KÕNEPUUETE AVALDUMINE JA
SEKKUMISVÕIMALUSED
Viivi Kaal, Marika Kutser, Kristiina Klaas, Imre Tint
1
MIS ON KÕNEPUUDED?
 Kõne üldise alaarengu astmed
2
HÄÄLE TEKKIMINE
 Hääl tekib hingamiselundite, kõri ning
artikulatsiooniaparaadi koordineeritud
tegevusel.
 Häält mõjutab...
KÕNEPUUETE TEKKIMINE
 Kõneorganite kahjustamisel
 Funktsionaalsed kahjustused
 Põhjus teadmata
Tüübid:
 Kaasadsündinud...
KÕNEPUUETE JAGUNEMINE
 Suulise kõne puuded
 Häälepuuded
 Hääldamisepuuded
 Süsteemsed ehk polümorfsed kõnepuuded
 Kir...
KÕNEPUUDED (1)
 Düslaalia – süsteemne kõnepuue, häälikute ebaõige
hääldamine või puudumine
 Rinolaalia – ninahääldus
 K...
KÕNEPUUDED (2)
 Afoonia – hääletus on hääle puudumine või kadumine
 Düsfoonia – kähehäälsus
 Kõne üldine alaareng
 Düs...
KÕNEPUUETE AVALDAMINE
 Laste arengut tuleb jälgida juba sünni
momendist peale
 Vanuses 7- 13 kuud saab last jälgides aru...
10-13 KUU VANUNE LAPS (1)
+kisa, lalina ning asjade haaramise ja panemisega
suhu valmistab laps end ette esimeste sõnade
ü...
10-13 KUU VANUNE LAPS (2)
- kui laps 7-8 kuu vanuselt on kõnetu, võib see
viidata kuulmispuudele
- laps ei jäljenda häälik...
POOLTEISE AASTANE LAPS (1)
+laps ütleb esimesi sõnu
+laps jäljendab loomahääli
+lalin vaheldub esimeste sõnadega
+laps mõi...
POOLTEISE AASTANE LAPS (2)
- laps jäljendab häält nt. loomahäälitsust ba,ba;
da,da väga harva,vähe.
- laps ei näri üldse v...
KAHE AASTANE LAPS (1)
+lapse sõnavaras on 50 või rohkem sõna
+ta kasutab 1-2 sõnalist lauset
+lapse sõnavara kasvab väga k...
KAHE AASTANE LAPS (2)
- lapsel on alla 20 sõna
- spontaane matkimine on vähene
- laps ei lõpeta oma tegevust “Ei” järele
-...
KOLME AASTANE LAPS (1)
+laps kasutab 3-4 sõnalisi lauseid
+keerukama struktuuriga sõnu lihtsustab
+lapsele meeldib rääkida...
KOLME AASTANE LAPS (2)
- laps ühendab harva kolme sõna
- võõrastele on kõne arusaamatu
- laps kasutab üksnes väga igapäeva...
NELJA AASTANE LAPS (1)
+laps moodustab kuni 8-sõnalisi laused,
moodustab liitaluseid
+võib oma kogemustest arusaadavalt rä...
NELJA AASTANE LAPS (2)
- laps hääldab valesti enam kui 4 häälikut
- laused on lühikesed ning agrammatilised (vale
sõnajärg...
VIIE AASTANE LAPS (1)
+laps oskab kõiki häälikuid korrektselt hääldada
+laps eksib veel vaid tüvemuutustega sõna
kasutamis...
VIIE AASTANE LAPS (2)
- laps hääldab valesti ühte või enamat häälikut
- kasutab vale sõnajärge
- jutustamisel on jutt seos...
KUUE AASTANE LAPS
+lapse kõne vastab keelenormile
+kirjeldamisel, jutustamisel on järjest täpsem,
mõistab mitmetähenduslik...
SEKKUMISVÕIMALUSED (1)
 Kõnepuuetega lastele määrata puuete tüüp,
arenguhäire
 Luua tasandusrühmad; pedagoogiline,
psühh...
SEKKUMISVÕIMALUSED (2.1)
 Õpetaja ja lapsevanema ülesanded:
 Igapäevaelus oskusliku ja õige kõne arendamine
 Lapse sõna...
SEKKUMISVÕIMALUSED (2.2)
 Õpetaja ja lapsevanema ülesanded:
 Lapse igakülgse arengu toetamine, võimetekohase
õppe loomin...
SEKKUMISVÕIMALUSED (3)
 Laseaia kasvataja, logopeedi, tervishoiutöötaja ja
rühma pedagoogide meeskonnatöö
 Lastevanemate...
