Mängude ja tegeluste kogumik, mis onabivahendiks kuulmis-erivajadusega laste lapsevanematele, tava- ja erirühmade         ...
   Pakkuda kuulmis-erivajadustega laste    vanematele ja lastega töötavatele    pedagoogidele informatsiooni, kuidas    m...
   Sissejuhatus   Kuidas õpetada last kuulama, kaasates teda    erinevatesse tegevustesse   Kuulamisoskuse arengu tasem...
   1. Heli tajumine ja sellele adekvaatne    reageerimine   2. Helide ,sh kõnehäälikute, eristamine   3. Helide ja verb...
   22 mängu või tegelust on jagatud nelja    gruppi:    1. Heli tajumist ja sellele adekvaatset reageerimist    arendavad...
   Äratusmäng häälega   Äratusmängud helidega   Äratuskellamäng e. otsime heli tekitajat   Hüppa, kui kuuled heli   K...
   Kuulame loomade häälitsusi   Peidumäng   Nukumaja   Riimimängud liisusalmidega
   Arendame kõnet fotosid kasutades   Sorteerime riideid (mänguasju, toiduaineid    vms)   Mida me ostsime?
   Kumb on õige?   Riimimängud sarnase kõlaga sõnadega   Tegevusjuhiste mõistmine    Üldistamise mängud   Äraarvamism...
sisukord   Vaikne keskkond      Veidi kärarikkam ümbrus      Müra, kaja, lärmakas    keskkond   Igapäevane lihtne sõnava...
   Eesmärk:    Laps õpib kuulama ja genereerima kõnehäälikuid ja sõnu.   Vahendid:   Mõned mänguasjad lapsevanema/logope...
  Eesmärk:           Laps õpib kuulama ja reageerima helile. Vahendid:          Pann, puulusikas, 3- 4 lauakatet või mit...
  Eesmärk:      Laps hakkab tajuma heli omadusi ( kestust, valjust, sujuvust,   kõrgust). Vahendid:      Muusikariist ( ...
   Mängige sama mängu häälega, kasutamata pille.   Mängige sama mängu häälega, kasutades liikuvaid mänguasju: lennuk (li...
   Eesmärk:     Laps õpib aru saama elementaarsetest verbaalselt esitatud                 fraasidest.                 Lap...
   Salmid muutuvad veidi keerukamateks, kuid kasutate neid    korduvalt sobivates olukordades.   Kasutate üldlevinud lii...
  Eesmärk:     Lapsel areneb tähelepanu, võrdlusoskus, üldistusvõime. Lapsel areneb oskus verbaalset kõnet auditiivselt ...
   Keerulisem tase: Laske lapsel panna toiduained oma kohale köögis. Nt. Võta piim!    Pane piim külmkappi!   Veel keeru...
   Eesmärk:    Laps eristab ja tunneb ära sarnase kõlaga                eritähenduslikke sõnu.                Laps suudab...
   Nimetage valikust neli riimuvat esemenimetust.   Laps kuulab teid hoolega ja kordab viimase nimetuse,    võttes ainul...
   Eesmärk:         Laps suudab auditiivselt antud korraldusest aru saada ja selle alusel    tegutseda.                  ...
  Lapsele, kes oskab juba lugeda, võib mängu   pikendada, jättes esimesse Teie poolt selgitatud   kohta kirjakese, kus on...
   T.Pelõmskaja, H. Šmatko ,2003 , Suulise kõne    kujundamine kuulmispuudega koolieelikutel,    Moskva, kirjastus Vlados...
Kuulamismangud 2012 tartu
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Kuulamismangud 2012 tartu

1,983 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,983
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
14
Actions
Shares
0
Downloads
20
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Kuulamismangud 2012 tartu

  1. 1. Mängude ja tegeluste kogumik, mis onabivahendiks kuulmis-erivajadusega laste lapsevanematele, tava- ja erirühmade logopeedidele ja pedagoogidele. Koostaja: Kaia Maripuu
  2. 2.  Pakkuda kuulmis-erivajadustega laste vanematele ja lastega töötavatele pedagoogidele informatsiooni, kuidas mängude ja tegeluste abil arendada lapse kuuldetaju erinevatel kõne ja kuuldetaju arenguetappidel.
  3. 3.  Sissejuhatus Kuidas õpetada last kuulama, kaasates teda erinevatesse tegevustesse Kuulamisoskuse arengu tasemetest Mängudest ja tegelustest Suhtlemine. Kuidas olla hea kuulaja? Kuidas aidata lapsel saada heaks kuulajaks? Tingimused tegeluste ja mängude läbiviimisel Tingimuste muutumine lapse kuuldetaju ja kõne arengu käigus.
