Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Töö allikatega ja viidete vormistamine

1,063 views

Published on

Loenguslaidid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursusel IFI7065 Magistritöö seminar I, 3. märts 2018

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Töö allikatega ja viidete vormistamine

  1. 1. Töö allikatega ja viidete vormistamine IFI7065 Magistritöö seminar I
  2. 2. Teadusartiklite andmebaasid
  3. 3. https://scholar.google.com
  4. 4. http://www.tlulib.ee/index.php/et/inforessursid/e-andmebaasid
  5. 5. Digitehnoloogia alal olulisemad andmebaasid • ACM Digital Library: http://dl.acm.org • IEEE Computer Society Digital Library: https:// www.computer.org/csdl • ScienceDirect: http://www.sciencedirect.com • SpringerLink: http://www.springerlink.com • Taylor & Francis: http://www.tandfonline.com
  6. 6. Kogutud materjali hindamine
  7. 7. Kogutud materjali hindamine • Teaduslikud allikad • Lühikokkuvõtted • Tsiteerimiste arv • Avaldamise aeg • Mitteteaduslikud allikad: • Avaldamiskoht ja selle usaldusväärsus • Viitamiseks vajaliku info olemasolu (autori nimi, avaldamise aeg)
  8. 8. Pattern Languages in Design Pattern languages in architecture Pattern languages in interaction design Pattern languages in learning Alexander, C., Ishikawa, S., & Silverstein, M. (1977). A Pattern Language: Towns, Buildings, Construction. Oxford: Oxford University Press. Erickson, T. (2000). Lingua Francas for Design: Sacred Places and Pattern Languages (pp. 357–368). Presented at the the conference, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/ 10.1145/347642.347794 Salingaros, N. A. (2000). The Structure of Pattern Languages. Architectural Research Quarterly, 4, 149–161. Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., & McManus, B. (2002). Using Pattern Languages in Participatory Design. In T. Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.), PDC Proceedings of the Participatory Design Conference (pp. 104–113). Palo Alto, CA. van Welie, M., & van der Veer, G. C. (2003). Pattern Languages in Interaction Design: Structure and Organization. In M. Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson (Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534). Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern Languages in HCI: A Critical Review. Human-Computer Interaction, 21(1), 49– 102. http://doi.org/10.1207/ s15327051hci2101_3 Goodyear, P., de Laat, M., & Lally, V. (2006). Using pattern languages to mediate theory–praxis conversations in design for networked learning. Alt-J, 14(3), 211–223. http://doi.org/ 10.1080/09687760600836977 Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009). Pattern Languages in the Wild: Exploring Pattern Languages in the Laboratory and in the Real World (pp. 1–15). Presented at the the 4th International Conference, New York, New York, USA: ACM Press. http:// doi.org/10.1145/1555619.1555635 Seffah, A. (2010). The Evolution of Design Patterns in HCI: From Pattern Languages to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9). Presented at the the 1st International Workshop, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/ 10.1145/1824749.1824751 Pattern languages in object- oriented programming Cited by 51 Cited by 188 Cited by 187 Cited by 11 Cited by 20 Cited by 212 Alexander, C. (1979). The Timeless Way of Building. New York, NY: Oxford University Press. Cited by 4085 Cited by 3627 Cited by 135 Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., & Vlissides, J. (1994). Design Patterns: Elements of Reusable Object-Oriented Software. Boston, MA: Addison-Wesley. Cited by 35015 Baggetun, R., Rusman, E., & Poggi, C. (2004). Design Patterns For Collaborative Learning: From Practice To Theory And Back. In L. Cantoni & C. McLoughlin (Eds.), Proceedings of EdMedia World Conference on Educational Media and Technology (pp. 2493–2498). Cited by 64 Brouns, F., Koper, R., Manderveld, J., Van Bruggen, J., Sloep, P., van Rosmalen, P., et al. (2005). A first exploration of an inductive analysis approach for detecting learning design patterns. Journal of Interactive Media in Education, (3), 1–10. Cited by 39 Goodyear, P., Avgeriou, P., Baggetun, R., Bartoluzzi, S., Retalis, S., Ronteltap, F., & Rusman, E. (2004). Towards a Pattern Language for Networked Learning. Presented at the Networked Learning