Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Kultuur ja elu-olu iseseisvusajal Siret Vene
Kultuurkapital <ul><li>Eesmärk – kultuuri edendamine </li></ul><ul><li>Loodi 1925. aastal </li></ul>
Haridus ja teadus <ul><li>Ühtluskool </li></ul><ul><li>Populaarteaduslik sari “Elav teadus” </li></ul><ul><li>“ Eesti Ents...
<ul><li>1937. aastal koolireform </li></ul><ul><li>4.-klassiline algkool-5-klassiline progümnaasium-3-klassiline gümnaasiu...
Kõrgharidus <ul><li>TÜ – esialgu võeti eksamiteta </li></ul><ul><li>Tallinna Tehnikaülikool </li></ul><ul><li>Tartu Kõrgem...
Teadusseltsid <ul><li>Õpetatud Eesti Selts </li></ul><ul><li>Loodusuurijate Selts </li></ul><ul><li>Eesti Arstide Selts </...
Teadlased. Ernst Julius Öpik  (1893 Kunda –1985 Põhja-Iirimaa, Bangor )   <ul><li>Astronoom </li></ul><ul><li>Jõudis järel...
Paul Nikolai Kogerman (5. detsember 1891 Tallinn – 2. juuli 1951 Tallinn)  <ul><li>Eesti põlevkivikeemia rajaja </li></ul>...
Ludvig Puusepp (3. detsember (vkj 21. november) 1875 Kiiev – 19. oktoober 1942 Tartu  ) <ul><li>Eesti arst ja arstiteadlan...
Teodor Lippmaa (aastani 1925 Lipman ; 17. november 1892 Riia – 27. jaanuar 1943 Tartu)  <ul><li>Botaanik </li></ul><ul><li...
Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Roots)  <ul><li>Eesti geograaf ja majandusteadlane </li></...
<ul><li>Andres Saareste – eesti murrete uurija </li></ul><ul><li>Oskar Loorits – rahvaluule uurija </li></ul><ul><li>Johan...
Johannes Voldemar Veski (27. juuni 1873 Vaidavere – 28. märts 1968 Tartu)  <ul><li>Keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ...
Kirjandus <ul><li>“ Siuru” rühmitus: G. Suits, M. Under, H. Visnapuu, A. Adson </li></ul><ul><li>1920. aastate esimesel po...
<ul><li>“ Arbujate” rühmitus: B. Alver, H. Talvik, K. Merilaas, U. Masing, B. Kangro </li></ul><ul><li>http://www.youtube....
Kujutav kunst <ul><li>1920. aastatel – traditsiooniline impressionism, ekspressionism, kubism, konstruktivism </li></ul><u...
Skulptorid <ul><li>Jaan Koort </li></ul><ul><li>Anton Starkopf (fotol) </li></ul><ul><li>Voldemar Mellik </li></ul><ul><li...
Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20. märts 1898 Peterburi kubermang – 8. jaanuar 1954 Pariis)  <ul><li>Graaf...
Muusikaelu <ul><li>1921. aastal loodi Eesti Lauljate Liit </li></ul><ul><li>Üldlaulupeod: 1923, 1928, 1933, 1938 </li></ul...
Raimond Valgre (aastani 1937 Raimond Tiisel; 7. oktoober 1913 Riisipere – 31. detsember 1949 Tallinn)  <ul><li>Eesti helil...
Teatrikunst <ul><li>Realism </li></ul><ul><li>“ Estonia” : Paul ja Netty Pinna, Hugo Laur, Erna Villmer, Ants Lauter </li>...
<ul><li>Fotodel: Liina Reiman ja Paul Pinna </li></ul>http://www.tmm.ee/kalender/november/
Sport <ul><li>1922. aastal loodi Eesti Spordi Liit </li></ul><ul><li>“ Kalev”, “Sport”, Tartu Akadeemiline Spordiklubi </l...
Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva – 5. juuni 1975   Helsingi)  <ul><li>Eesti maletaja </li></ul><ul><li>Hariduselt matemaa...
Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 – 17. juuli 1987)  <ul><li>O li eesti maadleja, olümpia...
