FUTURISMMineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidadaluuletaja ja maalikunstn...
futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist ühekspildiks.Teine võimalus toetu...
vibreerib koos õhukeste läbipaistvate värvikihtidega, jättes mulje liikumisest. Lisakstehnilistele võtetele püüti liikumis...
KIRJANDUST● Loe N. Lyntoni „Moodsa kunsti lugu“ lk. 86-99● Juske, Kangilaski, Varblane „20. sajandi kunst“ lk.37-47 Ruhrbe...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

11.futurism

652 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
652
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
6
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

11.futurism

  1. 1. FUTURISMMineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidadaluuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehesLe Figaro 1909. aastal: „Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad...kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui SamothrakeNike.“ Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt niikirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis.Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fašismi omadega (futurismija fašismi manifest ilmus aastal 1924). Kunstnikud UMBERTO BOCCIONI, GIACOMOBALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKUMAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerbaning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellelevastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikustvarasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teostetõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid etterahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaamoli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos.Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisidneoimpressionistlikku teooriat ning said inspiratsiooni analüütilisest kubismist. Kunstnikudülistasid moodsat tsivilisatsiooni ja tehnoloogilist progressi. Futurismi ideed, eriti uuenemisekui omaette väärtuse rõhutamine ja kõikide kunstiliikide, kogu kultuuri uuendamispüüdedmõjusid avangardse kunsti arengut rohkem kui futuristlikud teosed. Siiski on ka need üheksoluliseks sammuks abstraktse kunsti poole.TUNNUSJOONEDFuturistid kujutasid rütmikat linnaelu, kaasaegset tööd ja masina liikumise hoogu. Liikumiseedasiandmiseks kujutavas kunstis oli põhimõtteliselt kaks teed. Esiteks oli võimalik ühelpildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise on kujutatud enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu.Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist
  2. 2. futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist ühekspildiks.Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujullammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuestikokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilistmosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõikpiirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne onsellistes teostes palju sugestiivsem, teisalt on need pildid aga lähemal abstraktsele kunstile.Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lainedvõi ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid,eriti suurlinna müra. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste,aga pretensioonikate pealkirjade andmisega („Kihutav auto“, „Trammivaguni mürin tungibtuppa“ jne.).Futuristid rakendasid oma programmi kõigis kunstiliikides: skulptuuris kujutasid nadhoogsat liikumist vormide ähmastamise ja väljavenitamisega. Kirjanduses iseloomustasfuturismi hüüdsõnade ja loosungitaoliste lausete või karjatuste eelistamine. Ka arhitektuurisleidsid futuristlikud ideed rakendust, kuigi ainult kavandites. Kuulsad on ANTONIO SANT’ELIA nägemused tulevikulinnadest (mis osaliselt on hiljem ka teostunud). Neis linnades polejälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb tehnitsistlik tehiskeskkond –rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmekordsed sõiduteed.Futurismi lähtekohaks oli olnud itaalia patriotism ja sõjakateks patriootideks futuristidenamasti jäidki, kuid ühtlasi rõhutasid nad, et tehnika progress ja suurlinnakultuur onkosmopoliitsed. Suhteliselt kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristidVenemaalt.Futuristid püüdsid üle saada maalikunsti ahistanud staatilisusest. Motiivide kordumine jätabmulje liikumisest ning tekitab hüpliku rütmi. Piirideta ehk kindla keskpunktita kompositsioonhaarab vaataja kaasa. Joonega rõhutatakse kontuure ning jäetakse mulje ruumilisestliikumisest. Futuristliku maali olulisi omadusi on vormide ja värvide üksteise sissesuundumine. Kiirte kujul ilmuv valgus rõhutab ja suurendab liikuvust. Valgus tuleb esiletoonide kõrvutamisest (suured ühtlased värvipinnad, väikesed divisionistlikud tahud) ning
  3. 3. vibreerib koos õhukeste läbipaistvate värvikihtidega, jättes mulje liikumisest. Lisakstehnilistele võtetele püüti liikumist edasi anda ka maali süžeega. Futurismi hilisemasperioodis kujutasid kunstnikud kõike nö. lenduri vaatepunktist.KUNSTNIKUD● GIAGOMO BALLA (1871-1958)Vaimustus uutest väljatöötatud modernsetest maalitehnikatest. Oma teostes ta säilitaskirjeldavaid elemente ning püüdis jätta muljet liikumisest, helidest ja valgusest.Teoseid: „Koer keti otsas“ (1912), „Poogna rütmid“ (1912), „Kihutav auto“ (1912).● GARLO CARRA (1881-1966)Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadeteedasiandmiseks.Teoseid: „Anarhist Galli matused“ (1911).● GINO SEVERINI (1883-1966)Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks jarangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse.Teoseid: „Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf“ (1912).● UMBERTO BOCCIONI (1882-1916)Boccioni oli futuristide teoreetik ja juhtfiguur. Tegeles nii skulptuuri kui ka maalikunstiga.Tema maalides oli liikumine edasi antud väreluse ja joone murdmise abil.Teoseid: „Inimkeha liikumine“ (1913).
  4. 4. KIRJANDUST● Loe N. Lyntoni „Moodsa kunsti lugu“ lk. 86-99● Juske, Kangilaski, Varblane „20. sajandi kunst“ lk.37-47 Ruhrberg, Schenkenburger...“Art of the 20th Century“ lk. 83-89● Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artcyclopedia.com/

×