Conference 2004. Retrieved from http:// www.networkedlearningconference.org.uk/ past/nlc2004/proceedings/ individual_papers/goodyear_et_al.htm Cited by 96 Cited by 45 Rohse, S., & Anderson, T. (2006). Design patterns for complex learning. Journal of Learning Design, 1(3), 1–10. http://doi.org/ 10.5204/jld.v1i3.35 Cited by 24 Retalis, S., Georgiakakis, P., & Dimitriadis, Y. (2007). Eliciting design patterns for e- learning systems. Computer Science Education, 16(2), 105–118. http://doi.org/ 10.1080/08993400600773323 Identifying design patterns Gibbons, A. S. (2010). A Contextual Framework for Identifying Instructional Design Patterns. In P. Goodyear & S. Retalis (Eds.), Technology-Enhanced Learning: Design Patterns and Pattern Languages (pp. 29–47). Rotterdam: Sense Publishers. Cited by 45 McAndrew, P., Goodyear, P., & Dalziel, J. (2006). Patterns, designs and activities: unifying descriptions of learning structures. International Journal of Learning Technology, 2(2/3), 216–29. http://doi.org/ 10.1504/IJLT.2006.010632 Cited by 114 Goodyear, P. (2005). Educational design and networked learning: Patterns, pattern languages and design practice. Australasian Journal of Educational Technology, 21(1), 82–101. Cited by 297 Derntl, M., & Motschnig-Pitrik, R. (2003). Towards a Pattern Language for Person- Centered E-Learning. In C. Crawford, N. Davis, J. Price, R. Weber, & D. A. Willis (Eds.), Proceedings of Society for Information Technology Teacher Education International Conference (pp. 2379–2382). Chesapeake, VA. Cited by 16 Sharing patterns Sharing patterns Pattern examples compared with Alexander (INDEPENDENT REGION = STUDY PROGRAMME) Set of patterns for networked learning Identifying patterns using IMS LD Patterns deliberately leave some implementation aspects vague 4 benefits of using patterns in learning design
  9. 9. Pattern Languages in Design Pattern languages in interaction design Pattern languages in learning Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., & McManus, B. (2002). Using Pattern Languages in Participatory Design. In T. Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.), PDC Proceedings of the Participatory Design Conference (pp. 104–113). Palo Alto, CA. van Welie, M., & van der Veer, G. C. (2003). Pattern Languages in Interaction Design: Structure and Organization. In M. Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson (Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534). Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern Languages in HCI: A Critical Review. Human-Computer Interaction, 21(1), 49– 102. http://doi.org/10.1207/ s15327051hci2101_3 Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009). Pattern Languages in the Wild: Exploring Pattern Languages in the Laboratory and in the Real World (pp. 1–15). Presented at the the 4th International Conference, New York, New York, USA: ACM Press. http:// doi.org/10.1145/1555619.1555635 Seffah, A. (2010). The Evolution of Design Patterns in HCI: From Pattern Languages to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9). Presented at the the 1st International Workshop, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/ 10.1145/1824749.1824751 Pattern languages in object- oriented programming Cited by 51 Cited by 188 Cited by 187 Cited by 11 Cited by 20 Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., & Vlissides, J. (1994). Design Patterns: Elements of Reusable Object-Oriented Software. Boston, MA: Addison-Wesley. Cited by 35015
  10. 10. Allikate haldamise vahendid
  11. 11. https://www.mendeley.com/reference-management/reference-manager
  12. 12. http://papersapp.com
  13. 13. Allikatele viitamine
  14. 14. Viited • Viited koosnevad kahest osast: • tekstisisene viide • viitekirje kasutatud kirjanduse loetelus
  15. 15. Viitamissüsteemid • Nimi-aasta viitamisüsteemid — teose tekstis on viide autori nimele ja teose avaldamise aastale, täielikud viitekirjed autorite järgi tähestikulises järjekorras teose lõpus • Numbriviitamissüsteemid — teose tekstis on allika number, täielikud viitekirjed kasutamise järjekorras teose lõpus • Joonealune viitamine — teksti sees number ülaindeksina, viitekirjed lehekülje või teose lõpus
  16. 16. Tuntumad viitamissüsteemid • American Psychological Association (APA) • Modern Language Association (MLA) • The Chicago Manual of Style • Harvard • ...
