Gerda ValkArvutiõpetus
Eesti keele reeglid
   Reegleid, mis määravad kindlaks, kuidas sõnu    kirja panna, nimetatakse õigekirja- ehk    ortograafiareegliteks.     ...
   Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik    ühe tähega, näiteks kinkis, linlane, metalne,    usjas.   Sõna sees kir...
   Intervjuu on ajakirjandusžanr, milles    intervjueerija küsitleb intervjueeritavat.    Intervjuu eesmärk on saada teav...
   Reportaaž on ajakirjandusžanr, mille eesmärk    on anda sündmusest vahetu, mitmekülgne ja    isikupärane ülevaade.
 T- lõpulise ainsuse osastava korral on mitmuse  tunnuseks –te:  ohutu/t- ohutu/te, numbri/t- numbri/te.D- lõpulise ja lõ...
   Arvamuslugu, mis tutvustab ja arvustab mõnd    kultuurinähtust või –sündmust (raamatud,    kunstinäitused, filmid, tea...
   Kui lauses on tegija teada, kasutame tegusõna    isikulises tegumoes.   Kui lauses pole tegijat mainitud ega saa teda...
   Põhivormid on ma-tegevusnimi, da-    tegevusnimi, oleviku ainsuse 1. pööre ja tud-    kesksõna.
   Määrsõnad ja kaassõnad kirjutatakse teistest    sõnadest tavaliselt lahku.   Kui kaks kõrvuti olevat sõna moodutstava...
   Jutustava teksti eesmärk on jutustada kuulajale    ja lugejale arusaadavalt ja huvitavalt mingist    tegevusest või sü...
   Eesti keele õpik 7.klassile, II osa, Priit    Ratassepp.
Eesti keele reeglid2 gerda valk 25.04.2012
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Eesti keele reeglid2 gerda valk 25.04.2012

1,352 views

Published on

0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
1,352
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
93
Actions
Shares
0
Downloads
8
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eesti keele reeglid2 gerda valk 25.04.2012

  1. 1. Gerda ValkArvutiõpetus
  2. 2. Eesti keele reeglid
  3. 3.  Reegleid, mis määravad kindlaks, kuidas sõnu kirja panna, nimetatakse õigekirja- ehk ortograafiareegliteks. I ja j õigekiri Sõna keskel kirjutatakse Ü järel ei kirjutata i-d, kuigi silbi alguses j ja silbi lõpus i. hääldatakse: va-ja vai-a müüa, müüakse, püüa, sa-jad sai-ad hüüe. ma-jast mai-ast Ü ja i järel ei kirjutata o-ja hoi-a üldiselt j-i, kuigi Erandlik on lühike hääldatakse: sisseütlev: majja, ojja, tujju Süüa, süüakse, siia, laiad,
  4. 4.  Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega, näiteks kinkis, linlane, metalne, usjas. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t, näiteks kaktus, koske, ähkima, paistab.
  5. 5.  Intervjuu on ajakirjandusžanr, milles intervjueerija küsitleb intervjueeritavat. Intervjuu eesmärk on saada teavet küsitletava tegevuse, arvamuste, huvide ja teinekord ka isikliku elu kohta.
  6. 6.  Reportaaž on ajakirjandusžanr, mille eesmärk on anda sündmusest vahetu, mitmekülgne ja isikupärane ülevaade.
  7. 7.  T- lõpulise ainsuse osastava korral on mitmuse tunnuseks –te: ohutu/t- ohutu/te, numbri/t- numbri/te.D- lõpulise ja lõputa ainsuse osastava korral on mitmuse tunnuseks- de: koi/d- koi/de, suve- suve/de.
  8. 8.  Arvamuslugu, mis tutvustab ja arvustab mõnd kultuurinähtust või –sündmust (raamatud, kunstinäitused, filmid, teatrietendused, telesaated), nimetatakse arvustuseks ehk retsensiooniks.
  9. 9.  Kui lauses on tegija teada, kasutame tegusõna isikulises tegumoes. Kui lauses pole tegijat mainitud ega saa teda ka juurde mõelda, siis on tegusõna umbisikulises tegumoes.
  10. 10.  Põhivormid on ma-tegevusnimi, da- tegevusnimi, oleviku ainsuse 1. pööre ja tud- kesksõna.
  11. 11.  Määrsõnad ja kaassõnad kirjutatakse teistest sõnadest tavaliselt lahku. Kui kaks kõrvuti olevat sõna moodutstavad määrsõnalise väljendi, siis kirjutatakse need kokku. Kindlad kokkukirjutised on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad midagi muud kui kumbki sõna eraldi kirjutatuna.
  12. 12.  Jutustava teksti eesmärk on jutustada kuulajale ja lugejale arusaadavalt ja huvitavalt mingist tegevusest või sündmusest.
  13. 13.  Eesti keele õpik 7.klassile, II osa, Priit Ratassepp.

×