Ülesanded: <ul><li>Too üks näide kultuuri arengu kohta 1918.-1939. aastal järgmistes valdkondades: haridus, rahvuslik kõrg...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Kultuur ja elu olu iseseisvusajal

2,173 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Kultuur ja elu olu iseseisvusajal

  1. 1. Kultuur ja elu-olu iseseisvusajal Siret Vene
  2. 2. Kultuurkapital <ul><li>Eesmärk – kultuuri edendamine </li></ul><ul><li>Loodi 1925. aastal </li></ul>
  3. 3. Haridus ja teadus <ul><li>Ühtluskool </li></ul><ul><li>Populaarteaduslik sari “Elav teadus” </li></ul><ul><li>“ Eesti Entsüklopeedia” </li></ul><ul><li>1920-1934 – kaheastmeline koolisüsteem: 6-klassiline algkool – 5- klassiline gümnaasium </li></ul><ul><li>1920. aastatel piirdus kohustuslik algharidus siiski 4. klassiga. </li></ul>
  4. 4. <ul><li>1937. aastal koolireform </li></ul><ul><li>4.-klassiline algkool-5-klassiline progümnaasium-3-klassiline gümnaasium </li></ul><ul><li>6-klassiline algkool-3. klassiline reaalgümnaasium – 3-klassiline gümnaasium </li></ul>
  5. 5. Kõrgharidus <ul><li>TÜ – esialgu võeti eksamiteta </li></ul><ul><li>Tallinna Tehnikaülikool </li></ul><ul><li>Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas </li></ul><ul><li>Riigi Kõrgem Kunstikool </li></ul><ul><li>Tartu Kõrgem Muusikakool </li></ul><ul><li>Tallinna Konservatoorium </li></ul><ul><li>Kõrgem Sõjakool </li></ul>
  6. 6. Teadusseltsid <ul><li>Õpetatud Eesti Selts </li></ul><ul><li>Loodusuurijate Selts </li></ul><ul><li>Eesti Arstide Selts </li></ul><ul><li>Akadeemiline Ajaloo Selts </li></ul><ul><li>Akadeemiline Põllumajanduslik Selts </li></ul><ul><li>1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia </li></ul>
  7. 7. Teadlased. Ernst Julius Öpik (1893 Kunda –1985 Põhja-Iirimaa, Bangor ) <ul><li>Astronoom </li></ul><ul><li>Jõudis järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid. </li></ul><ul><li>On tegutsenud ka heliloojana </li></ul><ul><li>Viimane Suur Igakülgne </li></ul>http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_%C3%96pik
  8. 8. Paul Nikolai Kogerman (5. detsember 1891 Tallinn – 2. juuli 1951 Tallinn) <ul><li>Eesti põlevkivikeemia rajaja </li></ul><ul><li>1939-1940 oli haridusminister </li></ul><ul><li>On töötanud Harvardi Ülikoolis, Zürichi tehnikaülikoolis </li></ul><ul><li>1941 küüditati ning oli vangilaagris 4 aastat. </li></ul>http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Kogerman http://www.lib.ttu.ee/exhs/fuajee.2001/novdets.html
  9. 9. Ludvig Puusepp (3. detsember (vkj 21. november) 1875 Kiiev – 19. oktoober 1942 Tartu ) <ul><li>Eesti arst ja arstiteadlane </li></ul><ul><li>Tegi esimese ajukasvajaoperatsiooni Eestis </li></ul>http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/puusepp
  10. 10. Teodor Lippmaa (aastani 1925 Lipman ; 17. november 1892 Riia – 27. jaanuar 1943 Tartu) <ul><li>Botaanik </li></ul><ul><li>Endel Lippmaa isa </li></ul><ul><li>Talle on püstitatud Tartu Ülikooli Botaanikaaeda monument, mille autoriks on Olav Männi </li></ul>http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/8F2C3F2B66B85FFCC2256D8000314B2E
  11. 11. Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Roots) <ul><li>Eesti geograaf ja majandusteadlane </li></ul>http://www.sirp.ee/2000/10.03.00/Images/raamat4.jpg
  12. 12. <ul><li>Andres Saareste – eesti murrete uurija </li></ul><ul><li>Oskar Loorits – rahvaluule uurija </li></ul><ul><li>Johannes Aavik – eesti keele uuendaja </li></ul><ul><li>Henrik Sepp – ajaloolane </li></ul><ul><li>Peeter Tarvel – ajaloolane </li></ul><ul><li>Harri Moora – arheoloog </li></ul><ul><li>Hans Kruus – ajaloolane ja ühiskonnategelane </li></ul>
  13. 13. Johannes Voldemar Veski (27. juuni 1873 Vaidavere – 28. märts 1968 Tartu) <ul><li>Keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja termonoloog </li></ul><ul><li>Tõi eesti keelde sõnad: aretama, arvutama, avastama, kinnistama, taastama, töötlema, ajend, elamu, valamu, kanala, sigala, iive, sete, kõrg-ja madalrõhkkond, ravi, maak, pinnas, väetis jne </li></ul>http://cicero.ee/kirjandikursus/raamat/kirjakeel_18.html