  4. 4.  1. Heli tajumine ja sellele adekvaatne reageerimine 2. Helide ,sh kõnehäälikute, eristamine 3. Helide ja verbaalse kõne äratundmine mälu järgi, kuuldu mõistmine ning adekvaatne kasutamine. sisukord
  5. 5.  22 mängu või tegelust on jagatud nelja gruppi: 1. Heli tajumist ja sellele adekvaatset reageerimist arendavad mängud 2. Helide ja esmaste sõnade eristamise oskust arendavad mängud 3.Kõnetaju, -mõistmise ja -arendusmängud 4.Tegevused vanematele lastele auditiivse eristamis- ja äratundmisoskuse arendamiseks sisukord
  6. 6.  Äratusmäng häälega Äratusmängud helidega Äratuskellamäng e. otsime heli tekitajat Hüppa, kui kuuled heli Kes tuleb? Liigutusmängud Autoralli
  7. 7.  Kuulame loomade häälitsusi Peidumäng Nukumaja Riimimängud liisusalmidega
  8. 8.  Arendame kõnet fotosid kasutades Sorteerime riideid (mänguasju, toiduaineid vms) Mida me ostsime?
  9. 9.  Kumb on õige? Riimimängud sarnase kõlaga sõnadega Tegevusjuhiste mõistmine Üldistamise mängud Äraarvamismäng Vaatame koos raamatut Mängime koos muinasjuttu Jutustamine
  10. 10. sisukord Vaikne keskkond Veidi kärarikkam ümbrus Müra, kaja, lärmakas keskkond Igapäevane lihtne sõnavara Situatsiooniväline sõnavara Tundmatu sõnavara Esemete, sõnade vm väike (2-3) hulk Suurem hulk (4-5) Suur hulk Suur ütluste korduste hulk Kordusi on vähem Räägitakse vaid üks kord Tegeldakse korraga vaid ühe teemaga Tegeluses on mitu teemat Kõneldakse üksiksõnadega Kõneldakse fraaside ja lihtlausetega Kõneldakse liitlausetega Kõneldakse lapse näo ees Kõneldakse lapse kõrval või seljataga Kõneldakse teisest ruumist Kõneldakse lapse kõrval lähedalt Kõneldakse järk-järgult kaugemalt Olulist sõna rõhutatakse teistest enam Kõneldakse tavalise kõne rõhulis- rütmilise ülesehitusega Kommenteeritakse oma tegevusi Ärgitatakse last tegevusi kommenteerima l õ Kasutatakse üliemotsionaalset suhtlust Suhtlus muutub järjest p p tavapärasemaks u Ollakse rahul lapsepoolse igasuguse kvaliteediga häälitsemisega Korrigeeritakse lapse kõnet
  11. 11.  Eesmärk: Laps õpib kuulama ja genereerima kõnehäälikuid ja sõnu. Vahendid: Mõned mänguasjad lapsevanema/logopeedi valikul. Mängu kulg:Istuge lapsega vaikses, kaja ja mürata ruumis, esialgu kindlasti lapsevastas, nii et laps saaks tajuda helisid audiovisuaalselt. Parim kaugus lapseind aparaatide või SI mikrofonist ~20-30 cm.Valige mänguasi (nukk, karu..) või laske see lapsel valida.Pange karu magama.Hõigake : Kukkuu! Kukkuu!(või: Tõuse! Ärka! Hüppa! …..) ning pange karusel momendil voodist üles hüppama.Ärgitage last kuulama teie ütlust ja lapse poolt karuga õigesti tegutsema.Ärgitage last häält tegema, et karu üles ärkaks.NB! Laps ei pea hääldama seda sõna, mida teie karu äratamiseks ütlesite.Oluline, et laps teeb mingit häält ja sellele järgneb reaktsioon.Kui olete seda mängu juba palju mänginud ja laps reageerib hästi, andkekorraldus auditiivselt. Selleks võite valida koha lapse kõrval, õla taga võivarjake nt käega oma huuli, nii et lapsele oleks heli tajutav ainult auditiivseltja ta ei saaks toetuda visuaalsele tajule.
