Meningokokk infektsioon

1,640 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,640
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
5
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Meningokokk infektsioon

  1. 1. Kristiina Mäll, Kristiina Nool, Mari-Liis Raave,Merike Teder, Agne Donjak, Kätlin Kroon, Riin Raukas, Jaanika Hain, Janika Põder, Elina Iloste, Olga Volõnkina, Ksenija Bidzanova
  2. 2.  Meningokokiline infektsioon – harva esinev, tõsise patogeneesiga nakkushaigus Tekitaja: neisseria meningitidis Edasi kandub piisknakkusena lähikontaktidel. (Lutsar 2009.) Endeemilised levialad asuvad eeskätt Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas (Meningokokknakkus 2010). Maailmas haigestub igal aastal pool miljonit inimest, kellest sureb 50 000(Kutsar 2008).
  3. 3.  Patogeneesis etendab olulist osa LOS – võimas immuunsüsteemi aktivaator Suure hulga LOS vabanemise tulemusena aktiveerub koagulatsioonisüsteem, pärsitakse fibrinolüütiline süsteem Verevalumite teke ja koagulatsiooni suurenemine – tsütokiinide vabanemine Trombotsütopeenia – trombotsüütide tarbimine Šokk – ringleva veremahu vähenemine Vereringe puudulikkuse süvenemine – südamelihase düsfunktsioon. (Lutsar jt 2009.)
  4. 4.  Aktiveeruvadpolümorfonukleaarsed leukotsüütide adhesioonimolekulid – soodustab leukotsüütide kleepumist veresoone endoteelile – järgneb toksiliste hapnikuradikaalide vabanemine, veresoone endoteeli kahjustuse süvenemine (Lutsar jt 2009).
  5. 5.  Inkubatsiooniperiood 5-7 päeva Eristatakse nelja vormi:  Äge nasofarüngiit  Meningiit  Meningokokiline sepsis  Üliäge meningokokiline sepsis (Parm & Parv 2006).
  6. 6.  Kõige sagedasem ja kergem haigusvorm Katarraalsed nähud esinevad nina-neelus (Parm & Parv 2006).
  7. 7.  Isloomulik: äge algus, kehatemperatuuri tõus, tugev peavalu, iiveldus ja oksendamine Tekib kuklakangestus Väikelastel: üliärritavus Hiljem tekib teadvuse kadu Sagedaseim tüsistus: kuulmiskahjustus (Parm & Parv 2006).
  8. 8.  Haigusnähud: palavik, teadvuse hägustumine, tahhükardia, tahhüpnoe, nahalööve Haigus haarab ka liigeseid, kopse, südame sisekesta (Parm & Parv 2006).
  9. 9. ... ehk Waterhouse –Friederichseni sündroom Haigusnähud: laatuvad verevalumid, šokk, meningism, äge hingamis- ja südamepuudulikkus, verevalumid neerupealistes Haigusele on iseloomulik rapiidne kulg – sageli lõpeb 15-30 h möödudes surmaga (Parm & Parv 2006).
  10. 10.  Jalavalud Külmad jäsemed Sinakas nahavärv suu ümbruses (Meningococcal Infection 2010).
  11. 11.  Palavik ja külmavärinad Kange kael Peavalu Kiire hingamine Luu- ja lihasvalud Kahvatu nahk Valgustundlikkus Sage oksendamine Uimasus ja segasus (Meningococcal Infection 2010).
  12. 12.  Erinevad antibiootikumid Intravenoosne vedelik Vererõhu ravimid Šoki ravi Operatsioon (Young 2009).
  13. 13.  Oluline on varane antibiootikumide manustamine Efektiivne antibiootikum peatab kiiresti mikroobide paljunemise ja vähendab endotoksiini vabanemist (Lutsar jt 2009).
  14. 14.  Šoki ja intrakraniaalse rõhu tõusu kiire äratundmine ja ravi Esmatähtsaks optimaalne infusioonravi (Lutsar jt 2009).
