Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Targa linna klastri rahvusvahelistumise strateegia

754 views

Published on

Targa linna klastri rahvusvahelistumise strateegia

Published in: Business
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Targa linna klastri rahvusvahelistumise strateegia

  1. 1.         Targa  linna  klastri   rahvusvahelistumise  strateegia     2015-­‐2018  
  2. 2. 2 SIsukord   Targa  linna  klastri  rahvusvahelistumise  strateegia  .............................................  3   Probleemid  ja  vajadused  seoses  klastri  temaatiliste  fookusvaldkondadega  ........  3   Ülevaade  klastri  partnerite  kompetentsidest  eesmärkide  saavutamiseks  ...........  5   Eeltingimused  edukaks  tegevuseks  .....................................................................................  7   Seosed  Eesti  nutika  spetsialiseerumise  kasvuvaldkondadega  ja  kitsaskohtade   lahendamisega  ............................................................................................................................  7   Senine  koostöökogemus  ..........................................................................................................  9   Rahvusvahelistumise  strateegia  põhikomponendid  ...................................................  10   SWOT  analüüs  ...........................................................................................................................  11   Porteri  teemant  ........................................................................................................................  12   Kriitilised  edutegurid  .............................................................................................................  13   Konkurendid  .............................................................................................................................  13   Klastri  peamised  konkurentsieelised  ...............................................................................  14   Eesmärgid  ...................................................................................................................................  15   Tegevused  targa  linna  klastri  arendmisel  ..............................................................  16   Klastri  eelisarendatavad  tegevusvaldkonnad  ...............................................................  16   Klastri  peamised  tegevused  .................................................................................................  17   1.  Arendustegevused:  oskuste  ja  teadmiste  kasvatamine  ...................................................  17   2.  Ühisturundus  ......................................................................................................................................  17   3.  Rahvusvahelistumine  .....................................................................................................................  17   4.  Koostöö  teadus-­‐  ja  arendusasutustega  (T&A  asutused)  ..................................................  17   Tegevuskava  2015-­‐2018  .......................................................................................................  18   Väljumisstrateegia  ...................................................................................................................  27   Võimalikud  väljumisstsenaariumid  ...............................................................................................  28    
  3. 3. 3   Targa  linna  klastri  rahvusvahelistumise  strateegia   Probleemid  ja  vajadused  seoses  klastri  temaatiliste  fookusvaldkondadega   Linnad on kogu maailmas majanduse ja innovatsiooni parimad kasvukeskkonnad ja arengumootorid. Ka Eestis on pea kogu innovaatiline ettevõtlus kogunenud linnadesse ja nende lähiümbrusse. Samuti toimivad linnad ise kui suurkontsernid ning vajavad oma tegevuste planeerimiseks, juhtimiseks ning teenuste pakkumiseks aina paremaid ja innovaatilisemaid lahendusi. Kuigi linnad ei konkureeri turul teineteisega otseselt kaupade ja teenuste müügil, on konkurents ülitihe nii parema elukeskkonna loomisel ja elanikele avalike teenuste pakkumisel kui ettevõtjate ligimeelitamisel tööjõu, ärikliima ja linnade poolt pakutavate teenuste kaasabil. Seega on linnad samaaegselt nii keskkonnad, kus sünnib innovatsioon kui uuenduslike teenuste ja toodete suuremahulised tarbijad. Arengufondi nutika spetsialiseerumise raport 2013 toob globaalsete trendide ja Eesti võimalustena välja järgmised olulised asjaolud: 1. Tehnoloogia areng IKTl põhineva tehnoloogia areng on jõudnud sellisesse punkti, kus väga paljud tehnoloogiad on arendamisfaasist jõudnud faasi, kus on võimalik nende rakendamine laiemas kasutuses. Arengufondi hinnangul on paljudes sektorites Eesti reaalsem võimalus konkureerimiseks just nutikal ja laialatuslikul rakendamisel, sh. linnakeskkondades, mitte niivõrd uute tehnoloogiate väljatöötamisel. 2. Tervis Nii meditsiini areng kui maailma heaolutaseme tõus on kaasa toonud selle, et inimeste eluiga on pidevalt pikenemas. Selle iseenesest positiivse trendiga kaasneb siiski ka mitmeid probleeme. Kõige suurem on ilmselt pensioni ja meditsiinikulutustega seonduv ning nõuab suuremat efektiivsust kulutuste juhtimisel, st eeskätt sotsiaalhoolekande meditsiiniga seotud kulusid odavamaks ja efektiivsemaks muuta. See probleem on võimalus nendele, kes suudavad efektiivsemaid lahendusi välja töötada. 3. Ressursid Maailma elanike arv kasvab kiires tempos. Seega üha kriitilisemaks muutub ressursside kasutamine ning kohati ka nende puudus. Seega muutub aina olulisemaks ressurssidega seotud innovatsioon ehk ressursside, eeskätt energia efektiivsem kasutamine. Kõik need trendid on haakuvad ka Eesti (suuremate) linnade ees seisvate ülesannetega. Samast Arengufondi raporti järeldustest leiame ka olulised nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad, mis haakuvad linnade järjest kasvavate vajadustega olla efektiivsemad, säästlikumad ja läbipaistvamad maksumaksjate raha kasutamisel ning paremate avalike teenuste pakkumisel:
  4. 4. 4 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite. Oluline on märkida, et see sektor on maailmas arenguga jõudnud faasi, kus suurem võimalus peitub tehnoloogia rakendamises teistes sektorites, sh linnakeskkondades. 2. Tervisetehnoloogiad ja teenused. Terviseteenuste nõudlus on globaalselt koos elanikkonna vananemisega kasvamas ning Eesti potentsiaal on kõige suurem: a) biotehnoloogias (tugev teaduslik baas); b) e-meditsiinis (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja toodete arendamiseks). 3. Ressursside efektiivsem kasutamine. Kasvav maailma rahvaarv tõstab tõenäoliselt vajadust üha efektiivsemalt ressursse kasutada ning Eesti potentsiaal on sellel suunal kõige suurem: a) materjaliteadus ja tööstus; b) “targa maja” kontseptsiooni arendamine (nii IT lahendused kui majade efektiivsem ehitamine (passiivmaja)); c) tervist toetav toit. Seega on kõik kolm eelistatavat kasvuvaldkonda oluliselt seotud linnade probleemide lahendamisega: 1. IKT läbivalt linnade erinevates tegevustes ja protsessides; 2. IKT ja teised tehnoloogiad meditsiini ja sotsiaalteenuste tõhusal ja kuluefektiivsel arendamisel; 3. Energiasääst hoonete rajamisel ja kasutamisel. Täiendavalt väärib märkimist kolm linnade olulist probleemideringi. Taristu (teed ja tänavad, torustikud, kaablid, hooned) hooldus, korrashoid, planeerimine ja monitoorimine on üks kõige keerulisemaid linnade ees seisvaid ülesandeid, sest ainult hästi planeeritud ja hooldatud taristu tagab kvaliteetse avaliku teenuse ja hea elukeskkonna. Kuna kulutused taristule moodustavad kolmandiku kuni poole linnade kuludest, siis on igasugused lahendused tõhususe saavutamisel väga selge rahalise säästu mõõtmega. Aina olulisemaks probleemiks on linnadele ka mobiilsusega seonduvad küsimused. Inimeste liikumisvajadused, selle suunamine läbi aruka linnaplaneerimise ning (ühis)transpordikorralduse on linnade elukvaliteedi üks alustalasid, võimaldades edu korral oluliselt vähendada saastet ning inimestele mugavat ja säästlikku liikumist. Valitsemine on seoses IKT kiire arenguga muutnud informatsiooni linna juhtimisest kättesaadavaks igaühele. See omakorda seab linnade ette vajaduse olla avatum, kaasavam ja läbipaistvam kõigis oma tegevustes. Erinevad strateegidokumendid, analüüsid ja uuringud nõustuvad, et Eestis loodud info- ja muude tehnoloogiate lahenduste eksportimisel on endiselt arenguruumi. Tarkade e- ja m- linna lahenduste klastri senine edukas tegevus on toetanud klastriettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet läbi skaleeritavate lahenduste väljaarendamise ja tootestamise toetamise, erinevate firmade loodud teenuste paketeerimise ning välisturgudele viimise.
