Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Kogukonnad

4,082 views

Published on

  • Be the first to comment

Kogukonnad

  1. 1. Kogukonnad ja sotsiaalsed võrgustikud Kai Pata
  2. 2. Kogukond ja virtuaalne kogukond D. Memmi (2006) • Klassikaline kogukond (nt. külas) põhineb personaalsetel püsivatel suhetel ja isiklikul kokkupuutel jagatud ruumis. • Virtuaalsed kogukonnad (nt. küberruumis) on ajutised ja muutuvad, impersonaalsed, nende liikmeid seovad ühised artifaktid, ühised märksõnad jne.
  3. 3. Mis iseloomustab virtuaalset kogukonda Gensollen, 2004 • juhuslik osalus, muutuv struktuur • anonüümsus • suur isikute hulk, vähe personaalseid suhteid • aktiivsed ja passiivsed lugejad • ajutine rühmakuuluvus, vähene teadlikkus kaaslastest • kirjutised pole otseselt kellelegi suunatud • paljud kirjutised jäävad märkamata
  4. 4. Teadmis- ja oskuspõhised praktikakogukonnad Meie tegevus õppimisel on suunatud kogukonnas täieõigusliku liikme staatuse omandamisele kogukonnapraktikate järjest parema valdamise kaudu (Lave & Wenger, 1991). Situatiivne probleemõppe aitab kujundada kogukonnas vajalikke ja kogukonnale iseloomulikke teadmisi ja oskusi. Teadmis- ja oskuspõhist kogukonda iseloomustab teatud kogukonnale omaste praktiliste kogemuste rakendamine. Igas kogukonnas kujunevad reeglid tänu ühistele eesmärkidele ja tööjaotusele ning nende järgimine hoiab kogukonna elujõulisena. Lave, J., & Wenger, E. (1991) Situated learning: Legitimate peripheral participation, Cambridge: Cambridge University Press.
  5. 5. Kogukonna mudel Liikuv kogukonnapiir Kogukonnapraktika kui kogukonna teadmus Pidev liikumine kogukonnapraktika omandamise suunas, mis muudab perifeersest liikmest kogukonnaliikme
  6. 6. Kuidas kogukonnapraktika kujuneb Missioon ja eesmärgid Liikmed ja rollid Kuuluvuse kujunemine, tehnoloogiad Ettevõtmised ja plaanid
  7. 7. Teadmuse kujunemine kogukonnas Kollektiivne teadmus Jagatud arusaamad Sotsiaalsed võrgustikud ja virtuaalsed kogukonnad Jagatud teadmusruum (nt. blogosfäär) Individuaalne teadmus
  8. 8. Seotuse ja mõistmise seos L.A. Ackoff’i järgi seotus tarkus Printsiipide teadmus taipamine Mustrite informatsioon eristamine Seoste andmed mõistmine arusaamine
  9. 9. Teadmus: minu ja meie Rühm Kogukond Mina Kogukonnapraktika Indiviidi teadmus Jagatud teadmus Teadlikkus Jagamata Õpin enesele teadmusest ja teadmuse ulatus oskus seda Hoian enesele Läbirääkimine kasutada Tõlgendamine Sotsiaalne kapital Vaja on Uued tähendused paradigmamuutust Teadlikkus avatuse ja isikutest ja oskus Loon üheskoos virtuaalse nendevahelisi ‘koostegemise’ Publitseerimine seoseid kasutada suunas
  10. 10. Rühm, võrgustik, kollektiiv ‘paljususe’ mudelid Dron & Anderson, 2007 Rühm (‘virtuaalne klass’) Võrgustik (‘virtuaalne kogukonnapraktika’) Kollektiiv (‘masside tarkus’) http://terrya.edublogs.org/2007/04/30/on-groups-networks-and-collectives/
  11. 11. Kogukondade tüübid Nancy White’i järgi Kogukonnaliikmetel on vähe võimalusi ühist keskkonda otseselt muuta, kehtestada reegleid, tõstatada teemasid. Kommenteerijate blogid kujudavad ajapikku suurema ühise ökosüsteemi. Identiteedikeskne kogukond Blogi omaniku (isiku, mitme isiku ühisblogi või organisatsiooni) ümber kujuneb kogukond, kes kommenteerib postitusi
  12. 12. Kogukondade tüübid Nancy White’i järgi Kogukond moodustub pigem ühiste teemade käsitlemisel ja pole isikukeskne. Aja jooksul kujunevad sellistest kogukondadest võrgustikud, kus postitused on omavahel ühendatud märksõnade ja Teemakeskne kogukond viidete abil.
  13. 13. Kogukondade tüübid Nancy White’i järgi Moodustub enamasti suletud süsteemides (nt. võrgustikutarkvara LinkedIn abil). Suletud süsteemi (nt. IVA) piires võivad ajaveebid moodustada kinnise kogukonnaruumi, kes Kinnine e. piiritletud kogukond viitab peamiselt üksteise postitustele. http://www.fullcirc.com/weblog/2006/12/blogs-and-community-launching-new.htm
  14. 14. Sotsiaalse võrgustiku olemus • Sotsiaalsed võrgustikud koosnevad enamiku uurijate arvates inimestest: näiteks kaks • Teised uurijad leiavad, et blogijat kes võrgustiku moodustavad nii üksteisele inimesed kui ka nende poolt loodud viitavad. teadmusartifaktid (nt. mingi konkreetne postitus blogis ja seda lugevad inimesed).
  15. 15. Piiriobjektid ja piiriülesed isikud teadmuse loojatena Teatud artifaktid loovad Isikud, kes kuuluvad erinevate kogukondade mitmetesse kogukondadesse poolt tõlgendatult on sillaks kogukondade erinevaid tähendusi ja vahelises teadmusloomes. võimaldavad tekitada uut teadmust. SNA e. Social Networking Analysis on meetod, mille abil uuritakse sotsiaalsete võrgustike struktuuri, hindamaks võrgustiku või kogukonna potentsiaali. SNA arvestab aga vaid seoste tugevust isikute vahel (nt. nende poolt vahetatud teadete hulk). SNA abil ei saa teada passiivsete lugejate ja tõlgendajate seoseid artifaktidega.
  16. 16. Tarkvara sotsiaalsete võrgustike loomiseks • Sotsiaalse võrgustiku funktsioonid on lisatud suuremale osale Web 2.0 tarkvarast (nt. Del.icio.us, flickr.com, Youtube.com). • Sotsiaalset tähelepanu ja teadlikkust üksteisest aitavad kujundada tarkvarad nagu Twitter.com ja Jaiku.com • Võrgustike liikmete teadmisi, sidemeid ja oskusi (sotsiaalne kapital) üritatakse ära kasutada LinkedIn.com sarnastes võrgustikes. • Praktikakogukondade potentsiaalil luuakse uusi Web 2.0 sotsiaalseid repositooriume (nt. LeMill.net).

×