Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Esimene maailmasõda 1914-1918 Koostaja: Kristi Põdra 2010 Madli-Maria Naulainen’i samanimelise esitluse põhjal Pildil:  Mi...
Euroopa enne I maailmasõda
Esimene maailmasõda <ul><li>I MS oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis  28. juulist 1914  11. no...
 
Esimene maailmasõda <ul><li>Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt:  </li></ul><ul><ul><li>purunes n...
Esimene maailmasõda <ul><li>I MS tuntakse  kaevikusõjana , seda ennekõike  Läänerindel </li></ul><ul><li>I MS kasutati esi...
 
I maailmasõja põhjused <ul><li>I MS põhjustasid  suurriikide vastuolud:  </li></ul><ul><ul><li>võitlus turgude, tooraineal...
 
 
I maailmasõja algus <ul><li>28. juuni 1914  korraldati  atentaat Austria troonipärijale  Franz Ferdinandile  Serbia terror...
 
<ul><li>Gavrilo Principi </li></ul><ul><li>üliõpilane, kes lasi maha Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi </li></ul>
I maailmasõja algus <ul><li>- Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat </li></ul><ul><li>  -  Austr...
Sõjategevus 1914 <ul><li>Marne’i lahing (5.-6. sept) </li></ul><ul><ul><li>Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariis...
 
Sõjategevus 1914 <ul><li>Tannembergi lahing (26.-30. august) </li></ul><ul><ul><li>Venemaa esialgne plaan oli anda löök Au...
Sõjategevus 1915 <ul><li>Ypres’i lahing (22. aprill) </li></ul><ul><ul><li>Antandi riikide väed proovisid läbi murda lääne...
 
 
 
Sõjategevus 1915 <ul><li>Saksamaa proovis otsustada sõja saatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmä...
Sõjategevus 1916 <ul><li>Verduni lahing (21. veebruar) </li></ul><ul><ul><li>Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti an...
 
 
Sõjategevus 1916 <ul><li>Somme’i lahing (1. juuli) </li></ul><ul><ul><li>Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kai...
 
 
 
 
Sõjategevus 1916 <ul><li>Kumbki liitlaspool ei saanud 1916 aasta heitlustes ülekaalu, kuid sõjaline initsiatiiv oli Antand...
Meresõda 1915-1916 <ul><li>Inglismaa-Saksamaa blokeerivad üksteist </li></ul><ul><li>Allveelaevad   </li></ul><ul><li>Saks...
Sõjategevus 1917 <ul><li>Antandil oli sõjaline ülekaal (21 milj meest Keskriikide 10 miljoni vastu) </li></ul><ul><li>Saks...
 
Sõjategevus 1917 <ul><li>Prantsuse baasides streigid ja revolutsioonilised liikumised sõjaväes </li></ul><ul><li>Ka  Cambr...
 
Sõjategevus 1917 <ul><li>Vene kodanlus tahtis ka peale Veebruari-revolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edu...
 
Sõjategevus 1917 <ul><li>Caporetto lahing (24. oktoober) </li></ul><ul><ul><li>Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed ...
Sõjategevus 1917 <ul><li>Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav </li></ul><ul><li>Allveesõda m...
 
Sõjategevus 1918 <ul><li>Veebruaris okupeeris Saksamaa Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Venemaast, mis allakirjutatud rahu ko...
Sõjategevus 1918 <ul><li>II Marne’i lahing (15. juuli) </li></ul><ul><ul><li>15. juulil alanud lahingus läks algatus lõpli...
Sõja lõpp 1918 <ul><li>24.-28.okt sundis Itaalia oma liitlaste toetusel Austria-Ungari väe taanduma </li></ul><ul><li>24. ...
 