  5. 5. 5 Ülevaade  klastri  partnerite  kompetentsidest  eesmärkide  saavutamiseks   Mittetulundusühing Smart City Lab (projekti juht) loodi klastriprojekti Tarkade e- ja m-linna lahenduste klaster (2012-2015) läbiviimiseks. Projekti käigus kujunesid välja koostöö mehhanismid ja tavad, partnerid teavad ja tunnevad teineteise oskusi ja võimeid. Ka uued partnerid on kursis senise tegevusega ja on valmis panustama tegevustesse uue programmi raames. Smart City Lab MTÜ on ennast tõestanud võimeka ja usaldusväärse projektijuhina. Avaliku sektori partnerid on Targa linna toodete ja teenuste arendamisel partneriteks, kellelt tuleb sisend vajaduste kohta. Tartu Linnavalitsus on juhib Eesti suuruselt teist linna ja on oma avatuse ja innovatsioonilembusega olnud heaks katsepolügooniks uuenduslike targa linna lahenduste kasutuselevõtmisel viimase 15 aasta jooksul. Projektis on ta avaliku sektori võtmepartner. Tallinna Teaduspark Tehnopol SA on innovatsioonilinnak, kuhu on koondunud hulk Tallinnas tegutsevaid innovaatilisi ettevõtteid. Tehnopol kavandab oma linnakus suure hulgainnovaatiliste lahenduste testimist ja kasutuselevõttu, sh ka füüsilise infrastruktuuri uuendamisel. Tehnopoli kaudu esindab oma huve projektis ka Tallinna Linnavalitsus. Tartu Teaduspark SA on Tartu uuendusliku ettevõtluse keskus, kes omab ka väga head kontaktvõrgustikku erinevates rahvusvahelistes innovatsioonivõrgustikes. Tallinna Tehnikaülikool on Eesti inseneriteaduste arendamise lipulaev ning valmis panustama nii ettevõtluskeskus Mektory kui erinevate muude allstruktuuride kaudu. Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ on projekti strateegiline partner – mitmed projektis osalevad ettevõtted loovad oma innovaatilisi lahendusi nimelt koostöös arenduskeskusega. Virumaa Kompetentsikeskus SA toob projekti sisse Rakvere linna huvid ja kompetentsid. Rakveres 2015.sügisel valmiv Tark maja ja sellega seotud informatsioon saab olema olulise tähtsusega kõigi Targa maja lahendustega seotud uuringute ja tegevuste puhul. Tartu Ülikooli Kliinikum SA on riigi suurim meditsiiniteenuste pakkuja, kus koos Tartu Ülikooliga toimub ka meditsiinialane teadustöö ja õpe. Projektis esindab Kliinikum meditsiinivaldkonnaga seotud kompetentse. Ahhaa Teaduskeskus SA on riigi kõige innovaatilisem (teadus)muuseum, mis pidevalt testib, eksperimenteerib ja demonstreerib erinevaid teaduse- ja tehnika- lahendusi. Ahhaa on valmis enda peale võtma ka erinevaid innovaatiliste lahenduste demonstraatori rolli. Ahhaal on sellekohane hea kogemus olemas, kui mitu aastat pakuti demonstratsioonina võimalust elektriautode katsesõitudeks. Tehnoloogiaettevõtetest partnerid panustavad projekti oma tehnoloogiliste teadmistega. Oluline on ka ettevõtete avaliku sektori asutuste ja T&A asutuste koostöös sündivad uued ideed ja lahendused. Mobi Lab OÜ on regiooni üks juhtivaid mobiiliarenduste- ja rakenduste tootjaid. IoT Technologies OÜ (kaubamärk Thinnect) arendab ja litsentseerib kommunikatsioonitehnoloogiat, mis on sobilik piiratud arvutusvõimsusega
  6. 6. 6 sardssüsteemidele, mis kasutavad kommunikatsiooniks piiratud ribalaiusega kommunikatsioonistandardeid. Cityntel OÜ teeb olulist arendustööd linnavalgustuse arendamisel nii moodsate LED- valgustite tehnoloogiate kui nendega kaasnevate juhtimissüsteemide arendamisel ja juurutamisel, kasutades uue põlvkonna traadita side kommunikatsiooni lahendust (Wireless Flat Mesh Network) ja lõppseadmete põhist andmetöötlust (Mist computing) Jiffi OÜ on Mootor Grupi taustaga moodsate ühistranspordi piletisüsteemide arendamisega tegelev ettevõte, kes tegeleb ühistranspordis rakendatavate mobiilsete piletsüsteemide arendamise, turundamise ja käitamisega. Jiffi OÜ poolt arendatud mobiilne piletimüügisüsteem baseerub Bluetooth Smart (BLE) tehnoloogia abil mobiiltelefoni lähituvastamisele. Autolevi OÜ pakub inimeselt inimesele autorenditeenust, kus eraisikutel on võimalus oma sõiduk välja rentida teistele eraisikutele kokkulepitud perioodiks. GoSwift OÜ on välja arendanud elektroonilise järjekorra broneerimise keskkonna, mis on juba ennast tõestanud nii riigipiiride kui ka turismiobjektide järjekordade haldamisel. Flydog Solutions OÜ toob projekti sisse tehnilist kompetentsi elektroonika- ja tarkvaraarenduse alal. Positium LBS OÜ on regiooni üks juhtivad mobiilside andmeid töötlev ettevõte, kelle tooteid kasutab avalik sektor laialdaselt regionaalse planeerimise ja transpordikorralduse kavandamiseks. Regio AS on regiooni üks juhtivaid asukohapõhiste lahenduste pakkuja, kes on juba aastaid edukalt ka välisturgudel oma tooteid müünud. Hoiame Kokku Grupp OÜ pakub energiasäästlike täislahendusi tasuvusajaga alla kolme aasta. Lahendusi pakutakse kütte, vee, valgustuse, kulude mõõtmise ja monitoorimise ning suruõhu valdkondades. Pakri Teadus- ja Tööstuspark OÜ on taastuvenergeetika, hoonete energiatõhususe (sh tark-linn ehk smart city), tark-energiavõrgu (smart-grid) ja energia salvestamise kompetentsi, teadus-arendus, tootmise ja testkeskus. Microsoft Estonia OÜ tegeleb Eestis kliendi- ja partnersuhete haldamise, toodete lokaliseerimise ja Office'i, Windowsi, Serveri ning Microsoft Business Solutions'i lahenduste turundamisega. Ettevõte pakub klastripetneritele oma rahvusvahelise korporatiivse võrgustiku kaudu õppia tundma uusi turge. Lisaks on partneriteks innovatsiooni ja strateegilist arengut toetavad ettevõtted: Baltic Innovation Agency OÜ pakub oma klientidele terviklikku innovaatiliste ideede ning projektide juhtimis- ja arendusteenust – alates hea idee arendamisest elujõuliseks projektiks, partnerite ja finantseerimisallikate leidmisest projekti sisulise juhtimise ning aruandluseni. Fookus Uuringud OÜ tegutseb ärianalüütika valdkonnas ning spetsialiseerub personali ja kliendiuuringutele. Põhitegevusena viiakse läbi organsiastioonisiseseid uuringuid ja pakutakse lahendusi tulemuslikumaks tegutsemiseks.