  12. 12.  Eesmärk: Laps õpib kuulama ja reageerima helile. Vahendid: Pann, puulusikas, 3- 4 lauakatet või mittelibisevat paberilehte. Mängu kulg:Istuge lapsega vaikses, kaja ja mürata ruumis, esialgu kindlasti lapse vastas, nii et laps saakstajuda helisid audiovisuaalselt. Parim kaugus lapse ind aparaatide või SI mikrofonist ~20-30 cm.Mängige panni ja puulusikaga, kuulates helisid, mida saab teha. Juhtige lapse tähelepanutekkivatele helidele.Pange lauakatted/paberid ühte ritta põrandale.Kui laps lööb panni, hüpake ühelt lauakattelt/paberilt teisele, jälgides lapse poolt tekitatud heli.Ärgitage last hüppama ühelt lauamatilt/paberilt teisele, kui lööte panni pihta. Variandid:Kasutage erinevaid esemeid, nt. trummi ja pulki, kõlapulki, kõristeid, aga ka ksülofoni vms.Peitke end diivani või tooli taha. Kui laps lööb panni vastu, hüpake üles ja hüüdke: ooo!; uuu!;aaa!; oii!; ohhoo!; ahhaa!;ihhii!; kukku! vms vahvat.Ärgitage lapsel end ära peitma ning heliärritaja puhul välja hüppama.Hiljem saab seda mängu kasutada erineva arvu helide kuulamiseks ja eristamiseks. Nt. 1 heli –hüppa 1 samm, palju helisid – jookse mingisse punkti jne.Kui laps on suuremaks kasvanud ja hakkab loendama, siis 1 heli- üks samm, 2 heli – kakssammu jne.
  13. 13.  Eesmärk: Laps hakkab tajuma heli omadusi ( kestust, valjust, sujuvust, kõrgust). Vahendid: Muusikariist ( vile, tamburiin vm), 2 mänguautot – üks teile, teine lapsele, suurem paber või papp, pliiatsid, käärid. Osavõtjad: Mängu saab mängida individuaalselt ühe lapsega, aga ka lastegrupiga. Mängu käik:Viibige vaikses ruumis algetapil nii, et laps näeb teie nägu ja tegevust. Parimkaugus lapse ind aparaatide või SI mikrofonist ~20-30 cm.Joonistage paberile üks pikk ja üks lühike autotee ning lõigake need välja.Rääkige läbi, mida teete.Mängige pilli pikalt ja näidake pikka teed. Võtke oma auto ja sõitke sellegamööda pikka teed, matkides samal ajal autohäält huultega puristades.Korrake tegevust koos lapsega.Sama tehke lühikese teega.Siis mängige pilli, kord pikalt, kord lühidalt, ärgitades last vastavalt sõitmamööda pikka või lühikest autoteed ja häälitsedes.Võite korraldada võistluse, kelle auto õige tee valib ja enne kohale jõuab. Variandid:
  14. 14.  Mängige sama mängu häälega, kasutamata pille. Mängige sama mängu häälega, kasutades liikuvaid mänguasju: lennuk (lisades hääle uuu), traktor (t-t-t-t), paat (vvv), mootorratas (põt-põt-põt) jne, valmistades vastavalt ka uued teed. Laske lapsel mängida pilli või häälitseda lühidalt ja pikalt ja liigutage tema häälitsemise peale autot vm. Samamoodi saab õpetada tajuma ja produtseerima ka valju või vaikset häält, võttes valju hääle jaoks mingi suure mänguasja ( nt suure palli), vaikse hääle jaoks väikese mänguasja (väikese palli) või joonistades suure ja väikese ringi ning kasutades neid. Kui teete kõva häält, põrgatate või veeretate suurt palli, vaikse hääle puhul väikest jne. Nt. Teil ja lapsel on kaks palli. Vaheldumisi häälitsete kas tugeva või vaikse häälega. Vastasmängija peab veeretama vastavalt kas suure või väikese palli. Hiljem võib kasutada ka erinevaid mänguloomi: ◦ Alguses samaliigilisi: suur karu teeb valju häält, väike vaikset. ◦ Siis erinevaid: hiir piiksub vaikselt, karu mõmiseb valjusti. Sel puhul on käigus kaks parameetrit – heli tugevus ja iseloom. Samamoodi saab õpetada last tajuma ka heli sidusust – kas heli on sidus või hakitud, kasutades mänguloomi või –putukaid. Näiteks mesilane või sääsk lendab ühtlaselt ( zzzzzzzz), konn või jänes või rohutirts hüppab katkendlikult (op-op-op). Ka heli kõrgust saab eristada sarnaste mängude abil, võttes nt lennuki- kõrge hääl ja auto- madal hääl ja sõites nendega kõrgel õhus või maapinnal. Kõrget ja madalat häält saab õpetada tajuma ka loomahäälitsustega ( sarnane töö, nagu heli tugevuse õpetamisel). Hilisemal perioodil sooritage tegelust auditiivselt, nii et laps ei näe teie nägu ega pillimängu.
