Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
MIDA LAULSID EESTI MEESKOORIDENNE AASTAT 1940?SAARI TAMM    Vaba aja veetmise vorme nimetatak-      kultuuri mõjust eesti ...
mõistet interpretatsioonikunstiga ning          eemalt ehk „väljastpoolt” ka „seest-eesti vaatenurk ei kõnele (veel!) koor...
koorimuusika jaotamine muusikalooja-          liselt väikevormidena (laul). MGGs jao-te päritolumaa järgi rohkemgi kui sid...
dertafel, mis on eesti muusika ajaloostki     laulupidude repertuaar aastani 1910.hästi tuttav. Selle traditsiooniga on se...
likmaterjalile toetudes: eesti esimeste      andsid regulaarselt kontserte ning ku-laulupidude repertuaar aastaist 1869—  ...
vusaega (alates 1924. aastast). Eesti re-     kaima laulude valikuga esindatud kooripertuaari osas viib just see periood e...
U. Lippus 2005. Sissejuhatuseks. Muusikaelu     heliloojad, erandeid on vaid üksikuidmuusikaloo ainena. — Muusikaelu Eesti...
MIDA LAULSID EESTI MEESKOORIDENNE AASTAT 1940? IISAARI TAMM   (Algus TMK 2008, nr 11)    1920. aastate meeskoorirepertuaar...
Eduard Tubin                                                                     aastal 1936:                             ...
Leenart   Neumann   kinnitab, et   võrreldes ilusate   naishäältega on   ilusaid meeshääli   raskem leida, eriti   suur pu...
Tuudur Vettik,                                                                     meeltes ootus                          ...
diks on lauljate kurtmine repertuaari-       kajastus koorijuhtide muusikaline mait-puuduse üle seltskondlike koosviibi-  ...
Kuidas kajastusid koorijuhtide soovid           Kõige pikem nimekiri on Tallinna MLSileesti paremate meeskooride repertuaa...
hoveni „Kõik taevad laulvad”, F. Schu-       Mart Saar (nimekirjas 21 lauluga) jaberti „Püha” [„Sanctus”] ja M. Bruchi    ...
nesaks, Karindi, Läte, Simm, Türnpu,         mulikku suletust 1920.—1940. aastailVettik, Võrk) ja/või silma paistnud      ...
3Kirjandus:                                          Nagu teada, hakkas ELLi juurde loodudE. Arro, 1993. Geschichte der Es...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Eesti meekoorid enne aastat 1940

983 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Eesti meekoorid enne aastat 1940

  1. 1. MIDA LAULSID EESTI MEESKOORIDENNE AASTAT 1940?SAARI TAMM Vaba aja veetmise vorme nimetatak- kultuuri mõjust eesti omale ning seejärelse tänapäevases kõnepruugis harrastus- sissevaade eesti kooride repertuaari XXteks või hobideks ning sellest lähtuvalt sajandi algupoolel.võib ka amatöörkoore nimetada eestikeelele omasemalt harrastuskoorideks. Koori ja koorilaulu mõistest eesti jaSama nähtuse kohta on kasutatud mit- saksa muusikakirjandusesmeid nimetusi: taidluskoorid, lauluselt- Kui võrdleme, mida peetakse silmassid, lauluühingud. Üheksateistkümnen- koorist kõnelemisel, siis selgub, et saksadal sajandil sai harrastus- ehk amatöör- ja eesti arusaamad on siinkohal veidikooride liikumisest Euroopas massiline erinevad.nähtus, mis haaras geograafiliselt laia Saksa olulisema muusikaentsüklo-piirkonda „Sloveeniast lõunas Norrani peedia „Musik in der Geschichte undpõhjas, Lääne-Ukrainast idas kuni saksa Gegenwart” kooriartiklis „Chor