  7. 7. 7   Eeltingimused  edukaks  tegevuseks   Edu eeltingimusteks on järgmised asjaolud: 1. Linnade administratsioonide huvi innovatsiooni rakendamiseks 2. Infrastruktuuriettevõtete huvi innovatsiooni rakendamiseks 3. Tehnoloogiaettevõtete võimekus pakkuda uusi lahendusi 4. Kõigi targa linna temaatikaga seostuvate huvipoolte soov ja huvi edendada koostööd 5. Sobiliku koostööplatvormi olemasolu Kõik nimetatud eeltingimused on Eestis põhimõtteliselt täidetud. Samas on selge, et piirduda ei saa vaid Eesti turuga. Arvestades Eesti väiksust, on vältimatu, et kõik uuenduslikud targa linna valdkonna lahendused peavad olema tootestatud, skaleeritavad ja arvestama mitte ainult Eesti, vaid maailma turgude ootusi. Seetõttu on kõigile asjaosalistele oluline rahvusvahelistumise strateegia. Seosed  Eesti  nutika  spetsialiseerumise  kasvuvaldkondadega  ja  kitsaskohtade   lahendamisega   Arengufondi raport toob välja erinevaid nutika spetsialiseerumise arengut takistavaid kitsaskohti, mille lahendamiseks Targa linna klaster pakub lahendusi. 1. valdkond: IKT kitsaskohad ja uued võimalused IKT rakendamine teistes sektorites (p.3.2): suur kasutamata potentsiaal IKT lahenduste kasutamiseks teistes sektorites. Klastri tegevus: IKT laialdase ja horisontaalse kasutamise läbi tõsta nii ettevõtete kui avaliku sektori efektiivsust ja suurendada sektoritevahelist koostööd: uuringud uute tehnoloogiate, eeskätt IKT kasutuselevõtuks targa linna lahendustes; võrgustumine ja teadmiste vahetamine erinevate sektorite organisatsioonide vahel, koostöö edendamine, rahvusvahelistumine. 2.valdkond: Meditsiiniteenuste ja -tehnoloogiate kitsaskohad ja uued võimalused Eesti e-tervise lahenduste eksport on ebapiisava mahuga (p.4.1.1): Eestil on vaja siduda teenuste ja IT innovatsioon: tervishoius tuleb eelistada efektiivsuse, kvaliteedi ja elanike rahulolu saavutamiseks viise, mis põhinevad IT suuremal ärakasutamisel. IT-arendused peavad olema seotud eesmärgiga reaalselt muuta Eesti ja/või teiste riikide tervishoiuteenuse osutamist. Klastri tegevus: uuringud uute tehnoloogiate, eeskätt IKT kasutuselevõtuks e-tervise lahendustes; võrgustumine ja teadmiste vahetamine erinevate sektorite organisatsioonide vahel, koostöö edendamine, rahvusvahelistumine.
  8. 8. 8 3. valdkond: Ressursside väärindamise kitsaskohad ja uued võimalused Teadmistepõhine ehitus (p. 5.2.) Teadmistepõhine ehitus (mille alamosaks on „tark maja“) võib olla saavutatud järgmiste punktide kaudu: madal energiakulu; uuenduslik projekteerimine ja disain; IT-lahenduste suurem kasutamine projekteerimises, ehituses ja hoonete haldamises; uuenduslike materjalide kasutamine ja vähene keskkonnamõju. Klastri tegevus: uuringud uute tehnoloogiate, eeskätt IKT kasutuselevõtuks hoonete ja rajatiste (teed, torustikud, jms) lahendustes; linnade kui tervikute energiakasutuse vähendamine ja energia taaskasutuse lahendused, süsihappegaasi emissioonide vähendamise lahendused; võrgustumine ja teadmiste vahetamine erinevate sektorite organisatsioonide vahel, koostöö edendamine, rahvusvahelistumine. Järgnev joonis kirjeldab Targa linna klastri üldist tööprotsessi.   ! Tehnoloogia+ e,evõ,ed! Linnad! Taristu+ e,evõ,ed! T&A! IKT!laiem!kasutus! Ressursside! säästlik!kasutus! Tervishoid!ja! sotsiaalhooldus! NUTIKA! SPETSIALISEERUMI SE!VALDKONNAD! KLASTER! Arendus! TEGEVUSED! Rahvus+ vahelistumine! Ühisturundus! VAJADUSED! KOOSTÖÖ! TULEMUSED! TULEMUSED! Uued!tooted!&! teenused! Uued!turud! Müügitulu! kasv!
  9. 9. 9 Senine  koostöökogemus   Pea pooled klastri partneritest osalesid edukas klastriprojektis 2012-2015 “Tarkade e- ja m-linna lahenduste klaster (Smart City Lab)”. Välja on kujunenud koostöö mehhanismid ja tavad, partnerid teavad ja tunnevad teineteise oskusi ja võimeid. Ka uued partnerid on kursis senise tegevusega ja on valmis panustama tegevustesse uue programmi raames. Smart City Lab MTÜ on ennast tõestanud võimeka ja usaldusväärse projektijuhina, kes on omandanud oskused ja vilumused projekti edukaks läbiviimiseks (arendustegevus ja hangete korraldamine, aruandlus, projekti arvestuse pidamine ja juhtimine, vastavate õigusaktide tundmine, koostöö EASi ja avaliku sektori võtmepartneritega). Klastril oli neli suurt eesmärki, mis ka edukalt täideti: 1. Ettevõtete konkurentsivõime kasv läbi erinevaid osapooli kaasava innovatsioonikeskkonna loomise. Tartu on viimase kolme aasta jooksul muutunud aina ihaldusväärsemaks asukohaks erineva valdkonna innovatsiooniga tegevatele ettevõtetele nii IKT kui muudes valdkondades (biotehnoloogia, meditsiin, töötlev tööstus, jt), käivitunud on eluslabori tegevus. Ka infrastruktuuri ettevõtted viivad läbi suuremahulisi innovaatilisi projekte: esimesena Balti riikides on Fortum asunud rajama kaugjahutuse võrku, linnavalitsus on otsustanud aastast 2017 ühistranspordis täies mahus üle minna gaasil sõitvatele bussidele, jne. 2. Ekspordi suurenemine. Ekspordi numbrid on klastri partneritel pidevalt suurenemas ning kindlasti on nende numbrite paranemisel abi ka klastri tegevustest ja võrgustumisest. Heaks ja konkreetseks näiteks on Regio linna turismi-mobiiliäpi loomine ning hilisem eksport Ukraina linnadesse. 3. Ühisarendused välisettevõttega. Näiteks klastri aktiivne liige LBS Positium teeb juba täna aktiivset koostööd Soome olulise innovatsioonikeskuse Forum Viriumiga uute lahenduste väljatöötamisel, mis on otseselt klastri töö tulemus. Elion on aktiivses koostöös TeliaSonera kontserni teiste ettevõtetega, Regio on tänu klastri kaudu saadud kontaktidele väga heas koostöös Brasiilia ja Tsiili ostjatega, jne. 4. Tartu kui linna tunnustuse kasv. Ka see eesmärk on suurepäraselt saavutatud, millele viitavad viimasel aja Tartut külastanud delegatsioonidele suunatud Smart City Lab projekti tulemuste tutvustused ning soov teha nii koostööd kui sarnaseid projekte (näiteks Tampere linn Soomes, täpsemad läbirääkimised toimuvas koos Tartu linnapea visiidiga Tamperesse oktoobris 2015). SmartCity Lab koos linnaga on taotlejateks mitmetes suuremahulistes Euroopa Liidu Targa linna valdkonna projektides. Paljudel klastriprojekti partneritel on olemas hea koostöökogemus ka teiste EASi rahastatud projektide juurutamisel, mis annab taotlejale kindluse, et ka projekti partnerid suudavad edukalt projekti sisulistes ja administratiivtegevustes osaleda.  
