Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Helina Reino
GAG
2016
 Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt
parasvöötme metsavööndisse.
 Eesti asub metsavööndi siirdealal, kus
laialehi...
11 Arumetsad:
111 Loometsad ja -põõsastikud
112 Nõmmemetsad
113 Palumetsad
114 Laanemetsad
115 Sürjametsad
116 Salumetsad
...
121 Lammimetsad
122 Lammipajustikud
13 Soostuvad metsad
131 Soostuvad metsad
(soovikumetsad)
132 Rabastuvad metsad
lammime...
141 Madalsoometsad
142 Siirdesoometsad
143 Rabametsad
15 Kõdusoometsad
151 Kõdusoometsad
Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad
põhiliselt rohttaimed.
 Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puis...
21 Aruniidud
211 Looniidud (alvarid)
212 Nõmmeniidud
213 Paluniidud
214 Sürjaniidud
215 Pärisaruniidud
loopealne
aruniit
22 Lamminiidud
23 Rannaniidud
24 Soostuvad niidud
241 Rohketoitelised soostunud
niidud (soovikuniitud)
242 Vähetoitelised ...
 Sood on enam kui 30 cm tüsedusega turbakihil
kasvavad taimekooslused,
 Puurinne puudub või on väga hõre,
 Rohurindes v...
311 Madalsood (põhjaveetoitelised)
312 Siirdesood (segatoitelised)
313 Rabad
Raba
 Põhja-Eesti paepaljandid ja -pangad
 Lõuna-Eestis devoni liivakivi paljandid.
 Kristalsetest kivimitest rändkivid
 Pa...
411 Kaljud
412 Liivikud
luited
kaljud
 Veekeskkond on oma tingimuste poolest
tunduvalt ühtlasem kui maismaataimestik.
 Mageveelised seisuveekogud liigitatakse...
511 Järved
512 Jõed
513 Tehis-väikeveekogud
A - kaldataimed, kes kasvavad
ajutiselt kuival; B - kaldavee
taimed; C - ujule...
611 Hüdrolitoraal (madalvesi)
612 Sublitoraal (kivine merepõhi)
613 Pelagiaal (avameri)
läänemeri
 Eestis praktiliselt läbiuurimata ökosüsteem
711 Õued
712 Teeservad ja prahipaikad
713 Mahajäetud põllumaad
714 Karjäärid
karjäär
Teeserv ja prahiala
õued
 Inimese otsese mõju tulemusel tekkinud.
811 Kultuur-rohumaad
812 Põllud (nurmed)
813 Pargid ja aiad
kultuurrohumaa aed
park
põld
https://www.youtube.com/watch?v=hAMYneoYSzs&feature=youtu.be
Taimkattetüübid
Taimkattetüübid
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Taimkattetüübid

1,073 views

Published on

Esitlus bioloogia IV kursuse jaoks

Published in: Science
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Taimkattetüübid

  1. 1. Helina Reino GAG 2016
  2. 2.  Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse.  Eesti asub metsavööndi siirdealal, kus laialehised metsad asenduvad okasmetsadega.
  3. 3. 11 Arumetsad: 111 Loometsad ja -põõsastikud 112 Nõmmemetsad 113 Palumetsad 114 Laanemetsad 115 Sürjametsad 116 Salumetsad laanemets salumets nõmmemets palumets lookadastikarumets sürjamets
  4. 4. 121 Lammimetsad 122 Lammipajustikud 13 Soostuvad metsad 131 Soostuvad metsad (soovikumetsad) 132 Rabastuvad metsad lammimets soovikumets
  5. 5. 141 Madalsoometsad 142 Siirdesoometsad 143 Rabametsad 15 Kõdusoometsad 151 Kõdusoometsad
  6. 6. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed.  Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. Niidud jagunevad:  Primaarsed niidud  Tekkest peale olnud niidud  Sekundaarsed niidud  Tekkinud inimtegevuse tulemusena (enamik Eesti niite)
  7. 7. 21 Aruniidud 211 Looniidud (alvarid) 212 Nõmmeniidud 213 Paluniidud 214 Sürjaniidud 215 Pärisaruniidud loopealne aruniit
  8. 8. 22 Lamminiidud 23 Rannaniidud 24 Soostuvad niidud 241 Rohketoitelised soostunud niidud (soovikuniitud) 242 Vähetoitelised soostunud niidud lamminiit Rannaniit Soostuv niit
  9. 9.  Sood on enam kui 30 cm tüsedusega turbakihil kasvavad taimekooslused,  Puurinne puudub või on väga hõre,  Rohurindes valitsevad sootaimed, samblarinde moodustavad peamiselt lehtsamblad.
  10. 10. 311 Madalsood (põhjaveetoitelised) 312 Siirdesood (segatoitelised) 313 Rabad Raba
  11. 11.  Põhja-Eesti paepaljandid ja -pangad  Lõuna-Eestis devoni liivakivi paljandid.  Kristalsetest kivimitest rändkivid  Paljandid, rahnud ja rändkivid on kasvukohaks ka mitmetele haruldastele taimeliikidele.  Liivikutaimkond esineb lahtise või poollahtise liivapinnaga luidetel ja liivikutel, piiratumalt ka sanduritel.  Iseloomulikud on puurindeta avakooslused, milles valitsevad enamasti mitmesugused kõrrelised, samblikud ja samblad.
  12. 12. 411 Kaljud 412 Liivikud luited kaljud
  13. 13.  Veekeskkond on oma tingimuste poolest tunduvalt ühtlasem kui maismaataimestik.  Mageveelised seisuveekogud liigitatakse enamasti lähtudes järvede tüpoloogiast.  Vooluveekogude (jõgede, ojade) taimestu oleneb peamiselt voolu kiirusest ja jõe sängi profiilist ning setetest (põhjaainesest).  Riimveelises rannikumeres sõltub taimede areng eelkõige veekihi paksusest, samuti põhjaainese (setete) tüübist, avatusest tuultele ja lainetusele ning vee soolsusest.
  14. 14. 511 Järved 512 Jõed 513 Tehis-väikeveekogud A - kaldataimed, kes kasvavad ajutiselt kuival; B - kaldavee taimed; C - ujulehtedega taimed, kes kinnituvad veekogu põhja; D - veepinnal ujuvad taimed; E - veesisesed taimed, kes kinnituvad veekogu põhja; F - vees vabalt ujuvad taimed.http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html
  15. 15. 611 Hüdrolitoraal (madalvesi) 612 Sublitoraal (kivine merepõhi) 613 Pelagiaal (avameri) läänemeri
  16. 16.  Eestis praktiliselt läbiuurimata ökosüsteem
  17. 17. 711 Õued 712 Teeservad ja prahipaikad 713 Mahajäetud põllumaad 714 Karjäärid karjäär Teeserv ja prahiala õued
  18. 18.  Inimese otsese mõju tulemusel tekkinud.
  19. 19. 811 Kultuur-rohumaad 812 Põllud (nurmed) 813 Pargid ja aiad kultuurrohumaa aed park põld
  20. 20. https://www.youtube.com/watch?v=hAMYneoYSzs&feature=youtu.be

×