  15. 15.  Alustatakse empiirilise antibakteriaalse raviga:  Peab algama võimalikult kiiresti  Maksimaalsed annused, laia toimespektriga  Väikese toksilisusega Bakteriaalse meningiidi korral:  Kohene antibakteriaalne ravi  Patsiendi pidev jälgimine (Taba & Seeman).
  16. 16. 22 aastasel meesterahval, kes oli ametilt lihttööline esineshaigusloos kahepäevane palavik. Palavik oli alanud järsult ja koossellega esinesid ka külmavärinad. Samuti oli patsiendil ühepäevaga arenenud ka lillaka tooniga lööve ja muutusednärvisüstemis. Varem polnud krampe esinenud. Haiglasse jõudesoli patsient teadvuseta, hüpotensioonis (RR 70/48 mmHg) jaesines ka tahhükardia (pulss 118/min). Üle jäsemete oli lillakaslööve ja kael oli jäik. Talle tehti mitmeid uuringuid. Ilmakontrastaineta kompuutertomograafia mehe peast ei näidanudesialgu midagi. Lumbaalpunktsiooni käigus võetudtserebrospinaalvedelik näitas aga gramnegatiivset diplokokki.Lateks aglutinatsiooni testi abil tehti kindlaks, et tegemist oli Agrupi meningokokk nakkusega. Tema haiglas oldud aja jooksul olitema uriini eritus väike (100ml 12h kohta). Neerude funktsioonoli vähenenud ja esines ka hematuuria. Patsiendile määratihemodialüüs, kuid tekkis jällegi hüpotensioon ja ta suri.Juhtumist tuli välja, et see oli üks esimesi ägedaid rabdomüolüüsijuhtumeid mis oli seotud meningokokk nakkusega. Selleavaldamise mõte seisneski selles, et arstid oleksid teadlikud sellevõimalikkusest ja saaksid asjakohaselt ravi juhtida.
  17. 17.  Deeks, E. D. (2010). Meningococcal Quadrivalent (Serogroups A, C, W135 and Y) Conjugate Vaccine in adolescents and adults. Biodrugs: Clinical Immunotherapeutics, Biopharmaceuticals And Gene Therapy, 24 (5): 287-97 Facts About Meningococcal Disease for Adults. (2008). National Foundation for Infectious Diseases. http://www.nfid.org/pdf/factsheets/meningococcaladult. pdf (15.02.2011). Initiate appropriate antibacterial and adjunctive therapies when treating bacterial meningitis. (2010). Drugs & Therapy Perspectives, 26 (8):19-22 Kutsar, K. (2008). Meningokokk-ohtlik, kuid ohjeldatav. Horisont, Vol. 2.
  18. 18.  Lutsar, I., Metsvaht, T., Tamm, E. (2009). Meninkokokiline infektsioon lastel ja täiskasvanutel. Eesti Asrt, Vol. 88, 28 – 39 Meningococcal Infection. (2010). http://www.patient.co.uk/health/Meningococcal- Infection.htm (8.02.2011). Meningokokknakkus (2010) Terviseamet. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/ nakkused/Meningokokk.pdf (09.02.2011). Nutall, A. (2010). Meningitis. Nursing Standard, Vol. 24 (48): 59-60. Parm, Ü. & Parv, V. (2006). Nakkushaigused ja epidemioloogia. Tartu: Härmametsa Talu Kirjastus.
  19. 19.  Roed, C., Omland,L.H., S.H., Engsig, F.N., Skinhoj, P., Obel, N. (2009). Long-Term Mortality in Patients Diagnosed with Meningococcal Disease: A Danish Nationwide Cohort Study. Department of Infectious Diseases, Rigshospitalet, University of Copenhagen, Copenhagen, Denmark. Sharma, V., Agarwal, Mukul., Giri, Subhash. (2010). Severe rhabdomyolysis associated in menincoccemia. Journal of global infectious diseases, Vol. 2 (3): 315-315. Taba, P., Seeman, S. (I.a.) Bakteriaalsete meningiitide ravipõhimõtted. TÜK närvikliinik, TÜK anestesioloogia ja intensiivravi kliinik. Young, L. (2009). Meningococcal Infection. http://www.netplaces.com/vaccines/the-meningococcal- vaccine/meningococcal-infection.htm (8.02.2011).

×