  10. 10. 10 Rahvusvahelistumise  strateegia  põhikomponendid   Strateegia on suunatud klastriettevõtete konkurentsivõime tõstmisele läbi uuendusliku innovatsioonikeskkonna, mis hõlmab kogu linna kui terviklikku sotsiaal-majanduslikku ökosüsteemi. Sellest tulenevalt lähtus hetkeolukorra analüüs kahest vaatest: A. majandussektoripõhine vaade fookusega tehnoloogiaettevõtetel, sh: • tehnoloogiasektoril kui targa linna teenuste valdkonna lahenduste loojatel • tehniliste infrastruktuuride valdkonnal (transport, elektri-, soojus-, veevõrk jne) kui tehnoloogialahenduste rakendajatel (kaasloojatel) B. Innovatsioonikeskkonna põhine vaade, mis keskendub ettevõtete kasvule suunatud innovatsioonisüsteemi konkurentsivõimele (st võimekusele ettevõtete arengut ja kasvu reaalselt saavutada) ja arenguvajadustele  
  11. 11. 11 SWOT  analüüs                         Tugevused • Lai valik olemasolevaid tooteid, hästi töötavad tooted Eesti turul • IT ja teiste tehnoloogiaettevõtete hea koostöö • Tugev LBS ja mobiilirakenduste arendamise kompetents • Rahvusvahelise tegevuse kompetents (paljudel ettevõtetel müügikogemus erinevatel turgudel) • Ettevõtete dünaamilisus ja paindlikkus • Koostöö T&A asutustega (TÜ, TTÜ, STACC, erinevate ülikoolide laborid) Tartu ja Tallinna Tehnopoli linnak kui kompaktsed arendus- ja testkeskkonnad, sh nende optimaalne suurus ja liidrite avatus • Senine koostöökogemus klastriprojektis Nõrkused • Eesti ettevõtted on rahvusvahelises kontekstis väikesed ja tundmatud • Valdkondadeülene koostöö on juhuslik • Koostöö T&A asutustega ebasüsteemne • Eesti-kesksus ja piiratud kogemus erinevatel turgudel • Vähene koostöö rahvusvahelistumisel (erinevad turud ja sihtgrupid) • Rahvusvaheliste turgude vähene tundmine • Vähene finantsvõimekus uutele turgudele sisenemiseks • Avaliku sektori nõrk innovatsiooni rakendamise võimekus • Avaliku sektori toimimise vähene tundmine ettevõtete poolt, erinevate turgude erinevad avaliku sektori tavad Võimalused • Nõudlus kasutajasõbralike avaliku sektori teenuste järele kasvab kogu maailmas • Sünergiad erinevate ettevõtete ja valdkondade vahel läbi targa linna brändi • Eesti linnade ja avaliku sektori avatus, mis muudab Eesti väga heaks testkeskkonnaks • Tartu jt Eesti linnade sõpruslinnade hea võrgustik kui ekspordivõimalus • Klastripartnerite rahvusvaheliste suhete ja koostööpartnerite kasutamine sisenemiseks välisturgudele (Siemens, Ericsson, TeliaSonera, jt) • Eesti kui IT tiigri tuntus maailmas • Uued turud kiiresti kasvava majandusega riikides • Rahvusvahelised abiprogrammid (EL, Maailmapank) ja vastuostud Ohud • Eesti väike siseturg • Tehnoloogiliste platvormide muutus • Kompetentsete töötajate puudus • Linnade vähene võime innovatsiooniga kaasa tulla • Koostööprojektide ebasüstemaatilisus • Rahvusvahelise arendustöö vähesus ja suletus Eestis • Usaldus Eesti väikeettevõtete vastu on madal
  12. 12. 12 Porteri  teemant     Seotud ja toetavad tööstused + Olulisemate linnaelu teenustega seotud teenusepakkujate (avalik võim, taristuettevõtted) tugev integreerimine klastrisse läbi ühisprojektide +Ligipääas rahvusvahelistele suurettevõtetele läbi klastri partnerite (Siemens, Ericsson, Microsoft jt) -Rahvusvaheliste suurettevõtete kaugus, suurus ja kinnisus, mis raskendab rahvusvahelistumist ja teenuste müügi kasvu Nõudlusega seotud tingimused + Eesti tarbja keskmisest avatum uutele toodetele ja innovatiivsetele lahendustele (sh hea testkeskkond) +Nõudlus efektiivsete ja paremate avalike teenuste järele kasvab globaalselt kõigis linnaelu valdkondades +Nutikad IKT-põhised lahendused on keskmisest kõrgema potentsiaaliga -Väike siseturg -Vajadus välisturu järele, samas välisturud kõrge konkurentsiga, puuduvad oskused ja müügikanalid Tootmise sisenditega seotud tingimused +Olemasoleva personali tugev kvalifikatsioon +Üldise IKT ja tehnoloogilise infrastruktuuri kõrge tase Eestis, IKT ja uued tehnoloogiad kui riigi prioriteedid +Tartu ja Tehnopol kui arendustegevuseks ja eksperimenteerimiseks väga heade raamtingimustega keskkonnad +EL ja riigi tugirahastute olemasolu -teaduspotentsiaal pole ettevõtluses piisavalt rakendatud, koostöö ettevõtluse ja T&A asutuste vahel ebasüsteemne -riskikapitali ja investorite vähesus Ettevõtete strateegia, struktuur ja konkurents + Tehnoloogiaettevõtete paindlikkus ja dünaamilisus + Tehnoloogiaettevõtete olemasolev rahvusvaheline kogemus + Riigisisese terva konkurentsi puudumine (samas konkurentsedasiviiva jõuna olemas) -Enamik tehnoloogiaettevõtteid on väikesed- ebasoodne tegur välisturgudel konkureerimiseks -Valdaval kesine (allhankija) positsioon rahvusvahelises väärtuseahelas - Targa linna teemaline koostöö mittesüsteemne Juhuslikud välismõjud Valitsus ja avalik poliitika
  13. 13. 13 Kriitilised  edutegurid   Edutegur  1:   • Erinevate sektorite ettevõtete koostöö klastri raames, IT ja muude tehnoloogiate nutikas kasutamine koos teiste sektoritega uute lahenduste loomisel, tehnoloogia arenguga arukas kaasaminek. Edutegur  2:   • Sünergia kõigi „targa linna“ osapoolte (ettevõtted, avalik sektor, lõpptarbijad,T&A-asutused jt) ühisest tegutsemisest katsepolügoonis: võimendus kõigile osapooltele Edutegur  3:   • Tugev panustamine rahvusvahelisse arendus- ja müügivõrgustikku. Edutegur  4:   • „Targa linna“ raamistiku/Tartu/tehnopoli kui „elusa“ näidiskeskkonna ärakasutamine klastri ja loodud lahenduste rahvusvahelise nähtavuse tõstmiseks ning ekspordi toetamiseks. Konkurendid   Klastri konkurentsisituatsiooni tuleb vaadata läbi mitme aspekti. Tehnoloogiaettevõtete konkurents: klastris osalevad tehnoloogiaettevõtted on globaalses konkurentsisituatsioonis, kuna suur tõenäosusega arendatakse eri valdkondade sarnaseid tehnoloogiad (varem või hiljem) ka teistes riikides. Enamus Eesti tehnoloogiaettevõtetest on siiski tehnoloogia kiired ja nutikad juurutajad. Seega on ettevõtted konkurentsis nii tehnoloogiate loomisel kui tehnoloogiate nutikal juurutamisel. Klastri ettevõtete konkurendid on valdavalt teistes riikides, Eesti sees, arvestades turu väiksust, suudetakse teha arukat koostööd ja spetsialiseeruda. Infrastruktuuriettevõtete konkurents: osad infrastruktuuriettevõtted on avalikus konkurentsis lepingutele (bussiettevõtted, elektri tootjad ja vahendajad, sideettevõtted jt). Nemad töötavad tavalistes, kuigi küllalt reguleeritud konkurentsitingimustes ning konkurents on rahvusvaheline. Nn. loomulikud monopolid (veevärk, kaugküte, elektrivõrk, jms) omavad küll loomulikku kliendibaasi ning ei konkureeri avalikul turul, kuid tänu regulaatorite tõhusale tegevusele lõpphindade kontrollil omavad tugevat survet omanike poolt olla tõhusamad ja kasumlikumad, mis kannustab neid innovatsioonile. Linnade konkurents: linnad on teravas konkurentsis nii Eesti kui teiste riikide linnadega nii 1) elanike pärast, kes toovad linnadele maksutulu. Konkurents seisneb avalike teenuste paremas osutamises ja elukvaliteedi pakkumises elanikele, kes EL vaba tööjõu liikumise tingimustes on küllalt vabad elukohta valima. Sellega seondub ka konkurents 2) ettevõtete ja investeeringute pärast, et pakkuda linlastele piisavalt erinevaid hästi tasustatud töökohti. Klastrite konkurents: ka teised (ilmselt esitatavad) klastritaotlused puudutavad osaliselt samu valdkondi, mida Targa linna klaster. IKT klaster käsitleb eeldatavalt IKT horisontaalset kasutamist erinevates sektorites, BIM klaster hoonete nutikat projekteerimist. Loeme sellist konkurentsi tervitatavaks ja näeme selles pigem häid
  14. 14. 14 koostöövõimalusi. Targa linna klastri eristuvaks eeliseks klastrisisne horisontaalne koostöö erinevate ettevõtete ning avaliku sektori asutuste ja organisatsioonide vahel, kuhu kokku on toodud nii innovaatiliste lahenduste pakkujad (tehnoloogiaettevõtted ja T&A asutused ning innovaatiliste lahenduste tarbijad (linnad, infrastruktuuri ettevõtted, avaliku sektori organisatsioonid). Klastri  peamised  konkurentsieelised   • Teadmised, oskused ja koostöökogemused süsteemsete lahenduste väljatöötamises, head referentsid mitmete klastriettevõtete loodud uuenduslike targa linna lahenduste näol • Tartu ja Tehnopol kui väga heade raamtingimustega arenduskeskkonnad (konkreetsed vajadused ja soodsad tingimused, poliitikute ja kodanike vastuvõtlikkus uuendustele, sobiv suurus: hea näidiskeskkond süsteemsete lahenduste (rahvusvaheliseks) demonstreerimiseks) • Tugevad teadus-arendusasutused, kelle tegevus haakub hästi klastriettevõtete tegevusvaldkondadega • Tugev rahvusvaheline koostöövõrgustik, mis toetab loodavate teenuste müügitulu kasvu ja ettevõtete rahvusvahelistumist • Eestil tehnoloogiaettevõtete hea maine maailmas • Edukas kootöökogemus klastriprojektis 2012-2015 Visioon   Missioon Aastaks 2020 on targa linna lahenduste klaster Smart City rahvusvaheliselt tuntud kui Euroopa juhtivate, info- ja muudel tehnoloogiatel põhinevate linnaelu tarkade teenuste arendaja ja müüja rahvusvahelistel turgudel. Toetada Eestis loodud targa linna lahenduste konkurentsivõimelist ja linna elukvaliteeti tõstvat arengut ning kiirendada ettevõtete ja nende müügitulu kasvu nii kodu- kui välisturgudel. See saavutatakse läbi rahvusvaheliselt hinnatud innovatsioonikeskkonna, kus linnavõimud ja -kodanikud, teadlased ja erinevate sektorite ettevõtted jt. loovad ühiselt kaasaegsete tehnoloogiate võimalustele tuginevaid tarku lahendusi, mis võimaldavad linna ja ettevõtete teenuste efektiivsemat pakkumist ning mugavamat kasutamist.