 
Sõja lõpp 1918 <ul><li>28. okt algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon...
Saksamaa alistumine <ul><li>Saksamaa kohustus vaherahuga:  </li></ul><ul><ul><li>evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva...
Pariisi rahukonverents  <ul><li>Võitnud imperialistlikud riigid surusid  28. juuni 1919  Saksamaale peale  Verssailes’ rah...
David Lloyd George  (Suurbritannia) , Vittorio Orlando  (Itaalia) , Georges Clemenceau  (Prantsusmaa) ja  Woodrow Wilson  ...
Versailles’i loss
Sõja tulemused <ul><li>Võitjad said palju eeliseid ja uusi maid </li></ul><ul><ul><li>10. sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga...
Euroopa pärast Pariisi rahukonverentsi
Sõja tulemused <ul><li>Sõja tagajärjel  lagunes Austria-Ungari </li></ul><ul><ul><li>tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslova...
Sõja tulemused <ul><li>Venemaast  eraldusid  </li></ul><ul><ul><li>Poola </li></ul></ul><ul><ul><li>Läti </li></ul></ul><u...
Sõja tulemused <ul><li>Saksamaa   </li></ul><ul><ul><li>kaotas osa territooriumi  </li></ul></ul><ul><ul><li>kaotas oma as...
Sõja tulemused <ul><li>USA </li></ul><ul><ul><li>sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma </l...
Sõja tulemused <ul><li>I MS mobiliseeriti kokku 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 meest ja Keskriikides ...
 
Palju põnevat materjali leiad: <ul><li>http://www.firstworldwar.com/ </li></ul>
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Esimene Maailmasõda

