ANTIVORMILINE KUNST KOOSTAJAD:Kristi, Kersti
ANTIVORMILINE KUNST <ul><li>Tekkis Ameerikas 1960ndate lõpus. </li></ul><ul><li>Loobuti stabiilsetest geomeetriliselt täiu...
TUNTUMAD ESINDAJAD <ul><li>Eva Hesse </li></ul><ul><li>Robert Morris </li></ul><ul><li>Richard Serra </li></ul><ul><li>Mar...
EVA HESSE <ul><li>11 jaanuar 1936 </li></ul><ul><li>Saksamaal </li></ul><ul><li>29 mai 1970 </li></ul>
Kohe pärast
Kontingent
ROBERT MORRIS <ul><li>9 veebruar 1931 </li></ul>
 
 
 
RICHARD SERRA <ul><li>2 november 1939 </li></ul>
Vortex
 
 
Band
 
MARIO MERZ <ul><li>1  j a a nuar 1925 – 9  n ovember 2003  </li></ul><ul><li>Itaalia kunstnik </li></ul>
Triplo igloo
Unreal city
Lingotto
KEHAKUNST
Kehakunst <ul><li>Peamiseks väljendusviisiks on kunstniku keha. </li></ul><ul><li>Teose teemaks on keha ja selle füsioloog...
TUNTUMAD ESINDAJAD <ul><li>Vito Acconci </li></ul><ul><li>Bruce Nauman </li></ul>
VITO ACCONCI <ul><li>Sündis 1940 </li></ul><ul><li>Ameeriklane </li></ul><ul><li>Ta astus oma ateljees süstemaatiliselt ta...
Kiss off
“ Varjude mäng”
BRUCE NAUMAN <ul><li>6.detsember 1941 </li></ul><ul><li>ameeriklane </li></ul>
MAAKUNST
Maakunst <ul><li>Kujunes välja 60ndate lõpus ja 70ndate alguses. </li></ul><ul><li>Tavaliselt oli kunstil alati majandusli...
Maakunst <ul><li>Rajati kummalisi ja ebapraktilisi ehitisi. </li></ul><ul><li>Maakunst kujundas ümber loodust ja kasutas k...
ESINDAJAD <ul><li>Walter de Maria </li></ul><ul><li>Robert Smithson </li></ul><ul><li>Michael Heizer </li></ul><ul><li>Chr...
Walter de Maria <ul><li>Sündis 1935 </li></ul>
Äikese väli
Robert Smithson <ul><li>2. jaanuar 1938 – 20. juuli 1973  </li></ul>
Spiraalne muul
 
Broken Circle
Spiral Hill
Spiral Hill
Michael Heizer <ul><li>Sündis 1944 </li></ul>
 
Double Negative
 
Effigy Tumuli
 
Complex I
Christo <ul><li>Alustas neodadaistina </li></ul><ul><li>Kuulsaks sai alles maakunstnikuna. </li></ul><ul><li>Tema teosed v...
Sissepakitud Saksa Riigipäevahoone (1995)‏
Sissepiiratud saared (1982), Floridas
The Pont Neuf bridge wrapped, Paris 1985
Running Fence
KONTSEPTUALISM
Kontseptualism <ul><li>Tekkis 1960. aastatel. </li></ul><ul><li>Idee või kontseptsioon on kunstis kõige tähtsam, kuidas te...
Kontseptualism <ul><li>Taheti vabaneda galeriide diktaadist, see tõttu loodi sellist kunsti, mida ei saa osta. Kuidas osta...
Näiteid kontseptualismist <ul><li>Jaapanlane saatis aastate jooksul postkaarte, kuhu oli märgitud ainult kellaaeg, millal ...
<ul><li>Pariisis Iris Clert’i galeriis toimus näitus pealkirjaga “Tühjus”. Kui näitus avati, leidsid külastajad eest valge...
ESINDAJAD <ul><li>Joseph Kosuth </li></ul><ul><li>Joseph Beuys </li></ul>
Joseph Kosuth <ul><li>Sündinud 31. jaanuaril 1945 </li></ul><ul><li>Maalis definitsioone entsüklopeediatest. </li></ul><ul...
Kunst kui idee kui idee
Üks ja kolm tooli
Nimetatud
Tähendus
Joseph Beuys <ul><li>12. mai 1921 – 23 jaanuar 1986. </li></ul><ul><li>Tema tuntuim aktsioon on “Kuidas selgitada kunsti s...
Kuidas selgitada kunsti surnud jänesele.
Sweeping Up
Ma armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind
Ma armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind
<ul><li>pakk (installatsioon)  </li></ul><ul><li>“ Volkswageni” buss 20 kelguga, igal kelgul vilt, rasv ja taskulamp </li>...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Antivormiline kunst