  15. 15. 15 Eesmärgid   Eesmärk  1:     • Loodud on ettevõtete konkurentsivõime kasvu varasemast oluliselt tugevamalt toetav uuenduslik sünergiline innovatsioonikeskkond, kus linnakeskkond tervikuna (ühendades ettevõtted, linnakodanikud, avaliku võimu, T&A-asutused, innovatsiooni tugistruktuurid) toimib katsepolügoonina (eluslaborina) erinevate e- ja m-rakenduste kavandamiseks, testimiseks ja juurutamiseks. Mõõdik: 5 aasta jooksul on katsepolügoonis loodud vähemalt 50 uut toodet või teenust. Eesmärk  2:     • Koostöös välispartneritega (välisriikide eluslaborid ja teadus-arendusasutused, rahvusvahelised kontsernid, Tartu linna ja Tehnopoli rahvusvaheline koostöövõrgustik) ja IKT klastriga on tagatud Eestis loodud targa linna lahenduste edukas turundamine ja müük (vajadusel ka eelnev edasiarendamine ja testimine) välismaal. Mõõdik: Klastri IT-ettevõtetest liikmete müügitulu teistes riikides on 5 aasta jooksul kasvanud vähemalt 30% võrra. Eesmärk  3:     • Kasvanud on piirkonna atraktiivsus investeerimis- ja arenduskeskkonnana välisettevõtetele; rahvusvahelised ettevõtted teevad aktiivselt koostööd Eesti firmade ja teadus-arendusasutustega, arenevad välja piiriülesed klastrisidemed Mõõdik: 5 aasta pärast on vähemalt 25% klastris loodavatest toodetest ja teenustest loodud koostöös välisfirmadega. Eesmärk  4:     (realiseerub suures osas läbi eesmärkide 1-3 täitmise) • Klastri tegevuse tulemusel on kasvanud Tartu linna konkurentsivõime ettevõtlus-, külastus- ja elukeskkonna ning Tehnopoli konkurentsivõime innovatsioonipiirkonnana, kasutusele võetud targa linna lahendused on tõstnud valitsemise tõhusust, läbipaistvust ning osalusdemokraatia taset. „Ajude äravoolu“ asemel toimub Eesti ja rahvusvaheliste talentide sissevool. Mõõdik: Tartut ja Tehnopoli linnakut tunnustatakse rahvusvaheliselt ühe Euroopa juhtiva „targa linnana“ (positsioon võrdlevas analüüsis 5 aasta pärast on vähemalt üks neist vähemalt TOP15 hulgas).  
  16. 16. 16 Tegevused  targa  linna  klastri  arendmisel   Klastri  eelisarendatavad  tegevusvaldkonnad   Klastri eelisarendatavateks tegevusvaldkondadeks on: 1.  Mobiilsus,  transpordikorraldus  ja  linnaplaneerimine   • Nutikas linna asutuse ja territooriumi planeerimine • Nutikad ühistranspordilahendused • Jagatud ja multimodaalsed transpordisüsteemid • Inimeste ja transpordi mobiilsuse uuringud ja planeerimine • Nutikas liikluskorraldus ja nutikad juhtimissüsteemid • Nutikas parkimine • Jt 2.  Targa  maja  valdkond   • Hoonete energiasääst • Hoonete keskkonnasäästlikkus • Nutikad juhtimis- ja haldussüsteemid • Nutikas projekteerimine ja ehitus • jt 3.  Linnade  infrastruktuuri  kasutus   • Nutikas tänavavalgustus • Nutikas kaugküte ja kaugjahutus • Nutikas veevärk • Nutikas elektrivõrk • Nutikas sidevõrk • Nutikas teehooldus • jt 4.  Tervishoiu  ja  sotsiaalteenuste  korraldamine   • Iseseisvat elamist toetavad lahendused • Koduõenduse ja -hoolduse korraldus • Kaugtöö ja –nõustamise lahendused • Sotsiaalteenuste parem korraldus • Nutikad tervishoiu- ja sotsiaalasutuste juhtimissüsteemid • Jt 5.  Tark  linnajuhtimine   • Innovatsiooni juhtimine ja innovatsiooni vastuvõtuvõime suurendamine avalikus sektoris • Avaandmete ja suurandmete kogumine ja nutikas kasutamine • Avatuse, kaasava juhtimise ja online-demokraatia lahendused • E-teenuste juurutamine linnade juhtimisel ja teenuste arendamisel • Jt
  17. 17. 17 Klastri  peamised  tegevused   1.  Arendustegevused:  oskuste  ja  teadmiste  kasvatamine   • Uuringud ühist huvi pakkuvate teemade analüüsimiseks (uued teholoogiad ja nende kasutuselevõtuga seonduvad küsimused, avaliku sektori hankesüsteemid erinevates riikides, jne) • Koolitused ja seminarid klastri liikmetele erinevates ühist huvi pakkuvates valdkondades (uued tehnoloogiad ja nende võimalused; erinevate turgude eripärad; avaliku sektori toimimine; targa linna valdkonna globaalsed trendid jne) • Võrgustumine ja klastri liikmete vahelise koostöö arendamine • Innovatsiooni juhtimise arendamine ja innovatsiooni vastuvõtuvõime parandamine 2.  Ühisturundus   • Osalemine Targa linna olulisematel rahvusvahelistel messidel ja konverentsidel • Ühised turundusmaterjalid ja turunduskeskkonnad 3.  Rahvusvahelistumine   • Tartu, Tehnopoli linnaku ja Eesti ettevõtete saavutuste tutvustamine erinevatele rahvusvahelistele sihtgruppidele • Tartu rahvusvaheline Smart City konverents ja mess (Estonian ICT Week raames) • Sihturgude analüüsid ja tundmaõppimine • Õppereisid sihturgudega tutvumiseks 4.  Koostöö  teadus-­‐  ja  arendusasutustega  (T&A  asutused)   Koostöö T&A asutustega (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, rakenduskõrgkoolid, jt), kellega paljudel ettevõtetel on juba olemas hea koostöö, on klastri edu tarbeks kriitiline. Paljudel T&A asutustel ja nende allüksustel on olemas ka väga hea kompetents uuringud, teadustöö, rakenduspotentsiaaliga innovaatilised lahenduses), mis haakub targa linna temaatikaga. Koostöö on kavandatud kahel tasandil: 1. koostöö organisatsioonide vahel, mis loob raamistiku detailsemaks tegevuseks; 2. probleemipõhine koostöö klastri ettevõtete ja TA vastavat kompetentsi omavate üksuste vahel. Koostöö kulud kantakse kas klastriprojektist, kui tegu on uuringuga või ettevõtete poolt otselepingutega, kui tegu on ettevõtete detailsetele vajadustele vastavate tegevustega. Koostöö klastriga annab T&A asutustele pakkuda oma teadustöö tulemusi katsetamiseks ja eksperimenteerimiseks, mis omakorda võimaldab valideerida teadustöö tulemusi ning praktikast saadud tagasiside kaudu uusi teadustöid suunata ning sillata ettevõtluse ja avaliku sektori praktiliste vajadustega innovatsiooni juurutamisel.  
