Kultuur ja elu olu iseseisvusajal

1,963 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Kultuur ja elu olu iseseisvusajal

  1. 1. Kultuur ja elu-olu iseseisvusajal Siret Vene
  2. 2. Kultuurkapital <ul><li>Eesmärk – kultuuri edendamine </li></ul><ul><li>Loodi 1925. aastal </li></ul>
  3. 3. Haridus ja teadus <ul><li>Ühtluskool </li></ul><ul><li>Populaarteaduslik sari “Elav teadus” </li></ul><ul><li>“ Eesti Entsüklopeedia” </li></ul><ul><li>1920-1934 – kaheastmeline koolisüsteem: 6-klassiline algkool – 5- klassiline gümnaasium </li></ul><ul><li>1920. aastatel piirdus kohustuslik algharidus siiski 4. klassiga. </li></ul>
  4. 4. <ul><li>1937. aastal koolireform </li></ul><ul><li>4.-klassiline algkool-5-klassiline progümnaasium-3-klassiline gümnaasium </li></ul><ul><li>6-klassiline algkool-3. klassiline reaalgümnaasium – 3-klassiline gümnaasium </li></ul>
  5. 5. Kõrgharidus <ul><li>TÜ – esialgu võeti eksamiteta </li></ul><ul><li>Tallinna Tehnikaülikool </li></ul><ul><li>Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas </li></ul><ul><li>Riigi Kõrgem Kunstikool </li></ul><ul><li>Tartu Kõrgem Muusikakool </li></ul><ul><li>Tallinna Konservatoorium </li></ul><ul><li>Kõrgem Sõjakool </li></ul>
  6. 6. Teadusseltsid <ul><li>Õpetatud Eesti Selts </li></ul><ul><li>Loodusuurijate Selts </li></ul><ul><li>Eesti Arstide Selts </li></ul><ul><li>Akadeemiline Ajaloo Selts </li></ul><ul><li>Akadeemiline Põllumajanduslik Selts </li></ul><ul><li>1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia </li></ul>
  7. 7. Teadlased. Ernst Julius Öpik (1893 Kunda –1985 Põhja-Iirimaa, Bangor ) <ul><li>Astronoom </li></ul><ul><li>Jõudis järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid. </li></ul><ul><li>On tegutsenud ka heliloojana </li></ul><ul><li>Viimane Suur Igakülgne </li></ul>http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_%C3%96pik
  8. 8. Paul Nikolai Kogerman (5. detsember 1891 Tallinn – 2. juuli 1951 Tallinn) <ul><li>Eesti põlevkivikeemia rajaja </li></ul><ul><li>1939-1940 oli haridusminister </li></ul><ul><li>On töötanud Harvardi Ülikoolis, Zürichi tehnikaülikoolis </li></ul><ul><li>1941 küüditati ning oli vangilaagris 4 aastat. </li></ul>http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Kogerman http://www.lib.ttu.ee/exhs/fuajee.2001/novdets.html
  9. 9. Ludvig Puusepp (3. detsember (vkj 21. november) 1875 Kiiev – 19. oktoober 1942 Tartu ) <ul><li>Eesti arst ja arstiteadlane </li></ul><ul><li>Tegi esimese ajukasvajaoperatsiooni Eestis </li></ul>http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/puusepp
  10. 10. Teodor Lippmaa (aastani 1925 Lipman ; 17. november 1892 Riia – 27. jaanuar 1943 Tartu) <ul><li>Botaanik </li></ul><ul><li>Endel Lippmaa isa </li></ul><ul><li>Talle on püstitatud Tartu Ülikooli Botaanikaaeda monument, mille autoriks on Olav Männi </li></ul>http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/8F2C3F2B66B85FFCC2256D8000314B2E
  11. 11. Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Roots) <ul><li>Eesti geograaf ja majandusteadlane </li></ul>http://www.sirp.ee/2000/10.03.00/Images/raamat4.jpg
  12. 12. <ul><li>Andres Saareste – eesti murrete uurija </li></ul><ul><li>Oskar Loorits – rahvaluule uurija </li></ul><ul><li>Johannes Aavik – eesti keele uuendaja </li></ul><ul><li>Henrik Sepp – ajaloolane </li></ul><ul><li>Peeter Tarvel – ajaloolane </li></ul><ul><li>Harri Moora – arheoloog </li></ul><ul><li>Hans Kruus – ajaloolane ja ühiskonnategelane </li></ul>
  13. 13. Johannes Voldemar Veski (27. juuni 1873 Vaidavere – 28. märts 1968 Tartu) <ul><li>Keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja termonoloog </li></ul><ul><li>Tõi eesti keelde sõnad: aretama, arvutama, avastama, kinnistama, taastama, töötlema, ajend, elamu, valamu, kanala, sigala, iive, sete, kõrg-ja madalrõhkkond, ravi, maak, pinnas, väetis jne </li></ul>http://cicero.ee/kirjandikursus/raamat/kirjakeel_18.html
  14. 14. Kirjandus <ul><li>“ Siuru” rühmitus: G. Suits, M. Under, H. Visnapuu, A. Adson </li></ul><ul><li>1920. aastate esimesel poolel domineeris uusromantism </li></ul><ul><li>A. H. Tammsaare – “Kõrboja peremees”, “Tõde ja õigus” </li></ul><ul><li>M. Metsanurk – “Taavet Soovere elu ja surm”, “Ümera jõel” </li></ul><ul><li>A. Gailit – “Toomas Nipernaadi” </li></ul>
