Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Õppekorraldus Tallinna Ülikoolis

1,747 views

Published on

Loenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 14. september 2018

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Õppekorraldus Tallinna Ülikoolis

  1. 1. Õppekorraldus Tallinna Ülikoolis DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis
  2. 2. Hetkeseis esimeste tegevustega
  3. 3. Hetkeseis esimeste tegevustega • eDidaktikumiga liitunud 108/120 • Enesetutvustuse postitanud 20/120 • Esimese loengupäeviku esitanud 41/120
  4. 4. Tagasiside loengupäevikutele
  5. 5. Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)
  6. 6. https://www.tlu.ee/oppeinfo
  7. 7. https://www.tlu.ee/oke TERVIKTEKST Kehtestatud senati 15.06.2015 määrusega nr 15 MUUDETUD senati 21.09.2015 määrusega nr 24 senati 14.12.2015 määrusega nr 36 senati 25.04.2016 määrusega nr 16 senati 26.09.2016 määrusega nr 30 senati 17.04.2017 määrusega nr 6 senati 09.10.2017 määrusega nr 9 senati 21.05.2018 määrusega nr 6 Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse § 14 lg 3 p 11 ning senati õppekomisjoni 8. juuni 2015 ettepanekul. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja ülesanne (1) Tallinna Ülikooli (edaspidi ülikool) õppekorralduse eeskiri reguleerib tasemeõppe korraldust kõigil kõrgharidusastmetel ja vormides. (2) Õppekorralduse eeskirja eesmärgiks on tagada kõigi tasemeõppes õppijate võrdne kohtlemine ja läbipaistvus õppetöö korraldamisel. § 2. Üldised alused (1) Ülikoolis toimub tasemeõpe kolmel kõrgharidusastmel rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuse-, magistri-, doktoriõppe või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud
  8. 8. Mis on ÕKE? • ÕKE reguleerib tasemeõppe korraldust kõigil kõrgharidusastmetel ja vormides • ÕKE eesmärgiks on tagada kõigi tasemeõppes õppijate võrdne kohtlemine ja läbipaistvus õppetöö korraldamisel
  9. 9. 2. peatükk Õppijad
  10. 10. Õppijad • Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. • Külalisüliõpilane on teise kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane, kellel on koduülikoolist väljastatud suunamislehe alusel õigus õppida Tallinna Ülikoolis. • Ekstern on isik, kelle eesmärgiks on jõuda õppekava lõpetamiseni. Eksternil on õigus senati kehtestatud tingimustel ja korras sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd ja sooritada lõpueksamit. Eksterni ei immatrikuleerita ja tal ei ole üliõpilase staatust. • Täiendusõppija õpib tasemeõppe aineid Avatud akadeemia kaudu ning ei oma üliõpilase staatust.
  11. 11. 3. peatükk Õppekohad, õppekava nominaalkestus, õppekoormus ja õppekulude hüvitamine
  12. 12. Õppe nominaalkestus • Õppe nominaalkestus on õppekavaga määratud õppeaeg õppeaastates (bakalaureuseõpe 3 aastat) • Nominaalkestus pikeneb: • akadeemilisel puhkusel oldud aja võrra • iga välisriigis õpitud semestri võrra juhul, kui üliõpilane õpib välisriigi õppeasutuses ühes semestris vähemalt kolm kuud ja sealt saadud õppetulemusi arvestatakse ülikoolis semestri kohta vähemalt 15 EAP ulatuses õppekava täitmise osana • süvendatud riigikeele õpingute korral kuni kahe semestri võrra
  13. 13. Õppekoormus ja õppemaht • Täiskoormusega õppes kogub üliõpilane iga õppeaasta lõpuks kumulatiivselt õppekavajärgseid õppeaineid vähemalt 22,5 EAP-d iga õppetööst osavõetud semestri kohta • Osakoormusega õppes kogub üliõpilane iga õppeaasta lõpuks kumulatiivselt õppekavajärgseid õppeaineid 15–22 EAP-d iga õppetööst osavõetud semestri kohta • Õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu hulka arvestatakse ainult õppekavas (ja õppekavasse valitud moodulites) ettenähtud õppeained ning vabaained õppekavas ettenähtud mahus • Esimese semestri lõpuks peab üliõpilane sõltumata valitud õppekoormusest sooritama positiivselt ainekursuseid vähemalt 15 EAP mahus. Soorituste hulka ei arvestata VÕTA alusel arvestatud aineid.