  18. 18. 18 Tegevuskava  2015-­‐2018   Tegevuse nimi Tegevusperiood Oodatav tulemus Etapp 1 (01.12.2015 - 31.05.2016) 1. Arendustegevused: oskuste ja teadmiste kasvatamine 1.1 Uuring: Parem mobiilsuse korraldus ja ligipääs avalikele hoonetele jaanuar - mai 2016 Uuringu tulemusena kirjeldatakse kasutajate vajadusi seoses transpordi , sh ühistranspordi ja kergtranspordi korraldamisega, et tagada optimaalne ligipääs avalikele hoonetele (koolid, haiglad, ühistöö keskkonnad, ülikoolide campus'ed, innovatsioonilinnakud, jne) ja vähendada autostumist 1.2 Uuring: tehnoloogia kasutamine inimeste koduhooldes jaanuar - mai 2016 Uuring annab teadmisi, millised on kõige perspektiivsemad teemad ja valdkonnad tehnoloogia, sh kaugmonitoorimise kasutamiseks inimeste koduhoolekandes (nii meditsiin kui sotsiaaltöö) ning millised on peamised väljakutsed lahenduste juurutamisel(tehnoloogia, privaatsus, turvalisus, kasutajakogemus jms). 1.3 Uuring: innovatsiooni vastuvõtuvõime parandamine avalikus sektoris (linnad) jaanuar - mai 2016 Uuringu tulemusena selgitatakse välja, millised on peamised kitsaskohad innovatsiooni vastuvõtul ja rakendamisel linnades ja antakse praktilised soovitused organisatsiooni ümberkorraldusteks Tartu ja Tallinna linnavalitsuste näitel 1.4. Koolitusseminar: IT süsteemide turvalisuse tõstmine ja tõestamine jaanuar-märts 2016 Koolitus annab osalejatele teadmisis, kuidas muuta IT- komponentidega Targa linna süsteeme turvalisemaks ja kuidas turvalisust tõendada (dokumenteerimine, turvaauditid jms meetmed, 1.4 Klastri partnerite ühised partner-ettevõtete külastused jaanuar - mai 2016 Klastri partnerite ja nende tegevuste parem tundmaõppimine, võrgustumine ja koostöövõimaluste leidmine 1.5 Klastri poolaastakoosolek mai.16 Klastri poolaastategevuste kokkuvõte ja järgmise poolaasta sihtide täpsustamine
  19. 19. 19 2. Ühisturundustegevused 2.1 Osalemine Barcelona Smart City EXPOl 2016 Ettevalmistused jaanuar- november 2016 Ettevalmistused osalemiseks Eesti Smart City ühisstendil Barcelona Smart City Expol, ürituseks ette valmistumine, osalejate ettevalmistus 2.2. Eesti kui Targa linna lahenduste kasvulava turundusstrateegia ja tegevuskava loomine jaanuar-mai 2016 Valmib strateegia ja tegevuskava Eesti kui Targa linna lahenduste kasvulava turundamiseks (sihtrühmad, sõnumid, turundustegevused) 2.3. Klastri turundusmaterjalide loomine jaanuar- november 2016 Klastri ühised turundusmaterjalid on valmis 2.4 Osalemine olulisel turundusüritusel, mis valitakse koos partneritega jaanuar- detsember 2016 Loodud (edasi arendatud on Eesti Smart City stend ja muud turundusmaterjalid. Loodud on ärikontaktid erinevate linnade esindajatega. Saadud on ülevaade Smart City teemalistest toodetest ja teenustest, mida pakutakse turul. Loodud on parem rahvusvaheline koostöövõrgustik. Messil kogetu annab Eesti ettevõtetele teadmisi ja kogemusi ühiselt rahvusvahelistel turgudel tegutsemiseks. 3.Rahvusvahelistumine 3.1. Tartu rahvusvaheline Smart City konverents ja mess 2016 jaanuar - mai 2016 Üritus võimaldab kohale kutsuda ja demonstreerida rahvusvahelisele publikule Eesti linnade ja Eesti ettevõtete poolt saavutatud innovaatilisi lahendusi Targa linna valdkonnas 3.2. Õppereis(id) Soome, Rootsi ja Taani linnadesse, et tutvuda sealsete innovaatiliste lahendustega, linnade vajaduste ja hankeprotseduuridega jaanuar - mai 2016 Õppereis võimaldab paremini mõista erinevate Põhjamaade turgude vajadusi, hankimise toimemehhanisme ning luua rahvusvahelised ärikontaktid toodete arenduseks ja müügiks Etapp 2 (01.06.2016 - 30.11.2016) 1. Arendustegevused: oskuste ja teadmiste kasvatamine
  20. 20. 20 1.1 Uuring: innovaatilised lahendused energiasäästuks avalike hoonete haldamisel ja rekonstrueerimise kavandamisel september 2016- juuni 2017 Uuring annab vastuse, millised on innovaatilised lahendused energiasäästuks avalike hoonete haldamisel ja rekonstrueerimise kavandamisel, sh sellised lahendused, millega kasutaja saab säästu ja kasutusmugavust juhtida oma käitumist kohandades (kasutajate ootused) 1.2 Uuring: uuenduslikud lahendused linnade tänavavalgustuse juhtimisel juuni-detsember 2016 Uuring annab vastuse, millised on innovaatilised lahendused ja kasutajate ootused linnade tänavavalgustuse juhtimisel 1.3 Uuring: integreeritud transpordilahendused mobiilsuse parandamiseks. Multimodaalsete avatud transpordilahenduste kasutuselevõtuga seotud küsimused (erinevate transpordiliikide ja -pakkujate koostööplatvormid, operaatorid, hinnastamine ja integreeritud piletisüsteemid) september 2016- juuni 2017 Uuring annab vastuse, millised on innovaatilised lahendused erinevate transpordiliikide ja - pakkujate koostöös toimivate transpordilahenduste kasutuselevõtuks ning millised on peamised takistused/organisatsioonilised lahendused nende rakendamiseks. 1.4 Uuring: innovaatilised lahendused energiasäästuks ja teisteks tarkadeks lahendusteks tööstushoonete rajamisel, rekonstrueerimisel ja haldamisel september 2016- juuni 2017 Uuring annab vastuse, millised on innovaatilised lahendused energiasäästuks ja teisteks tarkadeks lahendusteks tööstushoonete rajamisel, rekonstrueerimisel ja haldamisel 1.5 Klastri partnerite ühised partner-ettevõtete külastused juuni - november 2016 Klastri partnerite ja nende tegevuste parem tundmaõppimine, võrgustumine ja koostöövõimaluste leidmine 1.6 Klastri poolaastakoosolek nov.16 Klastri poolaastategevuste kokkuvõte ja järgmise poolaasta sihtide täpsustamine 2. Ühisturundustegevused 2.1 Osalemine Barcelona Smart City EXPOl 2016 jaanuar- november 2016 Edukas osalemine Eesti Smart City ühisstendil Barcelona Smart City Expol: Loodud on ärikontaktid erinevate linnade esindajatega. Saadud on ülevaade Smart City teemalistest toodetest ja teenustest, mida pakutakse turul. Loodud on parem rahvusvaheline koostöövõrgustik. Messil kogetu annab Eesti ettevõtetele teadmisi