1,410 views

Published on

antivormiline kunst

Published in: Education, Travel, Spiritual
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,410
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
5
Actions
Shares
0
Downloads
10
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Antivormiline kunst

  1. 1. ANTIVORMILINE KUNST KOOSTAJAD:Kristi, Kersti
  2. 2. ANTIVORMILINE KUNST <ul><li>Tekkis Ameerikas 1960ndate lõpus. </li></ul><ul><li>Loobuti stabiilsetest geomeetriliselt täiuslikest vormidest. </li></ul><ul><li>Ehk kindla vormita kunst. </li></ul><ul><li>Võeti kasutusele kõikvõimalikke materjale: muld, liiv, kruus, õled, saepuru, rohi, puuoksad, lehed ja kõik muud jäätmed. </li></ul><ul><li>Euroopas kutsuti seda “vaeseks kunstiks”, sest eelistati odavaid ja hüljatuid materjale. </li></ul>
  3. 3. TUNTUMAD ESINDAJAD <ul><li>Eva Hesse </li></ul><ul><li>Robert Morris </li></ul><ul><li>Richard Serra </li></ul><ul><li>Mario Merz </li></ul>
  4. 4. EVA HESSE <ul><li>11 jaanuar 1936 </li></ul><ul><li>Saksamaal </li></ul><ul><li>29 mai 1970 </li></ul>
  5. 5. Kohe pärast
  6. 6. Kontingent
  7. 7. ROBERT MORRIS <ul><li>9 veebruar 1931 </li></ul>
  8. 11. RICHARD SERRA <ul><li>2 november 1939 </li></ul>
  9. 12. Vortex
  10. 15. Band
  11. 17. MARIO MERZ <ul><li>1 j a a nuar 1925 – 9 n ovember 2003 </li></ul><ul><li>Itaalia kunstnik </li></ul>
  12. 18. Triplo igloo
  13. 19. Unreal city
  14. 20. Lingotto
  15. 21. KEHAKUNST
  16. 22. Kehakunst <ul><li>Peamiseks väljendusviisiks on kunstniku keha. </li></ul><ul><li>Teose teemaks on keha ja selle füsioloogilised talitlused. </li></ul><ul><li>Kujutatakse inimkeha jälgimist, ohustamist, piinamist või liikumist. </li></ul><ul><li>Ühekordsed kehakunsti teosed on tuntud fotode ja filmide või video kaudu. </li></ul>
  17. 23. TUNTUMAD ESINDAJAD <ul><li>Vito Acconci </li></ul><ul><li>Bruce Nauman </li></ul>
  18. 24. VITO ACCONCI <ul><li>Sündis 1940 </li></ul><ul><li>Ameeriklane </li></ul><ul><li>Ta astus oma ateljees süstemaatiliselt taburetile ja laskis end pildistada. </li></ul>
  19. 25. Kiss off
  20. 26. “ Varjude mäng”
  21. 27. BRUCE NAUMAN <ul><li>6.detsember 1941 </li></ul><ul><li>ameeriklane </li></ul>
  22. 28. MAAKUNST
  23. 29. Maakunst <ul><li>Kujunes välja 60ndate lõpus ja 70ndate alguses. </li></ul><ul><li>Tavaliselt oli kunstil alati majanduslik, sõjaline, religioosne või ilu loomise eesmärk. Maakunstil selliseid eesmärke püstitatud ei olnud. </li></ul><ul><li>Maakunsti tekkel võivad olla peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste monumentide või siis ka „tulnukate“ jälgede vastu. </li></ul><ul><li>Teosed on enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse inimtühjadesse paikadesse. </li></ul>
  24. 30. Maakunst <ul><li>Rajati kummalisi ja ebapraktilisi ehitisi. </li></ul><ul><li>Maakunst kujundas ümber loodust ja kasutas ka loodusnähtusi. </li></ul><ul><li>Publikule näidati töid peamiselt ainult fotode ja filmide kaudu. </li></ul><ul><li>Hakati tegutsema väljaspool galeriisid. Walter de Maria laskis näituse jaoks täita oma galeriiruumi maast laeni mullaga. Seda võis võtta sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. </li></ul><ul><li>Kuulsamad maakunstnikud on peamiselt olnud ameeriklased, sest looduses muudatuste või veidruste tegemine on enamasti töömahukas ning kulukas. </li></ul>
  25. 31. ESINDAJAD <ul><li>Walter de Maria </li></ul><ul><li>Robert Smithson </li></ul><ul><li>Michael Heizer </li></ul><ul><li>Christo </li></ul>