  14. 14. https://ois2.tlu.ee
  15. 15. Õppekulude hüvitamine • Õppekulusid pead hüvitama, kui oled algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast õppemahust jätnud täitmata rohkem kui 6 EAP • Hüvitist nõutakse sooritamata jäänud ainepunktide mahus senati kehtestatud osalise õppekulude hüvitamise määra alusel • Kui lõpetad nominaalajaga, siis avalduse alusel pärast lõpetamist saad tasutud trahvirahad tagasi • Z semestrit × 30 EAP – 6 EAP
  16. 16. Mõtlemisülesanne 1 • Mitu EAPd pead see semester saama, et vältida trahviraha? • Mitu EAPd pead olema läbinud teise õppeaasta lõpuks, et vältida trahviraha?
  17. 17. Mõtlemisülesanne 2 Malle on teise kursuse informaatika tudeng. Sügissemestri lõpuks oli ta läbinud 70 EAPd. Kevadsemestriks ta deklareeris 23 EAPd, millest ta läbis 20. Mitu EAPd peab tal olema kevadsemestri lõpuks läbitud, et püsida täiskoormuses? Mitme EAP eest peab ta trahviraha maksma?
  18. 18. Mõtlemisülesanne 3 Kalev on kolmanda kursuse infoteaduse tudeng, kes õpib osakoormuses. Teise õppeaasta lõpuks on tal läbitud 65 EAPd. Sügissemestriks deklareerib 15 EAPd, aga läbib ainult 9. Mitu EAPd peab tal olema sügissemestri lõpuks läbitud, et püsida osakoormuses? Mitme EAP eest ta trahviraha tasub?
  19. 19. Mõtlemisülesanne 4 Annika on esimese kursuse matemaatika tudeng. Sügissemestri lõpuks oli ta läbinud 20 EAPd. Kevadsemestril deklareeris ta veel lisa 20 EAPd, millest ta kõik läbis. Mitu EAPd peab tal olema kevadsemestri lõpuks läbitud, et püsida täiskoormuses? Mitme EAP eest peab ta trahviraha maksma?
  20. 20. Maksetähtaja pikendamine • Kui tekib erakorraline vajadus pikendada õppekulude hüvitamise arve maksetähtaega, tuleb esitada hiljemalt arvel esitatud tähtajaks maksetähtaja pikendamise avaldus, kus on välja toodud mõjuv põhjus ja uus soovitud maksetähtaeg • Kui uueks maksetähtajaks taotletakse sügissemestril kuupäeva enne 25. oktoobrit ja kevadsemestril enne 25. märtsi, otsustab instituudi direktor. Avaldus instituudi direktori nimele esitatakse ÕISis muude avalduste all. • Kui uus taotletud maksetähtaeg on hilisem eelnimetatud kuupäevadest, otsustab ülikooli kantsler. Digiallkirjastatud avaldus saadetakse otse kantslerile. • Maksetähtaegu ei pikendata järgmisele kalendriaastale
  21. 21. Õppekulusid pead hüvitama, kui… • Õpid pärast nominaalaega täiskoormuses • Õpid osakoormuses • Oled õppinud samal õppeastmel vähemalt poole nominaalkestusest tasuta ja õpingute alustamisest pole möödunud 3-kordne nominaalaeg • Oled kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja uuesti immatrikuleeritud samale õppekavale • Tasulises õppes tuleb arvestada ainepunktitasu, juhendamistasu ning lõputöötasuga
  22. 22. https://ois2.tlu.ee
  23. 23. Mõtlemisülesanne 5 Markusel sai just nominaalaeg läbi, aga lõputööd ei jõudnud ära teha. Markus plaanib selle järgneval semestril ära teha. Mis arvetega ta arvestama peaks?