  21. 21. 21 ja kogemusi ühiselt rahvusvahelistel turgudel tegutsemiseks. 3.Rahvusvahelistumine 3.1 Õppereis USAsse, et tutvuda sealsete vajadustega targa linna valdkonna toodete järele ning tutvustada sealsetele linnadele Eesti targa linna lahendusi juuni-november 2016 Õppereis võimaldab paremini mõista USA turu vajadusi ning luua rahvusvahelised ärikontaktid toodete arenduseks ja müügiks. Etapp 3 (01.12.2016 - 31.05.2017) 1. Arendustegevused: oskuste ja teadmiste kasvatamine 1.1. Uuring, mille eesmargiks on välja selgitada innovaatilised lahendused avaliku sektori teenustele kiire ja täpse tagasiside korjamiseks detsember 2016-juuni 2017 Uuringu tulemusel selgub, millised on probleemid ja innovaatilised lahendused avaliku sektori teenustele tagasiside kogumiseks ja selle rakendamisel paremate juhtimisotsuste tegemiseks 1.2. Uuring, mis on seotud linnades ummikute ja parkimisprobleemide leevendamisega, kontrolli tõhustamisega ja roheliste koridoride loomisega. detsember 2016-juuni 2017 Uuringu tulemusena selgub, millised on probleemid ja innovaatilised lahendused linnades ummikute ja parkimisprobleemide leevendamisega, kontrolli tõhustamisega ja roheliste koridoride loomisega. 1.3. Uuring targa linnaku planeerimisega seotud energiaprobleemidest: energiatõhusate tootmis- ärihoonete kavandamine (tarbimine; selle prognoosimine) ja targa energiavõrgu planeerimine detsember 2016-detsember 2017 Uuring annab vastuse, millised on kitsaskohad ja innovaatilised lahendused targa linnaku planeerimisega seotud energiaprobleemidest: energiatõhusate tootmis- ärihoonete kavandamine (tarbimine; selle prognoosimine) ja targa energiavõrgu planeerimine
  22. 22. 22 1.4. Uuuring innovaatilistest lahendustest linnade püsiinfrastruktuuri (teed, torustikud, jms) seisundi monitooringuks ja haldamiseks detsember 2016-juuni 2017 Uuring annab vastuse, millised on kitsaskohad ja innovaatilised lahendused linnade püsiinfrastruktuuri (teed, torustikud, jms) seisundi monitooringuks ja haldamiseks 1.5. Jätkuuuring (ud), mis on seotud nutika spetsialiseerumise valdkonnaga "IKT kasutamine" ja mille sisu lepitakse partnerite vahel kokku esimeste uuringute tulemuste selgumisel ja klastri ühisvajaduste arengust lähtuvalt detsember 2016-detsember 2017 Uuringu tulemusel selgub väljavalitud valdkonnas, millised on IKT kasutamise kaudu saadavad kasud ja edasised arendustegevused targa linna nimetatud valdkonnas 1.6. Jätkuuuring (ud), mis on seotud nutika spetsialiseerumise valdkonnaga "Tervishoid" ja mille sisu lepitakse partnerite vahel kokku esimeste uuringute tulemuste selgumisel ja klastri ühisvajaduste arengust lähtuvalt detsember 2016-detsember 2017 Uuringu tulemusel selgub väljavalitud valdkonnas, millised on Tervishoiu valdkonnas uute tehnoloogiate kaudu saadavad kasud linnadele ja edasised arendustegevused targa linna nimetatud valdkonnas 1.7 Klastri partnerite ühised partner-ettevõtete külastused detsember 2016 - mai 2017 Klastri partnerite ja nende tegevuste parem tundmaõppimine, võrgustumine ja koostöövõimaluste leidmine 1.8 Klastri poolaastakoosolek mai.17 Klastri poolaastategevuste kokkuvõte ja järgmise poolaasta sihtide täpsustamine 2. Ühisturundustegevused 2.1 Osalemine Barcelona Smart City EXPOl 2017 Ettevalmistused jaanuar- november 2017 Ettevalmistused osalemiseks Eesti Smart City ühisstendil Barcelona Smart City Expol, ürituseks ette valmistumine, osalejate ettevalmistus 2.2. Klastri turundusmaterjalide sisu uuendamine jaanuar- november 2017 Klastri ühised turundusmaterjalid on uuendatud 2.3 Osalemine olulisel turundusüritusel, mis valitakse koos partneritega jaanuar- detsember 2017 Loodud (edasi arendatud on Eesti Smart City stend ja muud turundusmaterjalid. Loodud on ärikontaktid erinevate linnade esindajatega. Saadud on ülevaade Smart City teemalistest toodetest ja teenustest, mida pakutakse turul. Loodud on parem
  23. 23. 23 rahvusvaheline koostöövõrgustik. Messil kogetu annab Eesti ettevõtetele teadmisi ja kogemusi ühiselt rahvusvahelistel turgudel tegutsemiseks. 3.Rahvusvahelistumine 3.1. Tartu rahvusvaheline Smart City konverents ja mess 2017 jaanuar - mai 2017 Üritus võimaldab kohale kutsuda ja demonstreerida rahvusvahelisele publikule Eesti linnade ja Eesti ettevõtete poolt saavutatud innovaatilisi lahendusi Targa linna valdkonnas Etapp 4 (01.06.2017 - 30.11.2017) 1. Arendustegevused: oskuste ja teadmiste kasvatamine 1.1. Uuring: targa linna logistikalahendused ettevõttele juuni-november 2017 Uuring annab teadmisi, millised on optimaalsed ja säästlikud logistikalahendused linnades tegutsevatele tootmisettevõtetele 1.2. Jätkuuuring (ud), mis on seotud nutika spetsialiseerumise valdkonnaga "Ressursside parem kasutamine" ja mille sisu lepitakse partnerite vahel kokku esimeste uuringute tulemuste selgumisel ja klastri ühisvajaduste arengust lähtuvalt juuni-november 2017 Uuringu tulemusel selgub väljavalitud valdkonnas, millised on Ressursside parema kasutamise valdkonnas uute tehnoloogiate kaudu saadavad kasud linnadele ja edasised arendustegevused targa linna nimetatud valdkonnas 1.3 Klastri partnerite ühised partner-ettevõtete külastused juuni-nov 2017 Klastri partnerite ja nende tegevuste parem tundmaõppimine, võrgustumine ja koostöövõimaluste leidmine 1.4 Klastri poolaastakoosolek nov.17 Klastri poolaastategevuste kokkuvõte ja järgmise poolaasta sihtide täpsustamine 2. Ühisturundustegevused
  24. 24. 24 2.1 Osalemine Barcelona Smart City EXPOl 2017 jaanuar- november 2017 Edukas osalemine Eesti Smart City ühisstendil Barcelona Smart City Expol: Loodud on ärikontaktid erinevate linnade esindajatega. Saadud on ülevaade Smart City teemalistest toodetest ja teenustest, mida pakutakse turul. Loodud on parem rahvusvaheline koostöövõrgustik. Messil kogetu annab Eesti ettevõtetele teadmisi ja kogemusi ühiselt rahvusvahelistel turgudel tegutsemiseks. 3.Rahvusvahelistumine 3.1 Õppereis partnerite poolt valitud sihtriiki et tutvuda sealsete vajadustega targa linna valdkonna toodete järele ning tutvustada sealsetele linnadele Eesti targa linna lahendusi juuni-november 2017 Õppereis võimaldab paremini mõista valitus sihtriigi (piirkonna) turu vajadusi ning luua rahvusvahelised ärikontaktid toodete arenduseks ja müügiks Etapp 5 (01.12.2017 - 31.05.2018) 1. Arendustegevused: oskuste ja teadmiste kasvatamine 1.1. Jätkuuuring (ud), mis on seotud nutika spetsialiseerumise valdkonnaga "IKT kasutamine" ja mille sisu lepitakse partnerite vahel kokku esimeste uuringute tulemuste selgumisel ja klastri ühisvajaduste arengust lähtuvalt detsember 2016-detsember 2017 Uuringu tulemusel selgub väljavalitud valdkonnas, millised on IKT kasutamise kaudu saadavad kasud ja edasised arendustegevused targa linna nimetatud valdkonnas 1.2. Jätkuuuring (ud), mis on seotud nutika spetsialiseerumise valdkonnaga "Tervishoid" ja mille sisu lepitakse partnerite vahel kokku esimeste uuringute tulemuste selgumisel ja klastri ühisvajaduste arengust lähtuvalt detsember 2016-detsember 2017 Uuringu tulemusel selgub väljavalitud valdkonnas, millised on Tervishoiu valdkonnas uute tehnoloogiate kaudu saadavad kasud linnadele ja edasised arendustegevused targa linna nimetatud valdkonnas