10,081 views

Published on

Kokkuvõte 8. klassile

Published in: Education
  • Be the first to comment

Esimene Maailmasõda

  1. 1. Esimene maailmasõda 1914-1918 Koostaja: Kristi Põdra 2010 Madli-Maria Naulainen’i samanimelise esitluse põhjal Pildil: Militaarsurnuaed Verdunis Prantsusmaal
  2. 2. Euroopa enne I maailmasõda
  3. 3. Esimene maailmasõda <ul><li>I MS oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918 </li></ul><ul><li>Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks </li></ul><ul><li>Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 milj sõduri </li></ul>
  4. 5. Esimene maailmasõda <ul><li>Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: </li></ul><ul><ul><li>purunes neli impeeriumi : Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa, Osmanite riik </li></ul></ul><ul><ul><li>nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või peale seda </li></ul></ul>
  5. 6. Esimene maailmasõda <ul><li>I MS tuntakse kaevikusõjana , seda ennekõike Läänerindel </li></ul><ul><li>I MS kasutati esimest korda keemiarelvi </li></ul><ul><li>Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt </li></ul><ul><li>Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad </li></ul>
  6. 8. I maailmasõja põhjused <ul><li>I MS põhjustasid suurriikide vastuolud: </li></ul><ul><ul><li>võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast </li></ul></ul><ul><ul><li>mõjupiirkondade ja asumaade pärast </li></ul></ul><ul><ul><li>sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju </li></ul></ul><ul><ul><li>puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt </li></ul></ul>
  7. 11. I maailmasõja algus <ul><li>28. juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide pool t </li></ul><ul><li>Troonipärija ja tema abikaasa surid </li></ul><ul><li>See sündmus vallandas Esimese MS </li></ul>
  8. 13. <ul><li>Gavrilo Principi </li></ul><ul><li>üliõpilane, kes lasi maha Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi </li></ul>
  9. 14. I maailmasõja algus <ul><li>- Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat </li></ul><ul><li> - Austria-Ungari kuulutas Saksamaa survel Serbiale sõja </li></ul><ul><li> - Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni </li></ul><ul><li> - Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks </li></ul><ul><li> - Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale </li></ul><ul><li> - Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti </li></ul>
  10. 15. Sõjategevus 1914 <ul><li>Marne’i lahing (5.-6. sept) </li></ul><ul><ul><li>Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus </li></ul></ul><ul><ul><li>Prantsuse ja Briti väed andsid löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku </li></ul></ul><ul><ul><li>kogu läänerindel tekkis positsioonisõda , mille rinde pikkus oli 720 km </li></ul></ul>
  11. 17. Sõjategevus 1914 <ul><li>Tannembergi lahing (26.-30. august) </li></ul><ul><ul><li>Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria-Ungarile; Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal </li></ul></ul><ul><ul><li>Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee lõi pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma </li></ul></ul>
  12. 18. Sõjategevus 1915 <ul><li>Ypres’i lahing (22. aprill) </li></ul><ul><ul><li>Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda </li></ul></ul><ul><ul><li>Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega </li></ul></ul><ul><ul><li>22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi , mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri </li></ul></ul>
  13. 22. Sõjategevus 1915 <ul><li>Saksamaa proovis otsustada sõja saatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida </li></ul><ul><ul><li>Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35 km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed lahkuma </li></ul></ul>
  14. 23. Sõjategevus 1916 <ul><li>Verduni lahing (21. veebruar) </li></ul><ul><ul><li>Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud </li></ul></ul><ul><ul><li>Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele </li></ul></ul><ul><ul><li>270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu </li></ul></ul>
  15. 26. Sõjategevus 1916 <ul><li>Somme’i lahing (1. juuli) </li></ul><ul><ul><li>Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise </li></ul></ul><ul><ul><li>1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi </li></ul></ul><ul><ul><li>Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala (surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit) </li></ul></ul>
  16. 31. Sõjategevus 1916 <ul><li>Kumbki liitlaspool ei saanud 1916 aasta heitlustes ülekaalu, kuid sõjaline initsiatiiv oli Antandi käes </li></ul><ul><li>Keskriigid olid vallutanud küll Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist </li></ul><ul><li>Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Antandi riigid </li></ul>
  17. 32. Meresõda 1915-1916 <ul><li>Inglismaa-Saksamaa blokeerivad üksteist </li></ul><ul><li>Allveelaevad </li></ul><ul><li>Saksamaa lubab uputada kõik alused Inglis- ja Iirimaa ümber </li></ul><ul><li>7.05.1915 Lusitania uputamine 1198 hukkunut, sh USA kodanikud </li></ul><ul><li>1916 Jüüti merelahing </li></ul><ul><li> suured kaotused </li></ul><ul><li>mõlemal poolel, Saksa </li></ul><ul><li>laevastik jääb passiivseks </li></ul>
  18. 33. Sõjategevus 1917 <ul><li>Antandil oli sõjaline ülekaal (21 milj meest Keskriikide 10 miljoni vastu) </li></ul><ul><li>Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allveesõjale </li></ul><ul><li>See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6. aprill), Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki </li></ul>