undkogukondadeni Prantsusmaal” (Lippus Chormusik” (Friedhelm Brusniak, 1995)2005: 13). võib märgata, et koorilaulu teemal te- Meeskooride puhul oli see liikumine hakse tegelikult juttu mitmest erinevastenamasti rahvusliku ehk poliitilise ise- nähtusest. Nii kuuluvad koorilaululoomuga. Sellest vaatepunktist on har- (Chorgesang, Chorwesen) alla (järgnevrastuskoorid ühiskonnas oluline sot- jaotus: S. T.) nii koor kui institutsioonsiaalne nähtus. Harrastuskooride huvi- (Chor), kooriliikumine ja kooriühingudtavus seisnebki selles, et nad asuvad ka- või -seltsid (Chorvereine, Chorbewegung)he valdkonna, sotsiaalse ja kunstilise kui ka koorimuusika kui þanr (Chormu-piirimail, olles ühtaegu nii sotsiaalne sik, Chorgattung).kui ka kunstiline nähtus. Koor kuulub mitmesse alateemasse Saksa kultuuri mõjuväljas arenenud ka meie üldentsüklopeedia Eesti osaeesti koorimuusika hakkas XX sajandi muusikaartiklis (Eesti. Muusika. EEalgul aina rohkem iseseisvuma ning esi- nr 11, lk 669—692): kooriliikumine (ar-mese Eesti vabariigi ajal tähtsustus oma tikli autor Enn Oja), interpretatsiooni-heliloojate looming eriti. Järgnevalt lü- kunst (Ines Rannap) ja helilooming (Ma-hiülevaade sellest, kuidas on koori ja re Põldmäe).koorilaulu mõistetud saksa ja eesti kul- Millised on aga kahe vaatenurga eri-tuuriruumis, põgusalt ka saksa koori- nevused? Saksa arusaam ei seo koori teater muusika kino 93
  2. 2. mõistet interpretatsioonikunstiga ning eemalt ehk „väljastpoolt” ka „seest-eesti vaatenurk ei kõnele (veel!) koorist poolt” vaatlemise võimaluse, saab kõ-eraldi institutsioonina. Miks need aru- nelda muusika, ruumi ja kollektiivisaamad erinevad? Üks võimalik põhjus seostest ning nende vastastikustest mõ-on see, et vaadeldud artiklid hõlmavad judest. Seoste ja mõjude uurimine tä-erineva pikkusega ajavahemikke. Saksa hendab mitme teadusvaldkonna ühen-kooriartikkel hõlmab koori mõistet an- damist, interdistsiplinaarsust. Muidugitiikajast XX sajandi esimese pooleni. võib sellisel mitmest küljest vaatamiselEesti artikkel aga piirdub vaid viimase tekkida piiride hägustumise oht. Ka Evipoolteise sajandiga meie muusikaloos, Arujärv rõhutab, et „seest” ja „väljast”XIX sajandi teisest poolest XXI sajandi vaatlemine vajab pidevat täpsustamist,alguseni, mille jooksul on kujunenud „kus” parasjagu ollakse. (Arujärv 2005).eesti tänapäevane muusikakultuur.Kooridel on sellel ajavahemikul olnud Kuidas vaadelda koorirepertuaari?oluline osa siinses muusikaelus ning Varasema, teosekeskse muusikalooavalike kontsertide andmine eeldab en- iseloomulik joon on see, et koorilauludastmõistetavalt ka kõnelemist interp- või koore käsitlevad uurimused kesken-retatsiooni küsimustest. Saksa koorid dusid enamasti teostele. Muusikalooon ju samuti muusikaelu osa ja sellest, piiride laienemine võimaldab nüüdet interpretatsioonikunst kooriartiklis muusika kõrval uurida ka muusikakol-otseselt ei kajastu, ei saa siiski järeldada, lektiive ja -organisatsioone ning piir-nagu võiks selle põhjuseks olla saksa konna muusikaelu.kooride kehvem kunstiline tase. Pigem Kuna repertuaar on otseselt seotudon asi ikkagi selles, et eesti muusikaloos kollektiivi ning selle toimimisega piir-on kooridel olnud hoopis olulisem tä- konna