Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Bakterid

1,850 views

Published on

bakterid

Published in: Science
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Bakterid

  1. 1. Bakterid Helina Reino GAG 2015
  2. 2. Bakterid kõige väiksemadkõige väiksemad üherakulisedüherakulised organismidorganismid eeltuumsedeeltuumsed e prokarüoodid - neil puudub tuum.e prokarüoodid - neil puudub tuum.
  3. 3. Avastamine  Antoni van Leeuwenhoek nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis, millest järeldas, et tegemist on elusorganismidega.  Robert Koch 1876 avastas siberi katku tekitaja Bacillus anthracis, ning tõestas, et paljusid nakkushaigusi põhjustavad bakterid. 1882 avastas tuberkuloosi põhjustava batsilli. Mycobacterium tuberculosis Bacillus anthracis
  4. 4. Levik  Laialdast levinud, sest:  väikesed mõõtmed  kiire paljunemine  vastupidavad paljude keskkonnamõjude suhtes
  5. 5. Jaotus Hapnikuvajaduse järgi jagatakse bakterid kahte rühma: • Vajavad elutegevuseks O2 • Leidub kõikjal • Liigiliselt ja arvuliselt rohkem • Ei vaja elutegevuseks O2 • Leidub põhjamudas, loomade soolestikus vms. • Arvuliselt vähem AEROOBIDAEROOBID ANAEROOBIDANAEROOBID
  6. 6. Bakterite kuju ja suurus: Suurus:Suurus: Nad on väga väikesed – mõni µm. Kõige väikseim on mükoplasma.
  7. 7. Bakterite kuju ja suurus: Kuju alusel eristatakse:Kuju alusel eristatakse: Kokid e kerabakterid Kepikesed e pulkbakterid Spirillid e kruvibakterid Spiroheedid e keeritsbakterid Niitjad bakterid Jätketega bakterid
  8. 8. Näiteid bakteritest: SalmonellaSalmonella Escherichia coliEscherichia coli
  9. 9. Näiteid bakteritest: BotulinusBotulinus LactobacillusLactobacillus
  10. 10. Bakteriraku ehitus: Tuumapiirkonda, kus paiknevad DNA ja valgud nim nukleoidiks.nukleoidiks. Nukleoid Tsütoplasma Plasmiid PlasmiididePlasmiididel e DNA rõngasmolekulidel on geenid, mis pole tavaolukorras vajalikud.
  11. 11. Bakteriraku ehitus: Tsütoplasma - läbipaistev, poolvedel ja sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid Nukleoid Tsütoplasma Plasmiid
  12. 12. Bakteriraku ehitus: Rakku katab: Membraan tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse. Rakukest – Annab rakule kuju ja kaitseb membraani Limakapsel – Ei ole kõikidel bakteritel. On oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele
  13. 13. Bakteriraku ehitus:  Eosed ehk spoorid Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore.
  14. 14. Konjugatsioon Bakterite paljunemine algab konjugatsiooniga
  15. 15. Bakteriraku pooldumine: kromosoom DNA kahekordistumine  Rakk pikeneb.  Toimub ainete bio- süntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon.  Rakukest ja plasma- membraan sopistuvad sisse.  Moodustub rakuvahe- sein.  Tekib kaks tütarrakku
  16. 16. Paljunemise tingimused: • Soodne temperatuur • Niiskus • Toitainete olemasolu • Jääkainete hulk • Õhu hapnikusisaldus • Keskkonna happelisus • Konkureerivad bakterid • Valguse olemasolu
  17. 17. Petri tassidel kasvatatakse baktereid: Koloonia –Koloonia – bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel ühe raku järglaskonna.
  18. 18. Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G-). Eristamine:
  19. 19. Gram + Gram-positiivsed bakterid moodustavad olulise osa inimese mikrobiootast, eriti laktobatsillid Põhjustavad ka infektsioone: difteeria, tuberkuloos, botulism, teetanus jne Staphylococci Streptococci
  20. 20. Gram - Gram-negatiivsed bakterid kuuluvad samuti inimese mikrobioota kooslustesse. Põhjustavad ka infektsioone: läkakõha, katk, koolera, gastriit jne Gonorrhea Meningitis
  21. 21. Bakterite tähtsus looduses: Bakterid on looduses orgaanilise aine lagundajad e destruendiddestruendid. Nad tagastavad atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse osa. Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. Osa bakteritest suudab kasutada õhulämmastikku.
  22. 22. Bakterite kasutamine biotehnoloogias: Antibiootikumide tootmiselAntibiootikumide tootmisel (nt tetratsükliin) Vitamiinide tootmiselVitamiinide tootmisel (nt B12 vitamiin ) Hormoonide tootmiselHormoonide tootmisel (nt insuliin) Puhastusvahendite tootmiselPuhastusvahendite tootmisel (nt biolisanditega pesupulbrid ) Toiduainete tootmiselToiduainete tootmisel (nt juust, jogurt) Aminohapete tootmiselAminohapete tootmisel (nt maitsetugevdajad)
  23. 23. Bakterite kasutamine biotehnoloogias: Seenhaiguste tõrjeksSeenhaiguste tõrjeks Komposti valmistamiseksKomposti valmistamiseks Silo valmistamiseksSilo valmistamiseks BaktertväetisedBaktertväetised BiopuhastidBiopuhastid

×