  24. 24. 4. peatükk Õppetöö korraldus
  25. 25. Akadeemiline kalender LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 06.06.2018 korraldusega nr 113 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2018/2019. õppeaastal 21.08.2018 Lõpeb eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab avalduste esitamine - täiendusõppijana tasemeõppeaine(te) õppimiseks; - Aasta Ülikoolis programmis osalemiseks; - külalisüliõpilasena õppima asumiseks Tallinna Ülikooli. 27.08.2018 2018/2019. õppeaasta sügissemestri algus Väliskülalisüliõpilaste Eestisse saabumise tähtaeg. Algab - elektrooniline registreerimine sügissemestri kursustele (semestri õpingukava koostamine); - avalduste esitamine akadeemilise puhkuse taotlemiseks; - eksternõppe lepingute pikendamine; - doktoranditoetuse taotlemine.
  26. 26. Õpingukava • Ainekursustele registreerimise eelduseks on jooksva semestri õpetamise ja ainekursuste tagasisideküsitluste kohustuslikule osale vastamine • Üliõpilane ei saa semestri õpingukava esitada, kui tal on ülikooli ees täitmata finantskohustusi • Registreerimisega võtab üliõpilane kohustuse sooritada vastavas õppeaines eksam või arvestus • Nelja tööpäeva jooksul pärast elektroonilise registreerimise lõppu on õppeainetesse registreerimine ja registreeringute kustutamine võimalik avalduse alusel.
  27. 27. Õpingukava • Kui õppida soovijate arv ületab õpetamisvõimalused, korraldab akadeemiline üksus kuulajaskonna moodustamiseks valiku. Eelistatakse üliõpilasi, kellel on õppeaine kohustuslik. • Õpingukava esitamata jätmisel algatatakse üliõpilase eksmatrikuleerimine.
  28. 28. Mõtlemisülesanne 6 Marju deklaleeris oma õpingukavas aine, kus ta käis ainult esimeses kontakttunnis. Pärast esimest kontakttundi ta, aga mõistis, et ei ole siiski aine kuulamisest huvitatud. Marju otsustas lihtsalt tundides mitte osaleda ja eiras kõiki ainega seotuvaid emaile. Eksamiperioodi lõpus sai Marju halva uudise, kui avastas negatiivse tulemuse aines. Kuidas Marju edasi toimima peaks, et ainest loobuda?
  29. 29. Mõtlemisülesanne 7 Danel esitas semestri alguses õpingukava, kus oli kahes deklareeritavas aines endiselt ootelistis. Peagi tuli halb uudis, kus selgus, et Danel oli mõlemast aines mitte aktsepteeritud kuulajaks. Seetõttu ei oleks ta täitnud enam täiskoormuse tingimust. Danel leidis endale uued asendusained, aga õpingukava esitamise tähtaeg on möödas. Kuidas Danel edasi peaks toimima?
  30. 30. Õppimine külalisüliõpilasena teises Eesti kõrgkoolis • Üliõpilane,kes soovib õppida külalisüliõpilasena mõnes teises kõrgkoolis, kooskõlastab valitud õppeained õppenõustaja ja õppekava kuraatoriga ning registreerib suunamislehe Tallinna Ülikooli õppeosakonnas • Üliõpilastel on võimalik Eesti avalik-õiguslike ülikoolidevahelise lepingu alusel külalisüliõpilasena õppida Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Maaülikoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias • Üliõpilane registreerib õppetööle vastuvõtvas kõrgkoolis kehtiva korra järgi ja järgib vastuvõtva kõrgkooli õppekorraldust
  31. 31. https://www.tlu.ee/oppeosakond-1/kulalisuliopilasena-oppimine
  32. 32. https://www.ttu.ee/tudengile/oppeinfo/kulalisuliopilastele/kulalisuliopilasena-oppimine-ttu-s/
  33. 33. https://www.artun.ee/oppimine/kylalisopingud/
  34. 34. 5. peatükk
 Õpiväljundite saavutatuse hindamine
  35. 35. Eksamid ja arvestused • Eksamile määratakse kaks põhieksami aega ja üks järeleksami aeg • Arvestus sooritatakse viimases kontakttunnis ja sellele määratakse üks järelarvestuse aeg • Õppejõul on õigus kehtestada kursuseprogrammis nõudeid, mis peavad olema täidetud ainekursusele järgnevale eksamile pääsemiseks või arvestuse sooritamiseks • Loengutest osavõtt ei ole eksamile või arvestusele lubamise tingimus ega hinde kujunemise alus. Seminaridest/praktikumidest osavõtu kohustuse määratleb õppejõud kursuseprogrammis