muusikaelus, käsitletakse reper-hendus kui sakslastel. tuaari just neil juhtudel — muusikalis- Teistest muusikainstitutsioonidest tele institutsioonidele (näiteks ooperi-sõltumatu kooriinstitutsioon kujunes teater, Pappel 2003) või muusikaelulevälja Saksamaal XVIII sajandi lõpul. Sõl- keskendunud uurimustes (Tartu vara-tumatus teistest institutsioonidest seis- sem muusikaelu, Rohtla 2005). Ka koo-nes kahes asjaolus: iseseisev korraldus rivaldkonnas on ilmunud mõned reper-ja oma repertuaar (Brusniak 1995: 773— tuaarikäsitlused — Eesti Rahvusmees-774). Korralduse poolest ei kuulunud koori kohta seoses koori 60. aastapäeva-uut tüüpi koor enam kiriku, kooli või ga (Lippus 2004 a, b, 2007; Tamm 2007).ooperiteatri juurde, vaid kujutas endast Enne 1940. aastat lauldud eesti mees-üht kodanluse rühmahariduse vormi, kooride repertuaari esmaseks kaardista-nagu olid näiteks lugemisühingud (Lip- miseks olen oma töös uurinud, kuidaspus 2003). Oma repertuaar tähendas se- jaotuvad laulud maade ja heliloojate jär-da, et kuigi edasi pärandusid ka varase- gi. Selline lähenemine jätkab varasematmad þanrid, nagu motett või oratoo- traditsiooni (Areng 1972, Strimple 2002),rium, oli nüüd sündiv repertuaar mõel- kus koorimuusikat jaotatakse helilooja-dud just sellele uut tüüpi koorile. Nii ei te päritolumaa põhjal.saa iseseisvunud koori repertuaariks pi- Teosekeskses muusikaloos kõnel-dada näiteks koore ooperitest. dakse repertuaarikaanonist. Selle mõis- Arvan, et koorivaldkonna uurimis- tega seostub üldiselt väärtuslikuks hin-ala on tänaseks oluliselt laiemgi kui re- natud teoste regulaarne esitamine. Kuipertuaar ja korraldus. Lisades koori re- eeldada, et repertuaarikaanonist saabpertuaari ja korralduse vaatlemisele kõnelda ka koorimuusikas, siis ütleb94
  3. 3. koorimuusika jaotamine muusikalooja- liselt väikevormidena (laul). MGGs jao-te päritolumaa järgi rohkemgi kui side- tatakse XVIII—XIX sajandil meeshäälte-med riikide või üksikkollektiivide va- le kirjutatud muusikat eelkõige esitus-hel. Selline jaotus osutab siis ka seostele koosseisu järgi — nii, nagu on kombekserinevate piirkondade repertuaarikaa- ka instrumentaalmuusikas —, mitte aganonite vahel. Nii on põhjust küsida eesti laulu sisu või mõne kooriliiki iseloo-meeskooride repertuaari uurides, milli- mustava omaduse põhjal. Nii võtabsed on selle seosed saksa ja teiste maade Brusniak seal rohkem kui sajandipikku-repertuaarikaanonitega ning kuidas se (XVIII sajandi II poolest aastani 1918)teiste maade repertuaarikaanonid mõ- meeskoorilaulu arenguloo kokku kolmejutavad eesti oma meeskoorirepertuaari lõiguna: saateta, a cappella laulud — rah-loomist ja siinse kaanoni kujunemist. valik laul, kunstlaul; saatega teosed meeskoorile, orkestrile ja solistidele; ningSaksa koorilaulust pärinevad eesku- Fr. Hegari1 tüüpi virtuoossed, ballaadli-jud kud teosed. Koorimuusikast kõneldes on teada, Lihtsamat meeskoorilaulu, seegaet vaimuliku muusika kõrval eksisteerib suurt osa XIX sajandi saksa meestelaulusuurel hulgal ilmalikku muusikat, põhi- repertuaarist iseloomustab mõiste Lie- Eesti meeskooride lauluvara esimese vabariigi ajal: saksa päritolu muusikat pakkuv kogumik „Revaler Liedertafel” aastast 1908 ja mitme maa heliloojate loomingut sisaldav „„Kalevala” kontserdi laulud” aastast 1901. teater muusika kino 95