  25. 25. 25 1.3. Jätkuuuring(ud), mis on seotud nutika spetsialiseerumise valdkonnaga "Ressursside parem kasutamine" ja mille sisu lepitakse partnerite vahel kokku esimeste uuringute tulemuste selgumisel ja klastri ühisvahaduste arengust lähtuvalt detsember 2016-detsember 2017 Uuringu tulemusel selgub väljavalitud valdkonnas, millised on Ressursside parema kasutamise valdkonnas uute tehnoloogiate kaudu saadavad kasud linnadele ja edasised arendustegevused targa linna nimetatud valdkonnas 1.4 Klastri partnerite ühised partner-ettevõtete külastused dets 2017 - mai 2018 Klastri partnerite ja nende tegevuste parem tundmaõppimine, võrgustumine ja koostöövõimaluste leidmine 1.5 Klastri poolaastakoosolek mai.18 Klastri poolaastategevuste kokkuvõte ja järgmise poolaasta sihtide täpsustamine 2. Ühisturundustegevused 2.1 Osalemine Barcelona Smart City EXPOl 2018 Ettevalmistused jaanuar- november 2018 Ettevalmistused osalemiseks Eesti Smart City ühisstendil Barcelona Smart City Expol, ürituseks ette valmistumine, osalejate ettevalmistus 2.2. Klastri turundusmaterjalide sisu uuendamine jaanuar- november 2018 Klastri ühised turundusmaterjalid on uuendatud 2.3 Osalemine olulisel turundusüritusel, mis valitakse koos partneritega Jaanuar- november 2018 Loodud (edasi arendatud on Eesti Smart City stend ja muud turundusmaterjalid. Loodud on ärikontaktid erinevate linnade esindajatega. Saadud on ü̈ levaade Smart City teemalistest toodetest ja teenustest, mida pakutakse turul. Loodud on parem rahvusvaheline koostöövõrgustik. Messil kogetu annab Eesti ettevõtetele teadmisi ja kogemusi ühiselt rahvusvahelistel turgudel tegutsemiseks. 3.Rahvusvahelistumine 3.1. Tartu rahvusvaheline Smart City konverents ja mess 2017 jaanuar - mai 2017 Üritus võimaldab kohale kutsuda ja demonstreerida rahvusvahelisele publikule Eesti linnade ja Eesti ettevõtete poolt saavutatud innovaatilisi lahendusi Targa linna valdkonnas
  26. 26. 26 Etapp 6 (01.06.2018 - 30.11.2018) 1. Arendustegevused: oskuste ja teadmiste kasvatamine 1.1 Klastri partnerite ühised partner-ettevõtete külastused juuni-november 2018 Klastri partnerite ja nende tegevuste parem tundmaõppimine, võrgustumine ja koostöövõimaluste leidmine 1.2 Klastri poolaastakoosolek nov.18 Klastri poolaastategevuste kokkuvõte ja järgmise poolaasta sihtide täpsustamine 2. Ühisturundustegevused 2.1 Osalemine Barcelona Smart City EXPOl 2018 jaanuar- november 2018 Edukas osalemine Eesti Smart City ühisstendil Barcelona Smart City Expol: Loodud on ärikontaktid erinevate linnade esindajatega. Saadud on ülevaade Smart City teemalistest toodetest ja teenustest, mida pakutakse turul. Loodud on parem rahvusvaheline koostöövõrgustik. Messil kogetu annab Eesti ettevõtetele teadmisi ja kogemusi ühiselt rahvusvahelistel turgudel tegutsemiseks.    
  27. 27. 27 Väljumisstrateegia   Klastri partnerid mõistavad, et klastriprogramm on kiirendust andev võimalus rahvusvahelistumiseks, koostöö edendamiseks ja müügitulu suurendamiseks. Kolme tegevusaasta jooksul peavad klastri liikmed jõudma oma võimekuste arendamisel olukorrani, kus ilma olulise välise abita ollakse võimelised iseseisvalt või äriliselt tasuvas koostöös teiste samade huvidega ettevõtete ja organisatsioonidega: 1. Turundama oma tooteid tugevas rahvusvahelises konkurentsis 2. Olema võimelised sisenema uutele rahvusvahelistele turgudele 3. Teenima müügitulu nii sise-kui välisturgudel Samas on klastri eesmärgiks, et osalevad organisatsioonid jätkaks koostööd ka peale projekti lõppu vabatahtlikult, vastastikust kasu nähes ja omafinantseerimise alusel (eeldades, et väline kaasfinantseering puudub). Selleks peab klastri tegevus praegusel perioodil olema piisavalt kasulik kõigile osapooltele. Eraldiseisvad tegevused väljumisstrateegia elluviimiseks on järgmised: • Arutelud klastripartneritega väljumisstrateegia ja tulevaste koostöömudelite teemal, järgmiste tegevuste kavandamine • Ühistegevuste erinevate finantseerimismudelite disainimine • Intensiivne koostöö ja osalemine EL ja Eesti rahastustega Targa linna valdkonna projektide arendamisel ja taotlemisel. • Kõigi kavandatavate klastritegevuste kaudu 2015-2018 soliidse vundamendi loomine tulevikuks, eeskätt koostöös ettevõtete ja avaliku sektori vahel avatud ning testimisele ja eksperimenteerimisele alti innovatsioonikeskkonna loomiseks linnades. Erilist ja pidevat tähelepanu tuleb pöörata EL ja Eesti rahastustega Targa linna valdkonna projektide arendamisele ja taotlemisele, sest just need projektid võimaldavad mõistlikku kaasrahastamist tegevustele ka pärast klastriperioodi lõppu. Augusti lõpus 2015 on SmartCityLab MTÜ koos Tartu linnaga jõudnud rahatustaotluste lõppvooru järgmistes EL Targa linna temaatikaga seotud projektides: • BUF - Baltic Sea Regon Urban Forum for Smart Cities (Programm: Interreg Baltic Sea Region Programme 2014-2020) • Towards Smart Zero CO2 Cities Across Europe - SmartEnCity (Programm: Horizon 2020 Smart Cities and Communities 2015 taotlusvoor) • Cities multimodal - urban transport system in transition towards low carbon mobility (Programm: Interreg Baltic Sea Region Programme 2014-2020) Samuti ollakse koostööpartneriks programmi Horizon 2020 projektis Eesti- Soome koostöös Smart City kompetentsikeskuse loomiseks, kus taotlejateks on Forum Virium, Aalto ülikool (mõlemad Soome) ja Tallinna Tehnikaülikool.
  28. 28. 28   Võimalikud  väljumisstsenaariumid   1. Klastri muutumine Targa linna tehnoloogiate kompetentsikeskuseks Eeltingimused: partnerite huvi investeerida ühistegevusse nii müügitulude suurendamiseks (ettevõtted) kui rahvusvahelise nähtavuse suurendamiseks (linnad, T&A asutused). Kuigi analoogilist klastrimeedet ei pruugi tulevikus enam eksisteerida, saab klaster ja loodav kompetentsikeskus olla aktiivne EL kaasrahastusega projektide arendamise ja taotlemisel (erinevad EL meetmed), mis kindlasti edasi kestavad ja arenevad. Tõenäosus: Suur kuni keskmine 2. Klastri jätkamine Targa linna projektide juhtimise ja majandamise organisatsioonina Eeltingimused: Partnerid on huvitatud erinevates Targa linna projektides osalemisest vajaduse ja võimalusepõhiselt ilma suurema ambitsioonita. Erinevad EL meetmed Targa linna ja seotud tehnoloogiate arendamisel. Tõenäosus: keskmine 3. Klastri tegevuse lõppemine pärast projekti lõppu. Eeltingimused: partnerite vähene huvi, halb projektijuhtimine. Tõenäosus: väike Klastri soovitavat väljumisstrateegiat iseloomustab järgmine joonis. •  EDUKAS  KOOSTÖÖ  KLASTRIPROJEKTIS       •  ETTTEVÕTETE  HUVI  ÜHISTEGEVUSEKS:  TURUNDUS,  UUED  TURUD,   ÜHINE  ARENDUS       •  LINNADE  JA  TARISTUETTEVÕTETE  HUVI:  PAREM  NÄHTAVUS,   PAREMAD  TEENUSED,    ROHKEM  ELANIKKE  JA  INVESTEERINGUID     •  VÄLISRAHASTUSEGA  PROJEKTID  TARGA  LINNA  INNOVATSIOONI  JA   TEHNOLOOGIATE  ARENDUSE  TOETUSEKS   •  TARGA  LINNA  TEHNOLOOGIATE    KOMPETENTSIKESKUS  

×