  15. 15.  Eesmärk: Laps õpib aru saama elementaarsetest verbaalselt esitatud fraasidest. Lapsel areneb verbaalne mälu. Vahendid: Mänguasjad või toiduained, mis lapsele väga meeldivad.Ise välja mõeldud lihtsad kordustega riimuvad salmikesed eelpooltoodudmänguasjade või toidu kohta.Liisusalmid, linnulaulude riimid vms; ka Valli Vilu „ Sõrmemängud“ Tegevuse käik:Istuge lapsega vaikses ruumis, esialgsel perioodil lapsega ühel tasapinnal ja nii,et teie nägu oleks lapsele hästi nähtav. Parim kaugus lapse ind aparaatide või SImikrofonist ~20-30 cm.Võtate lapsele meeldiva asja ja räägite juurde ülilihtsa salmikese, nt mõmm-mõmm-karujõmm või pimm-pomm, kus on komm või kuss-kuss, tuleb buss.Kordate salmikesi palju-palju kordi.Hea on, kui teete kaasa ka luuletusega sobivaid liigutusi.Nüüd loete salmi ja laps leiab ise sellega sobiva mänguasja või toiduaine.Ärgitage ka last korduvate sõnade puhul midagi ütlema. Variandid:
  16. 16.  Salmid muutuvad veidi keerukamateks, kuid kasutate neid korduvalt sobivates olukordades. Kasutate üldlevinud liisusalme, nt patsu patsu käkki-veere- veere-veere- hopsti ahju! Otsite salmikesi ja lihtsamaide paljude kordustega laulukesi juurde ka kirjandusest, nt raamat „Liisusalmid“, Valli Vilu raamat „Sõrmemängud“ jm. Heaks materjaliks on hilisemal perioodil linnulaulude riimid, mille leiate ka internetist. Juba väga tuttavat salmi lugedes jätate riimi lõpusõna ütlemata. Laps ütleb selle õigepea ise. Väga tuttavat salmi lugedes ütlete veidi rõhutatult riimi lõppu vale sõna. Kui lapse tase lubab, siis ta parandab seda kindlasti. Oluline, et salmikesed, luuletused ja laulukesed oleksid seotud kas situatsiooniga või nende esemete või piltidega , millega tegelete.
  17. 17.  Eesmärk: Lapsel areneb tähelepanu, võrdlusoskus, üldistusvõime. Lapsel areneb oskus verbaalset kõnet auditiivselt tajuda, sõnavara mõista, eristada, ära tunda ja kasutada, passiivses ja aktiivses kõnes laieneb sõnavara ja lausemudelite hulk. Vahendid: Poeskäimise kott. Kaks korvi või kotti. Mängu kulg:Võtke poekotist toiduaine, nimetage seda ja pange oma korvi. Andkelapsele aega nimetust korrata.Laske lapsel leida poekotist teine samasugune ja panna oma korvi.Nimetage. Andke lapsele aega nimetust korrata.Vahetage rollid – laps võtab poekotist toiduaine ja paneb oma korvi.Nimetage. Andke lapsele aega nimetust korrata.Pange sama toiduaine oma korvi. Nimetage. Andke lapsele aega nimetustkorrata.Raskem tase: Andke lapsele korraldus võtta poekotist soovitud toiduaine.Nt. Võta piim!Aktiivse kõne õhutamiseks võib küsida: Mille sa võtsid? või Mis see on?Jätke lapsele palju aega vastamiseks. Kui vastust ei tule, andke ise mudelja oodake uuesti.Variandid:
  18. 18.  Keerulisem tase: Laske lapsel panna toiduained oma kohale köögis. Nt. Võta piim! Pane piim külmkappi! Veel keerulisem (mitte enne 5. eluaastat): Pane piim külmkapi alumisele riiulile! Esitage lapsele üldmõiste ( mitte enne 5.-6.eluaastat). Nt Võta kotist puuviljad! Kasutage omadussõnu. Nt Võta magus asi! Võta kõik kõvad toiduained! Võta kõik suured asjad! Võta pikk asi. Kasutage esimesi määrsõnu (ees, taga, peal, all, kohal, üleval, sees, kõrval) kohakäänetes: sisse-, sees- ja seestütlevas, alale-alal- ja alalt ütlevas käändes. Nt. Pane leib laua peale! Pane kartulid laua alla korvi sisse! Pane juurviljad kapi taha kasti sisse! Pane pirnid õunte kõrvale riiulile jne. Mängige sama mängu koos toidupoes käies. Nt. Võta kaks piima! Võta riiulist leiba. Sama mängu saab mängida erinevate tegevuste käigus: ◦ Koos süüa tehes. ◦ Pestes pesu või nõusid. ◦ Voodeid tehes. ◦ Mänguasju kokku pannes. ◦ Tube koristades. ◦ Aiatöödel.