  4. 4. dertafel, mis on eesti muusika ajaloostki laulupidude repertuaar aastani 1910.hästi tuttav. Selle traditsiooniga on seo- Selle materjali võrdlev analüüs näitas, ettud meestelaul nii Saksamaal ning Liivi- XX sajandi algul võib kõnelda kahestja Eestimaal kui ka Rootsis ja Soomes. suunast meeshäälte repertuaaris — needLiedertafel’i moodi ehk liedertafel’liku, on saksa ja eesti suund.lihtsa vormi, meloodia, harmoonia ja „Saksa suunale” (allikad: baltisaksarütmi, ning neljahäälse homofoonilise laulupeo repertuaar ja kolm kogumik-faktuuriga laulu esitusviisile on omane ku2) on iseloomulik saksa muusika do-sentimentaalne või pateetiline meeleolu mineerimine, teiste rahvaste muusikaja efektidega liialdamine häälekasutu- näiteid on vaid üksikuid. Võib märgata,ses.Liedertafel’likku laulu ei peeta kunst- et peamiselt tutvustati XIX sajandi esi-muusikaks, pigem seltskondlikuks aja- mese poole saksa heliloojate muusikat:viitemuusikaks, mis sobib ka esitami- F. Mendelssohn-Bartholdy, Fr. Silcher,seks vabas õhus. Liedertafel’liku laulu Fr. Schubert, W. V. Zuccalmaglio (1803—populaarsus nii Saksamaal kui ka Eestis 1869) ning C. M. von Weber, veidi hi-osutab sellele, et niisugune laulustiil oli lisema tegevusaja poolest erineb neistja on hõlpsasti kättesaadav paljudele Fr. Abt (1819—1885).inimestele. Seega teenib liedertafel’lik Saksa repertuaari teine alasuund,laul kindlasti muusika levitamise ja lau- mida kajastab Konstantin Türnpuluhuviliste inimeste muusikalise hari- koostatud kogumik „Revaler Liederta-mise eesmärki. Saksa laulupeolauluna fel. Lieder und Balladen für Männer-on liedertafel’liku laulu tähendus veelgi chor” (Reval, 1908), näib eeltoodudsuurem. Eesti meeskoorimuusika seisu- autoreid aga lausa vältivat. See reper-kohalt võib saksa liedertafel’likku laulu tuaarisuund toob esile teisi autoreid,pidada üheks etapiks ja võrdlusobjek- neid, kelle tegevusaeg on hilisem, pi-tiks, millest edasimineku vajadus viis gem XIX sajandi teisel poolel: Fr. CurtiXX sajandi algul looma „oma”, eestipä- (1854—1898), Fr. Hegar (1841—1927),rast muusikat. G. Angerer (1851—1909), G. Baldamus (1862—1933), H. Jüngst (1853—1923),Eesti meeskooride repertuaar XX sa- H. Schrader ja L. Thuille (1861—1907).jandi algul Neist autoreist ulatuvad Friedrich He- Ülevaate saamiseks eesti meeskoori- gar ja Ludwig Thuille märkimist väärtde repertuaarist enne 1940. aastat vaat- tähenduseni ka üldmuusikaloos, teistelesin kolme perioodi repertuaari: XIX tähendus on väiksem. „Revaler Lieder-sajandi teisest poolest kuni aastani 1910, tafeli” repertuaarivalik erineb oluliseltvahemikku 1910—1930 ning 1930. aas- Saksa emamaa ja Liivimaa baltisaksa re-tad. Kaks varasemat perioodi loovad et- pertuaarist. Konstantin Türnpu koosta-tekujutuse sellest, milliselt aluselt läh- tud kogumik on silmatorkavalt oma-tub 1930. aastate repertuaar. Repertuaa- näoline nii originaalloomingu rohkuseri allikatena olid kasutusel laulukogu- ja autorite suure arvu kui ka autorite va-mikud, osaliselt laulupidude repertuaar liku poolest. Kogumiku põhjal võib öel-(kuni 1910. aastani) ning kolme toonase da, et Türnpu keskendub saateta mees-silmapaistva koori repertuaar (1910— koorilaulule ning peab oluliseks, et koo-1940). ri repertuaari kuuluksid lühemate lau- Esimese perioodi (kuni 1910. aasta- lude kõrval ka pikemad, ballaaditaoli-ni) repertuaari allikateks olid mitmed sed laulud.saksa ja eesti laulukogumikud (ilmu- „Eesti suunda” XX sajandi alguse re-nud 1898—1908) ning baltisaksa ja eesti pertuaaris olen analüüsinud kahele al-96