  14. 14. Kirjandus <ul><li>“ Siuru” rühmitus: G. Suits, M. Under, H. Visnapuu, A. Adson </li></ul><ul><li>1920. aastate esimesel poolel domineeris uusromantism </li></ul><ul><li>A. H. Tammsaare – “Kõrboja peremees”, “Tõde ja õigus” </li></ul><ul><li>M. Metsanurk – “Taavet Soovere elu ja surm”, “Ümera jõel” </li></ul><ul><li>A. Gailit – “Toomas Nipernaadi” </li></ul>
  15. 15. <ul><li>“ Arbujate” rühmitus: B. Alver, H. Talvik, K. Merilaas, U. Masing, B. Kangro </li></ul><ul><li>http://www.youtube.com/watch?v=goORWpjvrHE </li></ul><ul><li>K. Ristikivi linnatriloogia </li></ul><ul><li>1920. aastate teisel poolel valitses uusrealism </li></ul><ul><li>1930. aastatel valitses psühholoogiline realism </li></ul>
  16. 16. Kujutav kunst <ul><li>1920. aastatel – traditsiooniline impressionism, ekspressionism, kubism, konstruktivism </li></ul><ul><li>1930. aastatel - uusrealism </li></ul><ul><li>Ants Laikmaa </li></ul><ul><li>Kristjan Raud – “Kalevipoja” 5. trüki illustratsioonid </li></ul><ul><li>Nikolai Triik – kujundas Eesti Vabadusristi </li></ul><ul><li>Ado Vabbe (pildil: Arlekiin) </li></ul>www.paideyg.ee
  17. 17. Skulptorid <ul><li>Jaan Koort </li></ul><ul><li>Anton Starkopf (fotol) </li></ul><ul><li>Voldemar Mellik </li></ul><ul><li>Adamson-Eric </li></ul><ul><li>Aino Bach </li></ul><ul><li>Eduard Ole </li></ul><ul><li>Jaan Vahtra </li></ul>http://www.virtuaalmuuseum.ee/ANTONSTARKOPF/docDesc_pub
  18. 18. Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20. märts 1898 Peterburi kubermang – 8. jaanuar 1954 Pariis) <ul><li>Graafik </li></ul><ul><li>Pildil: “Ema lapsega” </li></ul>http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$5255
  19. 19. Muusikaelu <ul><li>1921. aastal loodi Eesti Lauljate Liit </li></ul><ul><li>Üldlaulupeod: 1923, 1928, 1933, 1938 </li></ul><ul><li>Esimene ooper: Evald Aava “Vikerlased” </li></ul><ul><li>Juhan Aavik </li></ul><ul><li>Heino Eller </li></ul><ul><li>Artur Kapp – oratoorium “Hiiob” </li></ul><ul><li>Cyrillus Kreek – “Reekviem” </li></ul><ul><li>Mart Saar </li></ul><ul><li>Peeter Süda – viljeles orelimuusikat </li></ul>
  20. 20. Raimond Valgre (aastani 1937 Raimond Tiisel; 7. oktoober 1913 Riisipere – 31. detsember 1949 Tallinn) <ul><li>Eesti helilooja ja muusik </li></ul><ul><li>http://www.youtube.com/watch?v=WX6Wc3T3piU </li></ul>
  21. 21. Teatrikunst <ul><li>Realism </li></ul><ul><li>“ Estonia” : Paul ja Netty Pinna, Hugo Laur, Erna Villmer, Ants Lauter </li></ul><ul><li>“ Draamateater”: Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre </li></ul><ul><li>Tallinna Töölisteater. Lavastajaks seal Priit Põldroos </li></ul><ul><li>“ Vanemuises” mõõn </li></ul><ul><li>1920. aastail loodi “Estonia- Film” </li></ul><ul><li>1930. aastail loodi “Eesti Kultuurfilm” </li></ul>
  22. 22. <ul><li>Fotodel: Liina Reiman ja Paul Pinna </li></ul>http://www.tmm.ee/kalender/november/
  23. 23. Sport <ul><li>1922. aastal loodi Eesti Spordi Liit </li></ul><ul><li>“ Kalev”, “Sport”, Tartu Akadeemiline Spordiklubi </li></ul><ul><li>Eesti Mängud 1934, 1939 </li></ul><ul><li>1936. aasta Berliini olümpiamängudelt tõi Kristjan Palusalu kullad vabamaadluses ja klassikalises maadluses </li></ul><ul><li>Males jõudis tippude hulka Paul Keres </li></ul><ul><li>Laskespordis saavutati esikoht 1937. aastal Helsingis ja kaks aastat hiljem Luzernis </li></ul>
  24. 24. Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva – 5. juuni 1975 Helsingi) <ul><li>Eesti maletaja </li></ul><ul><li>Hariduselt matemaatik </li></ul><ul><li>Teda on kujutatud 5-kroonisel rahatähel </li></ul>http://vana.narvaplan.ee/PaulKeres/PaulKeres1.jpg
  25. 25. Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 – 17. juuli 1987) <ul><li>O li eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus </li></ul><ul><li>Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. </li></ul><ul><li>Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. </li></ul><ul><li>Ta esindas spordiklubi Tallinna “Spor t” </li></ul><ul><li>http://www.youtube.com/watch?v=hKEovRMOi0U </li></ul>http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Palusalu
  26. 26. Ülesanded: <ul><li>Too üks näide kultuuri arengu kohta 1918.-1939. aastal järgmistes valdkondades: haridus, rahvuslik kõrgkultuur, sport. </li></ul><ul><li>Eesti kroonidel oli kujutatud Eesti kultuuritegelasi kahe maailmasõja vahelisest perioodist. Nimetage neist kaks! </li></ul>

×