  19. 35. Sõjategevus 1917 <ul><li>Prantsuse baasides streigid ja revolutsioonilised liikumised sõjaväes </li></ul><ul><li>Ka Cambrai lahingus (juulist novembrini) ei suudetud vaatamate relvastuse ülekaalule (esimene tankisuurrünnak) sakslaste kaitset läbi lüüa </li></ul>
  20. 37. Sõjategevus 1917 <ul><li>Vene kodanlus tahtis ka peale Veebruari-revolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas </li></ul><ul><li>Oktoobrirevolutsiooni läbi võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, sellele ei reageeritud </li></ul><ul><li>Nõukogude valitsus sõlmis 3. märtsil Saksamaaga Bresti rahu , millest võitis Saksamaa palju </li></ul>
  21. 39. Sõjategevus 1917 <ul><li>Caporetto lahing (24. oktoober) </li></ul><ul><ul><li>Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu </li></ul></ul><ul><ul><li>Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast </li></ul></ul><ul><ul><li>Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda </li></ul></ul>
  22. 40. Sõjategevus 1917 <ul><li>Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav </li></ul><ul><li>Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele vähem edukaks </li></ul><ul><li>Saksa sõjaväes hakkasid tekkima rahutused, sest rahvast kurnas nälg </li></ul><ul><li>Prantsusmaa plaanis Saksamaa täielikku purustamist, Antanti tugevdas USA toetus </li></ul>
  23. 42. Sõjategevus 1918 <ul><li>Veebruaris okupeeris Saksamaa Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Venemaast, mis allakirjutatud rahu kohaselt jäid Saksamaale </li></ul><ul><li>Kui idarindel oli sõda lõppemas, otsustas Saksamaa rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel </li></ul><ul><li>21. märts – 17. juuli neli suurt pealetungi, mis aga kokkuvõttes ei toonud edu, kaotati 700 000 meest </li></ul>
  24. 43. Sõjategevus 1918 <ul><li>II Marne’i lahing (15. juuli) </li></ul><ul><ul><li>15. juulil alanud lahingus läks algatus lõplikult üle Antandile </li></ul></ul><ul><ul><li>Antandi vägedega oli liitunud 1,2 milj USA sõjaväelast </li></ul></ul><ul><ul><li>Saksa vägi purustati </li></ul></ul>
  25. 44. Sõja lõpp 1918 <ul><li>24.-28.okt sundis Itaalia oma liitlaste toetusel Austria-Ungari väe taanduma </li></ul><ul><li>24. oktoober lõi Ungari ja 28. oktoober Tšehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahti </li></ul><ul><li>3. november Austria kapituleerus </li></ul>
  26. 47. Sõja lõpp 1918 <ul><li>28. okt algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon) </li></ul><ul><li>Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist </li></ul><ul><li>11. nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne’i vaherahule , mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja </li></ul><ul><li>Saksamaa alistus </li></ul>
  27. 48. Saksamaa alistumine <ul><li>Saksamaa kohustus vaherahuga: </li></ul><ul><ul><li>evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses </li></ul></ul><ul><ul><li>vastutasuta vabastama sõjavangid </li></ul></ul><ul><ul><li>loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad </li></ul></ul><ul><ul><li>loovutama suurema osa oma raudtee-veeremist </li></ul></ul>
  28. 49. Pariisi rahukonverents <ul><li>Võitnud imperialistlikud riigid surusid 28. juuni 1919 Saksamaale peale Verssailes’ rahu: </li></ul><ul><ul><li>see nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul </li></ul></ul><ul><ul><li>piiras tema iseseisvust </li></ul></ul><ul><ul><li>kuid säilitas Saksamaa sõjalise jõu kui potensiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu </li></ul></ul>
  29. 50. David Lloyd George (Suurbritannia) , Vittorio Orlando (Itaalia) , Georges Clemenceau (Prantsusmaa) ja Woodrow Wilson (USA) , Verssailes’ rahu põhiautorid
  30. 51. Versailles’i loss
  31. 52. Sõja tulemused <ul><li>Võitjad said palju eeliseid ja uusi maid </li></ul><ul><ul><li>10. sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga </li></ul></ul><ul><ul><li>27. sept 1919 Bulgaariaga </li></ul></ul><ul><ul><li>4. juuni 1920 Ungariga </li></ul></ul><ul><ul><li>10. august 1920 Türgiga </li></ul></ul><ul><li>Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi </li></ul>
  32. 53. Euroopa pärast Pariisi rahukonverentsi
  33. 54. Sõja tulemused <ul><li>Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari </li></ul><ul><ul><li>tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia </li></ul></ul><ul><ul><li>Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (hilisem Jugoslaavia) </li></ul></ul>
  34. 55. Sõja tulemused <ul><li>Venemaast eraldusid </li></ul><ul><ul><li>Poola </li></ul></ul><ul><ul><li>Läti </li></ul></ul><ul><ul><li>Leedu </li></ul></ul><ul><ul><li>Eesti </li></ul></ul><ul><ul><li>Soome </li></ul></ul>
  35. 56. Sõja tulemused <ul><li>Saksamaa </li></ul><ul><ul><li>kaotas osa territooriumi </li></ul></ul><ul><ul><li>kaotas oma asumaad </li></ul></ul><ul><ul><li>kaotas suurriigiseisundi </li></ul></ul>
  36. 57. Sõja tulemused <ul><li>USA </li></ul><ul><ul><li>sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma </li></ul></ul><ul><ul><li>USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele </li></ul></ul><ul><ul><li>1921.a oli Euroopa riikide võlg USA-le 21 miljardit </li></ul></ul>
  37. 58. Sõja tulemused <ul><li>I MS mobiliseeriti kokku 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 meest ja Keskriikides 25 160 000 meest </li></ul><ul><li>Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas I MS suuresti kõik varasemad sõjad </li></ul>
  38. 60. Palju põnevat materjali leiad: <ul><li>http://www.firstworldwar.com/ </li></ul>

×