  5. 5. likmaterjalile toetudes: eesti esimeste andsid regulaarselt kontserte ning ku-laulupidude repertuaar aastaist 1869— jundasid sellega siinset arusaama mees-1896 ja 1910 ning kaheosaline kogumik koorirepertuaarist. 1920. aastatel oli sel-„„Kalevala” kontserdi laulud nalja lau- liseid olulisi koore kolm: Tartu Akadee-lude lisaga” (esimene väljaanne: Jurjev, miline Meeskoor, Tartu Meeslauluselts1898; samanimeline teine: Jurjev, 1901). ja Tallinna Meestelauluselts. Need kolmMõlema materjali puhul on näha, et soo- koori paistsid silma nii oma kontsert-viti tutvustada pigem paljusid autoreid tegevuse ulatuse kui ka lauljaskonnakui näidata põhjalikumalt üksikautorite suure arvuga. 1925. aastal oli Varisteloomingut. 3 Vaadates autoreid, kelle andmetel (1965: 32—33) Eestis 71 mees-looming on esindatud mitme näitega, koori ning need olid väga erineva suu-on märgatav allikate erinev suundumus rusega: 43 koori koosnes vähem kui ka-autorite valiku geograafias. Laulupeo hekümnest lauljast, kahekümnes mees-repertuaar piirdub eesti ja saksa autori- kooris oli 20—39 lauljat, viies kooris olitega, kuid „Kalevala” kogumiku valik lauljaid 40—59 ning vaid kahes mees-on palju avaram, sisaldades eesti ja sak- kooris oli lauljaid 60—79 (Tartu AM jasa heliloojate kõrval ka soome ja rootsi Tartu MS). Üks koor — Tallinna Meeste-autoreid. lauluselts — oli lausa 100-liikmeline. Autorinimede põhjal võime järelda- Kuna aga repertuaari allikad, kavadda, et suuremaks muutuseks võrreldes jms, pole kõigi kolme nimetatud koorivarasemaga ongi soome autorite tulek puhul ühtviisi kättesaadavad, on 1920.eesti kooride repertuaari (E. Genetz, aastate osas vaadeldud kahe koori re-O. Lindblad, O. Merikanto). Soome koo- pertuaari. Kõige täielikum on ülevaaderilaulude osatähtsuse tõusu ja selle põh- Tartu Akadeemilise Meeskoori (TAM,jusi on analüüsinud Maris Männik-Kir- asutatud 1912, dirigent J. Simm) reper-me. (Männik 1986; Kirme 1998). Paljud tuaarist, Tallinna Meestelauluseltsisoome autorite laulud leidsid tee eest- (MLS, asutatud 1916, K. Türnpu) reper-laste repertuaari. Soome ja eesti heliloo- tuaarisuundi saab kajastada kaudsemamingus kerkis esile sarnaseid suundi, allika abil — selle koori trükitud reper-tihe omavaheline läbikäimine sajandi- tuaariväljaannete põhjal.vahetusel oli kahtlemata selle üks põh- Analüüsides TAMi repertuaari aja-jusi (Männik 1986: 14). Teine, kaudse- vahemikul 1912—1930, on selgesti mär-malt heliloomingusse ulatuv asjaolu oli gata kahe dirigendi tööperioodi erine-aga sarnasus kahe rahvuse folklooris ja vaid suundumusi. Alguskümnendil ju-hingelaadis kunagise ühise algkodu hatas koori Juhan Simm (1912—1923),tõttu. (Ibid.) tema tööd jätkas Leonhard (Leenart) Neuman (1924—1929).Lauluvara aastatel 1910—1930 Eesti esimese üliõpilasmeeskoori