  17. 17. APA viitamissüsteem
  18. 18. http://www.apastyle.org
  19. 19. http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Oppetoo/Dokumendid
  20. 20. APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte Tekstisisesed viited Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks: (eXe Learning, kuupäev puudub) Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks: (Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014) Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American Psychological Association [APA], lk 171).
 Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed viited Esimene tekstisisene viide sulgudes Järgnevad tekstisisesed viited sulgudes Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000) Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets (2011) Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011) (Väljataga et al., 2011) Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja Normak (2013) Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, & Normak, 2013) (Tomberg et al., 2013) Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006) Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006) (Põldoja et al., 2006) Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012) Grupi teos (lühendiga) International Society for Technology in Education (ISTE, 2008) ISTE (2008) (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008) (ISTE, 2008) Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research Collective (2003) The Design-Based Research Collective (2003) (The Design-Based Research Collective, 2003) (The Design-Based Research Collective, 2003) Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  21. 21. Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp Perioodikaväljaanded (Periodicals) 1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga (Journal article with DOI) Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546 Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul (http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa- style.html) Journal Article 3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita (Journal article without DOI) Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111. Journal Article 7. Ajakirja artikkel (Magazine article) Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47. Magazine Article 10. Ajalehe artikkel (Newspaper article) Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, lk 2–3. Newspaper Article 11. Ajalehe artikkel veebis (Online newspaper article) Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht. Loetud aadressil http://opleht.ee Newspaper Article Raamatud ja raamatupeatükid (Books, Reference Books, and Book Chapters) 18. Terve raamat, trükiversioon (Entire book, print version) Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut. Book Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  22. 22. 25. Raamatupeatükk, trükiversioon (Book chapter, print version) Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. Book Section Tehnilised ja teadusaruanded (Technical and Research Reports) 34. Aruanne asutuse arhiivist (Report from institutional archive) Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01 Report Konverentsiartiklid (Meetings and Symposia) 39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid (Proceedings published in book form) Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). Berlin, Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13 Conference Proceedings Doktori- ja magistritööd (Doctoral Dissertations and Master’s Theses) Magistritöö institutsionaalsest andmebaasist Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/ Thesis Veebiallikad (Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities) Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/ viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid Web Page Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet Web Page Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  23. 23. Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus. American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Veebilehekülg, ilma autori ja avaldamiskuupäevata Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http:// www.file-extensions.org/filetype/extension/name/microsoft-office-files Tekstisisene viide kirjutatakse kujul (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev puudub) Web Page Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016 aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Wikipedia Web Page 76. Ajaveebipostitus (Blog post) Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/ Web Page Õigusaktid Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021 Tarkvara Tarkvara APA viitamissüsteem soovitab viidata tarkvararakendustele kasutatud kirjanduse loetelus (http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa- style.html). Digitehnoloogiate instituudi töödes on sageli palju viiteid tarkvararakendustele. Seetõttu on lubatud viidata tarkvararakenduste URL’idele joonealuste viidetega. Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp Koostanud: Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut Viimati muudetud: 21. november 2016
  24. 24. Tekstisisesed viited
  25. 25. Kaks tekstisisese viitamise stiili • Autori nimi ja aasta sulgudes: Oluliseks peetakse erinevate digitehnoloogiliste vahendite kättesaadavust, mis aitab kaasa koostööle jagatavate teadmusobjektide loomisel ning ühistegevuste organiseerimisel (Paavola & Hakkarainen, 2014). • Autori nimi tekstis, aasta sulgudes: Feineri (2002) arvates seisneb virtuaalse ja liitreaalsuse vahe selles, et kui esimese eesmärgiks on läbematult reaalset maailma asendada, siis liitreaalsus suhtub respektiga reaalsusesse ja püüab seda laiendada.