KASUTATUD ALLIKAD
1. Lugemiseks – KNK Kliinik
[WWW] URL: http://www.logopeed.ee/index.php/lugemiseks.html
2. Hääleabi – Kõ...
TÄNAN KUULAMAST
27
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Kõnepuue

4,367 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
4,367
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
6
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Kõnepuue

  1. 1. KÕNEPUUETE AVALDUMINE JA SEKKUMISVÕIMALUSED Viivi Kaal, Marika Kutser, Kristiina Klaas, Imre Tint 1
  2. 2. MIS ON KÕNEPUUDED?  Kõne üldise alaarengu astmed 2
  3. 3. HÄÄLE TEKKIMINE  Hääl tekib hingamiselundite, kõri ning artikulatsiooniaparaadi koordineeritud tegevusel.  Häält mõjutab rõhk, võnkumine ja resonants.  Kui kõneleja valmistub hääle tekitamiseks lähevad häälepaelad üksteisele, subglotaalne rõhk kasvab ning häälepaelad hakkavad võnkuma. 3
  4. 4. KÕNEPUUETE TEKKIMINE  Kõneorganite kahjustamisel  Funktsionaalsed kahjustused  Põhjus teadmata Tüübid:  Kaasadsündinud – omandatud  Orgaanilised – funktsionaalsed  Püsivad – muutuvad  Pedagoogilis – psühholoogiline; kliiniline-pedagoogiline 4
  5. 5. KÕNEPUUETE JAGUNEMINE  Suulise kõne puuded  Häälepuuded  Hääldamisepuuded  Süsteemsed ehk polümorfsed kõnepuuded  Kirjaliku kõne puuded 5
  6. 6. KÕNEPUUDED (1)  Düslaalia – süsteemne kõnepuue, häälikute ebaõige hääldamine või puudumine  Rinolaalia – ninahääldus  Kogelus – inimene ei suuda sujuvalt rääkida  Düsartria – kõne hääldusliku külje ja aju kahjustus  Alaalia – kõne areng ei ole eakohane  Häälehäired – kõne rütmi ja tempo puuded 6
  7. 7. KÕNEPUUDED (2)  Afoonia – hääletus on hääle puudumine või kadumine  Düsfoonia – kähehäälsus  Kõne üldine alaareng  Düsleksia – lugemispuue  Düsgraafia – kirjutamispuue  Afaasia – peainsuldi peatrauma, ajuoperatsiooni või muu peaju haiguse tagajärjel on kadunud võime endiselt rääkida 7
  8. 8. KÕNEPUUETE AVALDAMINE  Laste arengut tuleb jälgida juba sünni momendist peale  Vanuses 7- 13 kuud saab last jälgides aru, kas esineb kõrvalkalded kõnearengus 8
  9. 9. 10-13 KUU VANUNE LAPS (1) +kisa, lalina ning asjade haaramise ja panemisega suhu valmistab laps end ette esimeste sõnade ütlemiseks +laps hoiab enamasti oma suu suletuna ning neelab sülge +suudab lusikalt toitu võtta +häälitsuste muutmisega väljendab meeleolu 9
  10. 10. 10-13 KUU VANUNE LAPS (2) - kui laps 7-8 kuu vanuselt on kõnetu, võib see viidata kuulmispuudele - laps ei jäljenda häälikuid - laps ei pista midagi suhu või teeb seda vastumeelselt - suu on sageli avatud esineb süljevoolus 10
  11. 11. POOLTEISE AASTANE LAPS (1) +laps ütleb esimesi sõnu +laps jäljendab loomahääli +lalin vaheldub esimeste sõnadega +laps mõistab rohkem kui räägib 11
  12. 12. POOLTEISE AASTANE LAPS (2) - laps jäljendab häält nt. loomahäälitsust ba,ba; da,da väga harva,vähe. - laps ei näri üldse või närib vastumeelselt. - laps ei mõista lihtsaid korraldusi – näita, too 12
  13. 13. KAHE AASTANE LAPS (1) +lapse sõnavaras on 50 või rohkem sõna +ta kasutab 1-2 sõnalist lauset +lapse sõnavara kasvab väga kiiresti +ta suudab meloodiat imiteerida +paljude sõnade häälikkoostis on lihtsustaud (tatto – traktor) 13
  14. 14. KAHE AASTANE LAPS (2) - lapsel on alla 20 sõna - spontaane matkimine on vähene - laps ei lõpeta oma tegevust “Ei” järele - laps ei reageeri adekvaatselt kiitusele/laitusele - käitumisprobleemid - laps suhtleb ainult täiskasvanuga 14