re- Kui esimese perioodi lauluvara üle- pertuaari iseloomustab esimesel paari-vaade toetus kaudsetele allikatele, nagu kümnel aastal (1912—1929) kõige püsi-laulukogumikud ja laulupidude reper- vamalt oma, eesti heliloojate lauluvaratuaar, siis järgnevaid perioode, aastaid olemasolu. Eesti repertuaari on esialgu1910—1930 ja 1930—1940 on võimalik kavas samas mahus nagu teistegi rah-paremini analüüsida mitme eesti mees- vaste loomingut (51% : 49%), kuid hil-koori tegeliku repertuaari põhjal. Vali- jem tõuseb eesti repertuaar hoopis roh-tud on tähelepanuväärsed meeskoorid, kem esile (86% : 14%). Eesti repertuaarikelle kontserttegevus oli ulatuslikum tugev eelistamine kuulub koori teise pe-(Variste 1965: 32—33). Need koorid rioodi, dirigent Leenart Neumani tege- teater muusika kino 97
  6. 6. vusaega (alates 1924. aastast). Eesti re- kaima laulude valikuga esindatud kooripertuaari osas viib just see periood esi- dirigent Konstantin Türnpu ja Arturkohale Mart Saare loomingu (16 laulu) Kapp. Teiste rahvaste muusikast (lauleeelmise perioodi eelistatuima helilooja vähemalt kümne rahvuse esindajatelt:Aleksander Läte kõrval (vaid 5 laulu, austria, soome, saksa, itaalia, tšehhi, slo-varem 12). Teised heliloojad on TAMi vakkia, ungari, norra, portugali ja root-repertuaaris väiksema mahu ja tähen- si) on eriti oluline soome ja vähemaldusega: Konstantin Türnpu (3 lauluga) määral ka saksa heliloojate looming.koori esimese dirigendi Juhan Simmi Soome muusika osatähtsuse tõustöö ajal ning Leenart Neuman (samuti polnud juhuslik. Maris Kirme rõhutab,3 lauluga) tema enda dirigenditöö ajal. et 1920.—1930. aastatel (Kirme 1998, 12:Nende kõrval laulab koor veel mitut 29) oli põhjanaabrite muusikakultuurilaulu Simmilt, Saebelmannilt, Kappelilt tutvustamisel laiem taust — hõimlus-ja Härmalt — Simmi ajal, ning Artur tunde kasvatamine ja kahe naabermaaKapilt Neumani ajal. Siinkohal ilmneb kultuuri lähendamine oli tollase Eesti va-ka dirigentide ühine omadus — bariigi kultuuripoliitika üks prioriteete.mitmekülgsus; dirigenditöö kõrvaltegutsesid mõlemad ka heliloojana ja (Järgneb)said oma loomingut kooriga koheproovida. Bibliograafia: Teiste maade heliloojate loomingu K. Areng 1972. Kooride ja puhkpilliorkestritevalikul on samuti näha kahe dirigendi repertuaariprobleemidest. Ettekanne vaba-erinev suunitlus. Juhan Simmi ajal laul- riiklikul koori- ja orkestrijuhtide konverent-di mitme rahva muusikat: austria, sak- sil 10. märtsil 1972. a. Käsikiri, Eesti Muusi-sa, soome, prantsuse, vene, itaalia ja nor- ka- ja Teatriakadeemia raamatukogu. E. Arujärv 2005. Eesti muusikateadus: esitabra heliloojailt. Leenart Neuman aga va- küsimusi ja vaatab peeglisse. — Teater.lis teise suuna, võttes oma tööaja algul Muusika. Kino nr 7, lk 58—64.kavva vaid saksa ja itaalia muusikat F. Brusniak 1995. Chor und Chormusik. —ning keskendudes just vaimulikule Musik in der Geschichte und Gegenwart.repertuaarile (M. Haydni „Tenebrae Allgemeine Enzyklopedie der Musik beg-facta sunt”, A. Lotti „Regina coeli”, Mo- ründet von F. Blume. Zweite, neubearbeitetezarti „Ave verum corpus”, Palestrina Ausgabe herausgegeben von L. Finscher.