  26. 26. Tekstisisene viide sõltub autorite arvust • 1…2 autorit — kõigi autorite perekonnanimed kirjutatakse alati välja • 3…5 autorit — esimesel korral kirjutatakse välja kõigi autorite perekonnanimed, järgmistel kordadel ainult esimese autori perekonnanimi • 6 või enam autorit — kirjutatakse välja ainult esimese autori perekonnanimi
  27. 27. Nimi ja aasta sulgudes 1 autor (Carroll, 2000) 2 autorit (Väljataga & Laanpere, 2010) 3 autorit (Väljataga, Pata, & Tammets, 2011) 5 autorit (Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen, & Priha, 2006) 6 või enam autorit (Villems et al., 2012)
  28. 28. Nimi ja aasta sulgudes, korduvad viited 1 autor (Carroll, 2000) 2 autorit (Väljataga & Laanpere, 2010) 3 autorit (Väljataga et al., 2011) 5 autorit (Põldoja et al., 2006) 6 või enam autorit (Villems et al., 2012)
  29. 29. Nimi tekstis, aasta sulgudes 1 autor Carroll (2000) 2 autorit Väljataga ja Laanpere (2010) 3 autorit Väljataga, Pata ja Tammets (2011) 5 autorit Põldoja, Leinonen, Väljataga, Ellonen ja Priha (2006) 6 või enam autorit Villems et al. (2012)
  30. 30. Nimi tekstis, aasta sulgudes, korduvad viited 1 autor Carroll (2000) 2 autorit Väljataga ja Laanpere (2010) 3 autorit Väljataga et al. (2011) 5 autorit Põldoja et al. (2006) 6 või enam autorit Villems et al. (2012)
  31. 31. Autoriks organisatsioon või kollektiiv • (Microsoft, 2016) • (International Society for Technology in Education [ISTE], 2008) • (ISTE, 2008)
  32. 32. Viide leheküljele või peatükile • (Põldoja, 2016, lk 80) • (Põldoja, 2016, ptk 6) • Põldoja (2016, lk 80)
  33. 33. Mitu tekstisisest viidet samades sulgudes • Kui viidatakse korraga mitmele allikale, pannakse tekstisisesed viited samadesse sulgudesse tähestiku järjekorras, allikaid eristab semikoolon: (Laanpere, 2013; Põldoja, 2016; Tomberg, 2013)
  34. 34. Kasutatud kirjanduse loetelu viited
  35. 35. Allikate tüübid • 7.01 Perioodikaväljaanded • 7.02 Raamatud ja raamatupeatükid • 7.03 Tehnilised ja teadusaruanded • 7.04 Konverentsiartiklid • 7.05 Doktori- ja magistritööd • 7.06 Arvustused • 7.07 Audiovisuaalne meedia • 7.08 Andmekogud ja tarkvara • 7.09 Avaldamata allikad • 7.10 Arhiivimaterjalid • 7.11 Veebipostitused (American Psychological Association, 2010)
  36. 36. Perioodikaväljaanded
  37. 37. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti identifikaatoriga Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
  38. 38. http://www.doi.org
  39. 39. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti identifikaatorita Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A., & Priha, M. (2006). Progressive Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning, 5(1), 103–111.
  40. 40. Ajakirja artikkel Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi, 100, 46–47.