  15. 15. KOLME AASTANE LAPS (1) +laps kasutab 3-4 sõnalisi lauseid +keerukama struktuuriga sõnu lihtsustab +lapsele meeldib rääkida, esitab palju küsimusi +ta räägib lelude ja loomadega +raskusi esineb raskemate häälikutega R, S, K +võib kasutada umbes 300 sõna 15
  16. 16. KOLME AASTANE LAPS (2) - laps ühendab harva kolme sõna - võõrastele on kõne arusaamatu - laps kasutab üksnes väga igapäevaseid sõnu - laps ei kasuta selliseid sõnu nagu näiteks “minu”, “sinu”, “mina”, “sina” - laps ei küsi “mis see on?” 16
  17. 17. NELJA AASTANE LAPS (1) +laps moodustab kuni 8-sõnalisi laused, moodustab liitaluseid +võib oma kogemustest arusaadavalt rääkida +laps võib valesti hääldada 1 häälikut +lapse sõnavaraks loetakse umbes 1000 sõna +laps oskab peaaegu kõiki esemeid oma ümbrusest nimetada õige sõnaga 17
  18. 18. NELJA AASTANE LAPS (2) - laps hääldab valesti enam kui 4 häälikut - laused on lühikesed ning agrammatilised (vale sõnajärg) - sõnatähendused on ebatäpsed - ei kuula pikemaid jutukesi, luuletusi 18
  19. 19. VIIE AASTANE LAPS (1) +laps oskab kõiki häälikuid korrektselt hääldada +laps eksib veel vaid tüvemuutustega sõna kasutamisel +laps tunneb pildilt ära sündmusi, oskab neid kirjeldada 19
  20. 20. VIIE AASTANE LAPS (2) - laps hääldab valesti ühte või enamat häälikut - kasutab vale sõnajärge - jutustamisel on jutt seosetu, puudub põhjus- tagajärg - jätab mõned sõnad lausest ära või kasutab valesti 20
  21. 21. KUUE AASTANE LAPS +lapse kõne vastab keelenormile +kirjeldamisel, jutustamisel on järjest täpsem, mõistab mitmetähenduslikke sõnu - hääldab valesti ühte või enamat häälikut, lause on agrammatiline - esineb sõnavara ebatäpsust - eneseväljendusraskused 21
  22. 22. SEKKUMISVÕIMALUSED (1)  Kõnepuuetega lastele määrata puuete tüüp, arenguhäire  Luua tasandusrühmad; pedagoogiline, psühholoogiline ja vajadusel meditsiiniline nõustamine  Logopeedi juhendamisel õpib häälehäirega patsient vältima hääle väärkasutamist, õpib oma häält ja kõnet ökonoomsemalt kasutama, arendab hääle omadusi 22
  23. 23. SEKKUMISVÕIMALUSED (2.1)  Õpetaja ja lapsevanema ülesanded:  Igapäevaelus oskusliku ja õige kõne arendamine  Lapse sõnaliste oskuste kujundamine  Lapse arendamisel tema individuaalsete võimete ja oskuste arvestamine  Pöörata suuremat tähelepanu mängude ja mänguliste võtete kasutamisele õppetegevuses. 23
  24. 24. SEKKUMISVÕIMALUSED (2.2)  Õpetaja ja lapsevanema ülesanded:  Lapse igakülgse arengu toetamine, võimetekohase õppe loomine  Lapse individuaalsuse arvestamine  Suurema tähelepanu pööramine laste üldoskuste kujundamisele  Õppetegevuse mängulisemaks muutmine ja loovuse arendamine 24
  25. 25. SEKKUMISVÕIMALUSED (3)  Laseaia kasvataja, logopeedi, tervishoiutöötaja ja rühma pedagoogide meeskonnatöö  Lastevanematega, kooli/lasteaia kasvatuspõhimõtetes kokkuleppimine. 25
  26. 26. KASUTATUD ALLIKAD 1. Lugemiseks – KNK Kliinik [WWW] URL: http://www.logopeed.ee/index.php/lugemiseks.html 2. Hääleabi – Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik [WWW] URL: http://www.entc.ee/et/haaleabi/ 3. Eesmärgid – Tallinna Kannikese Lasteaed [WWW] URL: http://www.kannikese.ee/index.php?page=64 4. Nõustamis- ja õpiabikeskus [WWW] URL: http://opiabi.tartu.ee/ 26
  27. 27. TÄNAN KUULAMAST 27

×