>füüsiline isik - eraisik </li></ul><ul><li>juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon  </li></ul>
  19. 19. Õigusakti vastuvõtmine Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelised õigusaktid, Riigikogu ratifitseerib võtavad vastu Eesti Vabariigi kodanikud võtavad vastu Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti Vabariigi Riigikogu Eesti Vabariigi president, valitsus,volikogu, linna/ valla valitsus võtab vastu võtavad vastu Eesti Vabariigi seadused Seadlused, määrused, korraldused, otsused, Käskkirjad, juhendid, eeskirjad
  20. 20. Õigusaktide hierahia

×