  41. 41. Ajalehe artikkel Aljas, R. (2014, 3. aprill). Eesti valmistab ette uut tiigrihüpet. Eesti Päevaleht, lk 2–3.
  42. 42. Ajalehe artikkel veebis Härma, K. (2017, 26. aprill). Kutseharidusest jääb ITs väheks. Äripäev. Loetud aadressil http://www.aripaev.ee/uudised/ 2017/04/26/it-tootajate-puudus-saab-alguse-valjaoppest
  43. 43. Raamatud ja raamatupeatükid
  44. 44. Terve raamat, trükiversioon Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.
  45. 45. Terve raamat, trükiversioon Cohn, M. (2004). User Stories Applied: For Agile Software Development. Boston, MA: Addison-Wesley.
  46. 46. Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
  47. 47. Raamatupeatükk, trükiversioon Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
  48. 48. Konverentsiartiklid
  49. 49. Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning - ICWL 2011 (lk 122– 131). Berlin, Germany: Springer-Verlag. http://dx.doi.org/ 10.1007/978-3-642-25813-8_13
  50. 50. Kogumikus avaldatud konverentsiartikkel (2) Uwizeyemungu, S., & Poba-Nzaou, P. (2015). Understanding Information Technology Security Standards Diffusion: An Institutional Perspective. O. Camp, E. Weippl, C. Bidan, & E. Aïmeur (toim), ICISSP 2015: Proceedings of the 1st International Conference on Information Systems Security and Privacy (lk 5–16). SCITEPRESS. https://doi.org/ 10.5220/0005227200050016
  51. 51. Doktori- ja magistritööd
  52. 52. Magistritöö institutsionaalsest andmebaasist Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe näitel (magistritöö). Loetud aadressil http:// www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
  53. 53. Veebipostitused
  54. 54. http://blog.apastyle.org/apastyle/2010/11/how-to-cite-something-you-found-on-a-website-in-apa-style.html
  55. 55. (Lee, 2010)
  56. 56. http://blog.apastyle.org/apastyle/2012/05/missing-pieces.html
  57. 57. Veebilehekülg Riigi Infosüsteemide Amet. (2017). Andmevahetuskiht X-tee. Loetud 30. aprill 2017 aadressil https://www.ria.ee/ee/x-tee.html
  58. 58. Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (kuupäev puudub). Küberjulgeolek. Loetud aadressil https://www.mkm.ee/ et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/kuberjulgeolek
  59. 59. Vikipeedia artikkel History of Wikipedia. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 21. november 2016 aadressil https://en.wikipedia.org/wiki/ History_of_Wikipedia
  60. 60. Ajaveebipostitus Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http:// oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/
  61. 61. Õigusaktid
  62. 62. Riigi Teatajas ilmunud seadus Isikuandmete kaitse seadus. (2007). RT I 2007, 24, 127. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016010
  63. 63. Muud dokumendid
  64. 64. http://blog.apastyle.org/apastyle/2017/01/how-to-cite-quality-standards-and-guidelines-in-apa-style.html
  65. 65. http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/02/how-to-cite-an-annual-report-in-apa-style.html
  66. 66. APA ja eesti keel
  67. 67. Lühendite ja fraaside tõlkimine viidetes • 3rd ed. — 3. trükk • Retrieved from — Loetud aadressil • Eds. — toim • pp. — lk • (2010, April 23) — (2010, 23. aprill) • [Web log post] — [ajaveebipostitus]
  68. 68. Tarkvararakendustele viitamine
  69. 69. http://blog.apastyle.org/apastyle/2015/01/how-to-cite-software-in-apa-style.html
  70. 70. 1.4.4. CopperCore CopperCore13 on IMS LD arendajatele mõeldud moodul, mis võimaldab ar integreerida IMS LD spetsifikatsiooni oma lahendusse. CopperCore on a komponendiks, mis võimaldab IMS LD spetsifikatsioonile vastavat õpidisai dokumendist lugeda ja vastavalt arendusele keskkonnas toimida (Britain, 2004). tarkvarauuendus CopperCore v3.3 oli aastal 2008 ning enam tarkvaravigu ei paran 12 http://scenedit.imag.fr 13 http://coppercore.sourceforge.net