  15. 15. <ul><li>“ Arbujate” rühmitus: B. Alver, H. Talvik, K. Merilaas, U. Masing, B. Kangro </li></ul><ul><li>http://www.youtube.com/watch?v=goORWpjvrHE </li></ul><ul><li>K. Ristikivi linnatriloogia </li></ul><ul><li>1920. aastate teisel poolel valitses uusrealism </li></ul><ul><li>1930. aastatel valitses psühholoogiline realism </li></ul>
  16. 16. Kujutav kunst <ul><li>1920. aastatel – traditsiooniline impressionism, ekspressionism, kubism, konstruktivism </li></ul><ul><li>1930. aastatel - uusrealism </li></ul><ul><li>Ants Laikmaa </li></ul><ul><li>Kristjan Raud – “Kalevipoja” 5. trüki illustratsioonid </li></ul><ul><li>Nikolai Triik – kujundas Eesti Vabadusristi </li></ul><ul><li>Ado Vabbe (pildil: Arlekiin) </li></ul>www.paideyg.ee
  17. 17. Skulptorid <ul><li>Jaan Koort </li></ul><ul><li>Anton Starkopf (fotol) </li></ul><ul><li>Voldemar Mellik </li></ul><ul><li>Adamson-Eric </li></ul><ul><li>Aino Bach </li></ul><ul><li>Eduard Ole </li></ul><ul><li>Jaan Vahtra </li></ul>http://www.virtuaalmuuseum.ee/ANTONSTARKOPF/docDesc_pub
  18. 18. Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20. märts 1898 Peterburi kubermang – 8. jaanuar 1954 Pariis) <ul><li>Graafik </li></ul><ul><li>Pildil: “Ema lapsega” </li></ul>http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$5255
  19. 19. Muusikaelu <ul><li>1921. aastal loodi Eesti Lauljate Liit </li></ul><ul><li>Üldlaulupeod: 1923, 1928, 1933, 1938 </li></ul><ul><li>Esimene ooper: Evald Aava “Vikerlased” </li></ul><ul><li>Juhan Aavik </li></ul><ul><li>Heino Eller </li></ul><ul><li>Artur Kapp – oratoorium “Hiiob” </li></ul><ul><li>Cyrillus Kreek – “Reekviem” </li></ul><ul><li>Mart Saar </li></ul><ul><li>Peeter Süda – viljeles orelimuusikat </li></ul>
  20. 20. Raimond Valgre (aastani 1937 Raimond Tiisel; 7. oktoober 1913 Riisipere – 31. detsember 1949 Tallinn) <ul><li>Eesti helilooja ja muusik </li></ul><ul><li>http://www.youtube.com/watch?v=WX6Wc3T3piU </li></ul>
  21. 21. Teatrikunst <ul><li>Realism </li></ul><ul><li>“ Estonia” : Paul ja Netty Pinna, Hugo Laur, Erna Villmer, Ants Lauter </li></ul><ul><li>“ Draamateater”: Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre </li></ul><ul><li>Tallinna Töölisteater. Lavastajaks seal Priit Põldroos </li></ul><ul><li>“ Vanemuises” mõõn </li></ul><ul><li>1920. aastail loodi “Estonia- Film” </li></ul><ul><li>1930. aastail loodi “Eesti Kultuurfilm” </li></ul>
  22. 22. <ul><li>Fotodel: Liina Reiman ja Paul Pinna </li></ul>http://www.tmm.ee/kalender/november/
  23. 23. Sport <ul><li>1922. aastal loodi Eesti Spordi Liit </li></ul><ul><li>“ Kalev”, “Sport”, Tartu Akadeemiline Spordiklubi </li></ul><ul><li>Eesti Mängud 1934, 1939 </li></ul><ul><li>1936. aasta Berliini olümpiamängudelt tõi Kristjan Palusalu kullad vabamaadluses ja klassikalises maadluses </li></ul><ul><li>Males jõudis tippude hulka Paul Keres </li></ul><ul><li>Laskespordis saavutati esikoht 1937. aastal Helsingis ja kaks aastat hiljem Luzernis </li></ul>
  24. 24. Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva – 5. juuni 1975 Helsingi) <ul><li>Eesti maletaja </li></ul><ul><li>Hariduselt matemaatik </li></ul><ul><li>Teda on kujutatud 5-kroonisel rahatähel </li></ul>http://vana.narvaplan.ee/PaulKeres/PaulKeres1.jpg
  25. 25. Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 – 17. juuli 1987) <ul><li>O li eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus </li></ul><ul><li>Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. </li></ul><ul><li>Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. </li></ul><ul><li>Ta esindas spordiklubi Tallinna “Spor t” </li></ul><ul><li>http://www.youtube.com/watch?v=hKEovRMOi0U </li></ul>http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Palusalu
  26. 26. Ülesanded: <ul><li>Too üks näide kultuuri arengu kohta 1918.-1939. aastal järgmistes valdkondades: haridus, rahvuslik kõrgkultuur, sport. </li></ul><ul><li>Eesti kroonidel oli kujutatud Eesti kultuuritegelasi kahe maailmasõja vahelisest perioodist. Nimetage neist kaks! </li></ul>

×