  36. 36. Eksamid ja arvestused • Põhieksamil/-arvestusel negatiivse tulemuse saanud või põhieksamile/-arvestusele mitteilmunud üliõpilane võib eksamit/arvestust korrata veel üks kord õppejõu poolt määratud ajal • Põhieksamil saadud positiivset tulemust on võimalik parandada kokkuleppel õppejõuga sooritusõiguse kehtivuse ajal järeleksami/-arvestuse toimumise kuupäeval, kusjuures arvestatakse viimase soorituse hinnet • Eksamile ja arvestusele tuleb registreerida hiljemalt 24 tundi enne toimumisaega ÕIS’is • Eksamile/arvestusele ei saa ÕISis registreerida end üliõpilane, kel on ülikooli ees täitmata finantskohustusi • Akadeemiliste tavade rikkumisel eksami- või arvestustöö sooritamise käigus või sellise asjaolu ilmnemisel töö sooritamise järgselt on õppejõul õigus üliõpilane eksamilt/arvestuselt eemaldada
  37. 37. Õppejõu kohustused ja üliõpilase õigused • Õppejõud peab järgima kursuseprogrammis kirja pandud hindamise põhimõtteid ja kriteeriume • Õppejõud sisestab eksami tulemused ÕISi 7 päeva jooksul pärast eksami päeva, kui ainekursusele registreerunud õppijaid on kuni 50 ning 10 päeva jooksul kui ainekursusele registreerunuid on üle 50 • Põhieksami tulemused avalikustatakse vähemalt 3 päeva enne järeleksami päeva • Üliõpilasel on õigus tutvuda oma eksami- või arvestustööga ja saada õppejõult sisulist tagasisidet 10 päeva jooksul alates eksami- või arvestustulemuse teatavaks tegemisest. Pärast selle tähtaja möödumist pole kohustust töid säilitada.
  38. 38. Haigus eksami või arvestuse ajal • Üliõpilane, kes on kogu eksamisessiooni perioodi jooksul olnud haige ning mitte osalenud eksamitel, esitab sellekohase arstitõendi hiljemalt eksamisessiooni viimasel päeval ja talle määratakse täiendav eksamiaeg • Üliõpilane, kes on arvestuse toimumise ajal olnud haige ning arvestusel mitte osalenud, esitab sellekohase arstitõendi ja talle määratakse täiendav arvestuse aeg
  39. 39. Mõtlemisülesanne 8 Maia oli terve eksamisessioon haige, aga siiski osales kahel eksamil. Eksamisessioonil kukkus ta läbi kolm kohustuslikku ainet teist korda. Edasijõudmatuse tõttu esitati talle eksmatrikuleerimise hoiatus pärast semestri lõppu, millele ta vastas arstitõendiga, kus arst kinnitas üliõpilase haigust eksamisessiooni ajal. Mis Maiast sai?
  40. 40. 6. peatükk
 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine
  41. 41. VÕTA taotluse esitamise demo
  42. 42. 7. peatükk
 Lõputöö kaitsmine ja lõpueksami sooritamine
  43. 43. 8. peatükk
 Õpingute peatamine ja lõpetamine
  44. 44. Akadeemiline puhkus • Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö kohustusest üheks või mitmeks täissemestriks. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse ÕISi kaudu esitatud avaldusega. • Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: • tervislikel põhjustel • seoses Eesti kaitsejõududesse teenima asumisega • lapsehoolduspuhkusega • muudel põhjustel
  45. 45. Akadeemiline puhkus muudel põhjustel • Üliõpilasel on õppekava nominaalkestuse jooksul õigus üks kord igas õppeastmes taotleda akadeemilist puhkust üheks või kaheks semestriks ka muudel põhjustel (raske majanduslik olukord, perekondlikud põhjused, töötamine välismaal jms). • Üliõpilane saab muudel põhjustel akadeemilist puhkust taotleda alates teisest semestrist. • Muudel põhjustel akadeemilist puhkust saab taotleda vaid algava semestri alguses akadeemiliste liikumiste lõpukuupäevani. Puhkust antakse ühes osas, kas üheks või kaheks semestriks. • Esimese õppeaasta üliõpilane, kes taotleb akadeemilist puhkust kevadsemestri alguses, peab olema sooritanud sügissemestril vähemalt 15 EAP mahus õppekavasse kuuluvaid õppeaineid.