  19. 19.  Eesmärk: Laps eristab ja tunneb ära sarnase kõlaga eritähenduslikke sõnu. Laps suudab igapäevastes olukordades kasutada oma auditiivseid võimalusi. Vahendid: Karp. Esemete valik (vanemate laste puhul võivad olla ka pildid), mille nimetused riimuvad: Nt. pann, vann, kann sall, pall, vall, tall, hall siil, kiil, viil tool, nool, rool, kool vesi, mesi jne. Mängu kulg:Võtke valikust üks mänguasi ja nimetage seda.Laps peaks leidma eseme, mille nimetus kõlab sarnaselt.Laps nimetab, mis eseme ta võttis. Hääldate ja võrdlete esialgseltantud ja riimuva sõna hääldust, katsudes esemeid.Variandid:
  20. 20.  Nimetage valikust neli riimuvat esemenimetust. Laps kuulab teid hoolega ja kordab viimase nimetuse, võttes ainult selle eseme. Õppige riimuvate sõnadega salme ja arutlege sarnaselt kõlavate sõnade tähenduse üle. Ütlete riimuvaid sarnase kõlaga sõnu. Neljast ühel sõnal ( nt siil, kiil, viil, riil) ei ole tähendust. Arutlete sõnade tähenduse üle ja koostate lauseid. Kui olete lapsega õppinud mõne salmi, kus on riimuvad sõnad, siis lugege lapsega koos uuesti seda salmi, kuid öelge riimi lõppu vale sõna. Laps parandab vea hea meelega. Mängige ELÜ mängu „ Eesel“ kaartidega (paariskaardid sarnase kõlaga sõnadega) vm
  21. 21.  Eesmärk: Laps suudab auditiivselt antud korraldusest aru saada ja selle alusel tegutseda. Lapsel areneb sidusa verbaalse kõne mõistmine. Laieneb lapse passiivne ja aktiivne kõne. (Areneb lapse lugemisoskus.) Vahendid: Lapsele huvitavad esemed ärapeitmiseks (mänguasjad, maiustused jm), mille ülesleidmine võiks lapsele suurt rõõmu pakkuda. Mängu kulg:Täiskasvanu peidab last huvitava eseme esialgsel etapil lapsele tuttavasse ümbrusse (lapse tuppa,korterisse), hiljem õue ja võõramasse ümbrusesse.Kirjeldage lapsele, kust ta leiab eseme. Kirjelduse tasemed sõltuvad lapse kõne arengutasemest: ◦ Vaata kööki! ◦ Otsi köögi kapi pealt! ◦ Otsi köögist kõrge kapi tagant! ◦ Otsi üllatust köögist kõrge kollase kapi otsast!Võite anda lapsele lisainformatsiooni, nt ◦ Riiulil. ◦ Kraanikausis. ◦ Alt kolmandal riiulil. ◦ See on juurviljakasti kõrval. jne.Laps leiab ja rõõmustab. Küsige, mille ta leidis.Küsige, kust laps selle leidis.Laske lapsel endal peita esemeid ja anda teile tegevusjuhis, kust te peaksite asja otsima.Variandid:
  22. 22.  Lapsele, kes oskab juba lugeda, võib mängu pikendada, jättes esimesse Teie poolt selgitatud kohta kirjakese, kus on kirjalik juhis edasiseks tegevuseks.Nt. Teie ütlete: Otsi köögist sinise riiuli pealt(lillevaasi kõrvalt). Laps leiab sealt kirjakese. Sealon kirjas: Magamistoas padja all. Seal on järgminekirjake: Elutoa punase diivani taga (mänguasjakastikõrval). Sealt leiab laps oma üllatuse.Lugemisel võite last julgesti abistada ja esitada kaloetu auditiivselt.
  23. 23.  T.Pelõmskaja, H. Šmatko ,2003 , Suulise kõne kujundamine kuulmispuudega koolieelikutel, Moskva, kirjastus Vlados Listening is fun, Yorkshire Cochlear Implant Service, MedEl, buklett siirikulaste vanematele Listen, learn talk, Another Cochlear Innovation, Part Number: Z60407 ISS 2 August 2005 , Printed in Australia by SOS Printing Group Estabrooks, W. 1994, Auditory-Verbal Therapy for Parents and Professionals, AG Bell, Washington DC, U.S.A. http://www.auditoryoptions.org/lesson_plans1.h tm

×