  71. 71. Viidete vormistamine puuduva info korral
  72. 72. Puuduva info näited • Veebiallikal puudub avaldamise aeg • Allikal puudub autori nimi • Ajakirjaartiklil puuduvad lehekülje numbrid • Konverentsikogumikul puuduvad toimetajate nimed või avaldamiskoht
  73. 73. Veebilehekülg, ilma autori ja avaldamiskuupäevata Microsoft Office file extension list. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://www.file-extensions.org/filetype/extension/name/ microsoft-office-files
  74. 74. Tekstisisesed viited ilma autorita allikale • Allikas on iseseisev terviklik teos: (Eesti elukestva õppe strateegia 2020, 2014) • Allikas on osa suuremast teosest (nt üks lehekülg suuremast veebisaidist): (“Microsoft Office file extension list”, kuupäev puudub)
  75. 75. Üldine soovitus Kui nii palju infot on puudu, et ei oska viidet vormistada, siis leia soliidsem allikas, mille juures on autor, avaldamisaeg jms välja toodud
  76. 76. Millal lisada kasutamise kuupäev?
  77. 77. http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/08/when-to-include-retrieval-dates-for-online-sources.html
  78. 78. APA Style generally asks the same thing: “What are you citing, and where did you get it?” We also ask, “Who created it, and when?” But we usually don’t ask, “When did you consult that source?” One exception to this rule would be for material that is subject to frequent change, such as Wikipedia entries. (Becker, 2014)
  79. 79. Kasutatud kirjanduse loetelu APA viitamissüsteemis • Allikad järjestatakse järgnevalt: • autori perekonnanime järgi • ühe autori mitme allika puhul ilmumisaasta järgi • ühe autori mitu teost samal aastal: 2016a, 2016b jne • Kasutatud kirjanduse loetelu ei nummerdata ega esitata järjestamata loeteluna (bulleted list)
  80. 80. Kust saab lisainfot?
  81. 81. http://blog.apastyle.org
  82. 82. http://libguides.library.curtin.edu.au/referencing
  83. 83. Books Book In-text citation (Fleer, 2015) OR Fleer (2015, p. 5) claimed that .... Reference list Fleer, M. (2015). Science for children. Cambridge, UK: Cambridge University Press. eBook In-text citation (Bull, 2015) OR Bull (2015, p. 5) claimed … Reference list Bull, M. (2015). Punishment and sentencing: Risk, rehabilitation and restitution. Retrieved from http://CURTIN.eblib.com.au/patron/FullRecord.aspx?p=1985996 For eBooks, supply DOI where available, or URL in the absence of DOI (shorten the URL). Where a DOI is assigned do not include Retrieved from The DOI can be expressed as either doi:10.1037/rmh0000008 or http://dx.doi.org/10.1037/rmh0000008, Make sure however that you are consistent and use the same format throughout the reference list. Book review
  84. 84. Automaatne viidete vormistamine
  85. 85. Kasutatud allikad • American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological Association. • Becker, D. (2014, 21. august). When to Include Retrieval Dates for Online Sources [Ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http://blog.apastyle.org/ apastyle/2014/08/when-to-include-retrieval-dates-for-online-sources.html • Lee, C. (2010, 18. november). How to Cite Something You Found on a Website in APA Style [Ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http:// blog.apastyle.org/apastyle/2010/11/how-to-cite-something-you-found-on-a- website-in-apa-style.html
  86. 86. Kasutatud fotod • David Fulmer, https://www.flickr.com/photos/annarbor/4349876203/
  87. 87. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee IFI7065 Magistritöö seminar I https://magtooseminar.wordpress.com Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool

×