  26. 32. Walter de Maria <ul><li>Sündis 1935 </li></ul>
  27. 33. Äikese väli
  28. 34. Robert Smithson <ul><li>2. jaanuar 1938 – 20. juuli 1973 </li></ul>
  29. 35. Spiraalne muul
  30. 37. Broken Circle
  31. 38. Spiral Hill
  32. 39. Spiral Hill
  33. 40. Michael Heizer <ul><li>Sündis 1944 </li></ul>
  34. 42. Double Negative
  35. 44. Effigy Tumuli
  36. 46. Complex I
  37. 47. Christo <ul><li>Alustas neodadaistina </li></ul><ul><li>Kuulsaks sai alles maakunstnikuna. </li></ul><ul><li>Tema teosed valmivad rahvarikastes kohtades ning muutuvad suursündmuteks ja vaatemänguks. </li></ul><ul><li>Osa teoseid valmis naise abiga : Jeanne-Claude ( - 18 nov 2008)‏ </li></ul><ul><li>Mõlemad sündinud 13 juuni 1935 </li></ul>
  38. 48. Sissepakitud Saksa Riigipäevahoone (1995)‏
  39. 49. Sissepiiratud saared (1982), Floridas
  40. 50. The Pont Neuf bridge wrapped, Paris 1985
  41. 51. Running Fence
  42. 52. KONTSEPTUALISM
  43. 53. Kontseptualism <ul><li>Tekkis 1960. aastatel. </li></ul><ul><li>Idee või kontseptsioon on kunstis kõige tähtsam, kuidas teos välja näeb, polegi oluline. </li></ul><ul><li>Teoste eesmärgiks on laiendada inimese tajusid,tundeelu ja intellekti. Peab panema inimesi mõtlema. </li></ul><ul><li>Kontseptualistlik kunst on ootamatu, leidlik ja vaimukas. </li></ul><ul><li>Näitustele ilmusid tekste kujutavad fotod, igasugused skeemid, diagrammid ja definitsioonid. </li></ul>
  44. 54. Kontseptualism <ul><li>Taheti vabaneda galeriide diktaadist, see tõttu loodi sellist kunsti, mida ei saa osta. Kuidas osta aktsiooni: kunstnik tuleb iga päev rõdule ja tõstab lihtsalt sõrme. </li></ul><ul><li>Kontseptualismi mõistmiseks tuleb teada tema ajalugu ja süveneda kunstnike taotlustesse. </li></ul>
  45. 55. Näiteid kontseptualismist <ul><li>Jaapanlane saatis aastate jooksul postkaarte, kuhu oli märgitud ainult kellaaeg, millal ta ärkas. </li></ul><ul><li>Joseph Beuys korjas esimese mai demonstratsiooni lõppedes üles kõik maha jäänud sodi: rebitud plakatid, lipud, lendlehed, toidujäätmed, pudelid ja konid. Neid eksponeeris ta klaaskapis. Tate’i galerii ostis töö ära ja on nüüd hädas, kuidas seda rämpsu säilitada. </li></ul>
  46. 56. <ul><li>Pariisis Iris Clert’i galeriis toimus näitus pealkirjaga “Tühjus”. Kui näitus avati, leidsid külastajad eest valged seinad. </li></ul><ul><li>Ameerika helilooja John Cage tõi ettekandele teose “4´ 33”. See muusikateos seisnes täielikus vaikuses nelja minuti ja 33 sekundi jooksul. Pillimeeste kvartett istus vagusi oma kohtadel. </li></ul>
  47. 57. ESINDAJAD <ul><li>Joseph Kosuth </li></ul><ul><li>Joseph Beuys </li></ul>
  48. 58. Joseph Kosuth <ul><li>Sündinud 31. jaanuaril 1945 </li></ul><ul><li>Maalis definitsioone entsüklopeediatest. </li></ul><ul><li>Kosuthi arvates peab olema kunsti defineerimine tautoloogiline, sest kunst peab ennast ise tõestama. </li></ul>
  49. 59. Kunst kui idee kui idee
  50. 60. Üks ja kolm tooli
  51. 61. Nimetatud
  52. 62. Tähendus
  53. 63. Joseph Beuys <ul><li>12. mai 1921 – 23 jaanuar 1986. </li></ul><ul><li>Tema tuntuim aktsioon on “Kuidas selgitada kunsti surnud jänesele”. </li></ul>
  54. 64. Kuidas selgitada kunsti surnud jänesele.
  55. 65. Sweeping Up
  56. 66. Ma armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind
  57. 67. Ma armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind
  58. 68. <ul><li>pakk (installatsioon) </li></ul><ul><li>“ Volkswageni” buss 20 kelguga, igal kelgul vilt, rasv ja taskulamp </li></ul><ul><li>1969 </li></ul>

×