Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
SÕNASTUSE
VIIMISTLEMINE
Arutlus-, stiili- ja sõnastusvigadest
Arutlusvead
 Loetu ja tavatõdede ümberjutustus,
elunähtuse kirjeldus, ilma probleemi
analüüsimata.
 Sõnadetegemine, osav...
 Õõnes, kätteõpitud stampmõtetega,
argumenteerimata kiitmine ja ülistamine või
puuduste ja vigade loetlemine.
 Üksikute ...
Stiilivead
 Sõnade ja sõnatüvede kordamine, eriti
asesõna ta ja se e ning teemasõna puhul,
abitus sünonüümide kasutamisel...
 Tühi- ja täitesõnad, mis muudavad lause
väheütlevaks.
 Võõrapärased laused, inglise ja vene keelest
tulnud barbarismid....
Sõnastusvead
 Ühildumis- ja sõltumisvead
 Sõnade ja lauseosade vale järjekord
 Aegade ja kõneviiside väär kasutamine
 ...
Sõnastusvead
 Ühildumis- ja sõltumisvead
 Sõnade ja lauseosade vale järjekord
 Aegade ja kõneviiside väär kasutamine
 ...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Xiii sonastuse viimistlemine kokkuvote_vead

867 views

Published on

Õppematerjal: kirjandiõpetus gümnaasiumis

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Xiii sonastuse viimistlemine kokkuvote_vead

  1. 1. SÕNASTUSE VIIMISTLEMINE Arutlus-, stiili- ja sõnastusvigadest
  2. 2. Arutlusvead  Loetu ja tavatõdede ümberjutustus, elunähtuse kirjeldus, ilma probleemi analüüsimata.  Sõnadetegemine, osav tühisõnaline leierdamine, s.t teksti on palju, mõtet vähe; ideelaused puuduvad.  Mõttearenduses jõutakse kaugemale teose probleemistikust, ei ole eristatav, kust algab kirjutaja vaba mõttelend.
  3. 3.  Õõnes, kätteõpitud stampmõtetega, argumenteerimata kiitmine ja ülistamine või puuduste ja vigade loetlemine.  Üksikute erakordsete seostamata andmetega hiilgamine, kusjuures puudub sügavam analüüs.  Oma seisukoht (m inu arvate s ) ilma võrdluse, vaatluse või vastanduseta.  Fakti- ja loogikavead  Kirjutaja kommenteerib kirjutamise protsessi.
  4. 4. Stiilivead  Sõnade ja sõnatüvede kordamine, eriti asesõna ta ja se e ning teemasõna puhul, abitus sünonüümide kasutamisel.  Kõnekeelsed väljendid, põhjendamatu släng.  Liiga ilutsevad ja otsitud kujundlikud väljendid, mis tekitavad lugejas võõristust.  Ajalehekeele stampväljendid, kantseliit.  Stiilist väljalangemine. Arutlevalt stiililt üleminek emotsionaalsele õhkamisele, millega kaasneb 2. isiku (sina) poole pöördumine.
  5. 5.  Tühi- ja täitesõnad, mis muudavad lause väheütlevaks.  Võõrapärased laused, inglise ja vene keelest tulnud barbarismid.  Algelised ja ebaloogilised laused, piiratud sõnavara. Olmesõnad ja lihtlaused  Põimlause tükeldamine pea- ja kõrvallause piirilt, segaliitlause ülekoormamine.
  6. 6. Sõnastusvead  Ühildumis- ja sõltumisvead  Sõnade ja lauseosade vale järjekord  Aegade ja kõneviiside väär kasutamine  Ainsuse ja mitmuse ning hulgasõna vead  Otsene ja kaudne kõne segi  de s-lauselühendi kasutamine nud-lühendi asemel  Võõrapärane saam a -tulevik  Sõnade kasutamine vales tähenduses, paro- nüümide (häälikulise lt lähe dase d, tähe nduse lt e rine vad sõ nad) mittetundmine.
  7. 7. Sõnastusvead  Ühildumis- ja sõltumisvead  Sõnade ja lauseosade vale järjekord  Aegade ja kõneviiside väär kasutamine  Ainsuse ja mitmuse ning hulgasõna vead  Otsene ja kaudne kõne segi  de s-lauselühendi kasutamine nud-lühendi asemel  Võõrapärane saam a -tulevik  Sõnade kasutamine vales tähenduses, paro- nüümide (häälikulise lt lähe dase d, tähe nduse lt e rine vad sõ nad) mittetundmine.

×