Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Põlevkivi2007

826 views

Published on

Published in: Education
  • Be the first to comment

Põlevkivi2007

  1. 1. PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE EESTIS Kätlin Halop Annely Monroc Leeni Laasfeld Keidy Pukk
  2. 2. PÕLEVKIVIÜLDISELT Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest kütteväärtus vähemalt 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700 kcal/kg), kuid jääb siiski kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni
  3. 3. PÕLEVKIVIKASUTUS kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit Tänapäevane tööstuslik kasutamine algas 1837 Prantsusmaal Autunis 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini
  4. 4. PÕLEVKIVIEESTI Pärast Teist maailmasõda jätkus kaevandamine peamiselt Eestis ning Hiinas 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis Eesti on ainus riik maailmas, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi; esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777
  5. 5. PÕLEVKIVI VÄRVUS VARIEERUB KAKAOPRUUNISTKOLLAKASPRUUNINI, JA ON ALATI TUMEDAM, KUI LUBJAKIVI
  6. 6. TIHTI NÄEB PÕLEVKIVIS VÄLJASURNUD ORGANISMIDE KIVISTISI
  7. 7. PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE Esimesed kaevandused Eestis Ida- ja Lääne-Virumaal 1918 Esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemenditööstus Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele 1924 hakati põlevkiviga kütma Tallinna soojuselektrijaama Eristatakse Eesti põlevkivimaardlat ja Tapa põlevkivi leiukohta, kaevandatakse ainult Eesti maardlas Tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist ning allmaakaevandamist
  8. 8. ALLMAAKAEVANDAMINE Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada allmaakaevandus Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse. Läbindustöid tehakse maapinda puurides ja lõhates. Puur- ja lõhketöödega kobestatud põlevkivi veetakse purustiga kraapkonveierile, kust pärast suurte tükkide purustamist jõuab see edasi rikastusvabrikusse. Maa all on oluline tuulutus, veekõrvaldus ja ohutus Estonia ja Viru kaevanduses
  9. 9. PEALMAAKAEVANDAMINE Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides kuni 30 meetri sügavuselt. Saab kasutada suurema jõudlusega masinaid, palju tõhusam kui allmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris
  10. 10. PEALMAAKAEVANDAMINE Paljandustööd - põlevkivikihi pealt eemaldatakse ekskavaatoriga 30–40 meetri laiuse ribana kattekiht. Lõhketööd - lõhkamiseks puuritakse kaeveribale sadakond puurauku, mis laetakse lõhkeainega Põlevkivi koristatakse ehk tuuakse maa alt välja erinevate kihtide kaupa, mida kobestatakse võimsa buldooser- kobestiga. Veevkõrvaldus settetiiki
  11. 11. PÕLEVKIVI RIKASTAMINE Põlevkivikihi puurimisel ja lõhkamisel saadakse kaevis, milles on palju lubjakivi Põlevkivikihi rikastamine tähendab kaevandamisel saadud põlevkivi ja lubjakivi segust lubjakivi eemaldamist. Suspensioonivannid – rasked lubjakivitükid vajuvad põhja Rikastatud põlevkivi on palju suurema kütteväärtusega kui rikastamata põlvevkivisegu.
  12. 12. Praegu on Eestis 2 allmaakaevandust ja 4 karjääri
  13. 13. KAEVANDUSTE MÕJU Eraldub mitmeid kasvuhoone gaase Muudab maastiku Aherainest välja uhutud fenoolid moodutavad ligi 80 protsendi veereostusest,mida Eesti Läänemerre saadab Mulla veerežiimi muutumine
  14. 14. POTENTSIAALSED LAHENDUSED ENERGEETIKAGASEOTUD KESKKONNAKAHJUSTUSTEVÄHENDAMISEKS TULEVIKUS piirata alates kaevandamise määra 20 miljonilt tonnilt 15 miljonile alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtt kaotada kaudsed subsiidiumid, mis toimivad energiasektori heitmetele kehtestatud madalamate saastetasudena.
  15. 15. POTENTSIAALSED LAHENDUSED ENERGEETIKAGASEOTUD KESKKONNAKAHJUSTUSTEVÄHENDAMISEKS TULEVIKUS kehtestada põlevkivile ja teistele fossiilkütustele süsinikuemissioonipõhine aktsiisimaks energiaseadustiku täiendamine tagamaks alternatiivse energia arendajatele kindlus saada tehtud investeeringud tagasi.
  16. 16. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD biomassi põletamine + Eestis on ressurssi, aitab lahendada tööhõiveprobleeme, väga vähe keskkonda saastav, väheneb jäätmete ladestamine prügilasse, paraneb metsade korrashoid - metsade hävimine, põletamissaadustena mürkgaaside väljapaiskamine, parasiitide levimine(kui toodetakse energiat loomade väljaheidetest), metsade tuleohtlikkus kasvab, liiklus tiheneb
  17. 17. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD tuulegeneraatorid + loodussõbralik, majanduslikult kasulik, ümberkaudset pinnast võib kasutada maaharimiseks - ebaühtlane, lindudele kahjulik, mürarikas, häirib kommunikatsiooniseadmeid
  18. 18. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD päikeseenergia - siinses kliimas ebaefektiivne, paneelid on kallid + keskkonnasõbralik, tasuta tooraine, taastuvenergia, tehnoloogia areneb
  19. 19. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD tuumaenergia +suure kasuteguriga - uraani peaks importima, eestis puudub täielikult sobilik pinnas ja veekogu, geopoliitilised probleemid, tuumajäätmed on väga ohtlikud, spetsialistide koolitamine võtab aega ja raha
  20. 20. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD hüdroenergia: - jõe loomastiku ja taimestiku kahjustamine, tammid põhjustavad üleujutusi ja probleeme põllumajandusele, erosioonioht, jaam ise visuaalselt häiriv + väikesed energiajaamad parandavad veevahetust, tõstavad hapnikuhulka veekogudes ja ühtlustavad veehulka, vooluvee puhastamine prügist, paisjärved visuaalselt nauditavad
  21. 21. KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e3/OilShaleEsto nia.jpg http://www.ut.ee/BGGM/maavara/p_kivi2.jpg http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Pildid/th_110_1092.jpg https://www.energia.ee/et/oil/oilshale-and-mining/underground-mining https://www.energia.ee/about/organization/concern/kaevandused http://kaevandamine.wordpress.com/2008/08/27/suurem-suurem-koige- suurem/ http://www.slideshare.net/liizukas/keskkonnakaitse-slaidid-presentation http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=240054/Reinsal u+M%FC%FCdid+ja+faktid.pdf http://www.estonica.org/et/Loodus/Kirde-Eesti_kaevandus- _ja_t%C3%B6%C3%B6stuspiirkond/Keskkonnaseisundi_olevik_ja_tulev ik/
  22. 22. AITÄH

×