  46. 46. Õppekava täitmine akadeemilisel puhkusel • Üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus täita õppekava, kui talle on määratud eritingimus järgmistel alustel: • keskmise, raske või sügava puudega isik • alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja • akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega
  47. 47. Eksmatrikuleerimine • Eksmatrikuleerimine on üliõpilase üliõpilaste nimekirjast väljaarvamine • Üliõpilane eksmatrikuleeritakse järgmistel juhtudel: • omal soovil ÕIS kaudu esitatud avalduse alusel • ülikooli algatusel • ülikooli lõpetamisel seoses õppekava täitmisega täies mahus
  48. 48. Ülikooli algatusel eksmatrikuleerimise põhjused • Õpingute mittealustamine I semestril, kui üliõpilane ei ole tähtajaks registreerinud vähemalt 23 EAP mahus õppeainetesse vähemalt (osakoormuses 15 EAP mahus) • Õpingukava esitamata jätmine (va akadeemilisel puhkusel või välisõppes viibiv üliõpilane) • Edasijõudmatuse tõttu • Õppelepingu või selle lisa tähtajaks mittesõlmimisel (nt täiskoormusest osakoormusesse minekul) • Õppekulude tähtajaks hüvitamata jätmisel • Ebaväärika käitumise korral • Seoses teovõimetuks tunnistamisega • Seoses surmaga
  49. 49. Eksmatrikuleerimine edasijõudmatuse tõttu • Esimesel semestril kogutud vähem kui 15 EAP • Ei ole täitnud osakoormusega õppe nõudeid (nt esimese aasta järel alla 30 EAP) • Ei ole saanud eriala kohustusliku aine teistkordsel kuulamisel positiivset tulemust • Ei saanud lõputöö kaitsmisel positiivset tulemust
  50. 50. Ebaväärikas käitumine • Ebaväärikaks käitumiseks loetakse: • tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist • dokumentide võltsimist • eksimist üldtunnustatud käitumisnormide vastu • akadeemiliste tavade eiramist
  51. 51. Akadeemiliste tavade eiramine • Akadeemiliste tavade eiramisel on akadeemilise üksuse direktoril, sõltuvalt eksimuse raskusest, õigus teha üliõpilasele hoiatus või esitada esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks. Akadeemiliste tavade eiramiseks loetakse: • eksamil/arvestusel abimaterjalide kasutamist, mida õppejõud ei ole lubanud • eksamil/arvestusel teadmiste lubamatut vahetamist (etteütlemine, mahakirjutamine jms) • eksamil/arvestusel teise üliõpilase eest osalemist või teisel isikul enda nimel hindamisel
 osalemise võimaldamist • kellegi teise kirjaliku töö esitamist oma nime all või oma kirjaliku töö korduvat esitamist erinevate õpiväljundite hindamisele • plagieerimist ehk kellegi teise kirjaliku töö kasutamist ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta • tahtlikku tegelikkusele mittevastavate andmete esitamist töödes, taotlustes ja avaldustes
  52. 52. 9. peatükk
 Edasijõudmise jälgimine ja nõustamine
  53. 53. 10. peatükk Otsuste vaidlustamine
  54. 54. Otsuste vaidlustamine • Õppetegevusega seotud otsuse vaidlustamiseks (v.a.lõputöö kaitsmisel või lõpueksami sooritamisel saadud õpiväljundite hindamistulemuse vaidlustamisel) pöördub õppija otsuse tegija poole ja vaidlustab otsuse 10 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest. • Otsuse tegija vastab vaidele 12 päeva jooksul alates vaide esitamisest. • Kui vaie jäetakse rahuldamata, võib õppija esitada kirjaliku apellatsiooni järgmisele otsustustasandile 10 päeva jooksul alates otsuse teada saamisest • Menetlustähtaega võib pikendada kuni 30 päeva võrra
  55. 55. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Hans Põldoja, hans.poldoja@tlu.ee Merily Müürsepp, merily.muursepp@tlu.ee DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis https://dti6001.wordpress.com Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool

×