„Adoramus te”). Alles hiljem täieneb Sachteil 2. Kassel: Bärenreiter, lk 774—824.teiste rahvaste muusika ühe (ilmselt C. Dahlhaus 1989. 19th century Music. Ber- keley & Los Angeles: University of Califor-ilmaliku) ungari lauluga. nia Press. Alates 1923. aastast andis Tallinna M. Kirme 1998. Soome koorimuusika ret-Meestelauluselts välja laulukogusid septsioonist Eestis 1920.—30. aastatel. —(kirjastaja G. Pihlakas). 1930. aastaks oli Teater. Muusika. Kino nr 12, lk 29—34.ilmunud 15 vihikut 95 lauluga. 1920. U. Lippus 2003. Meeskoor ja lugemisklubi.aastate repertuaari kokkuvõtte aluseks — Muusika nr 10, lk 33—37.ongi Tallinna MLSi vihikutes ilmunud U. Lippus 2004 a. Professionalization of arepertuaar aastail 1923—1929. Vaadel- chorus and its quest for repertory. — 18thdud repertuaarivihikud näitavad, et Slovenian Musical Days: Choral music and choral socities, and their role in the devel-1920. aastail oli Tallinna MLSile oluline opment of the national musical cultures.koondada ja välja anda teiste rahvaste April 22—25, 2003, Ed. Primo Kuret, Festi-muusikat (60% repertuaarist). Eesti val Ljubljana, Ljubljana 2004, lk 199—214.muusika oli väljaannetes väiksema ma- U. Lippus 2004 b. RAMi kolm aega. — RAMhuga (40%). Eesti heliloojaist on arvu- 60. Tallinn: Eesti Kontsert, lk 6—49.98
  7. 7. U. Lippus 2005. Sissejuhatuseks. Muusikaelu heliloojad, erandeid on vaid üksikuidmuusikaloo ainena. — Muusikaelu Eestis 20. (Grieg). Kõige arvukama valikuga on O. Me-sajandi algupoolel. Koost. U. Lippus. Eesti rikanto (11 laulu), E. Genetz (9) ja J. SibeliusMuusikaloo Toimetised 7. Tallinn: Eesti (8), nende järel A. Järnefelt, S. Palmgren (6)Muusikaakadeemia, lk 7—15. ning R. Kajanus ja F. Pacius (4). (Loetelu YLiU. Lippus 2007. Meestelaulutraditsioon esitatud lauludest perioodil 1893—1903. —Eestis ja nõukogudeaegne RAM. — Mees- Yliopilaskunnan Laulajain Albumi. Helsin-koor ja meestelaul. Koost. U. Lippus. Eesti gissä 1903, lk 133—137.) See valikupõhi-Muusikaloo Toimetised 8. Tallinn: Eesti mõte, tutvustada YLi repertuaari valitudMuusika- ja Teatriakadeemia, lk 110—144. autoreid põhjalikumalt, kui oli iseloomulikM. Männik 1983. Eesti ja soome muusika- eesti meeskoori repertuaarile, näitab, et soo-suhted 19. sajandi II poolel. — Muusikalisi me autorite looming oli XX sajandi algusekslehekülgi. 3. Koost. Priit Kuusk. Tallinn: oluliselt arvukam kui eesti autorite mees-Eesti Raamat, lk 3—19. koorirepertuaar samaks ajaks, ning samuti,M. Männik 1986. Mõningaid paralleele ja et soome heliloojate looming oli sedavõrdühisjooni eesti ja soome varasemas koori- mitmekesine, et täitis koori repertuaari-muusikas. — Teater. Muusika. Kino, nr 9, vajadused ning seetõttu polnud vaja kalk 14—25. autorite ringi väga suureks paisutada.K. Pappel 2003. Ooper Tallinnas 19. sajandil.Väitekiri muusikaajaloos. Tallinn: EestiMuusikaakadeemia. SAARI TAMM (s 1968) on lõpetanud Tal-G. Rohtla 2005. Tartu varasem muusikaelu. linna Konservatooriumi koorijuhtimise eri-— Tartu. Ajalugu ja Kultuurilugu. Koost. alal, töötanud Inseneride Meeskoori ja mit-Heivi Pullerits. Tartu Linnamuuseum. Tartu: me poistekoori abidirigendina, toimetajanaIlmamaa, lk 443—455.N. Strimple 2002. Choral music of 20th cen- Eesti Raadios ning kooridirigeerimise õppe-tury. Oregon, Portland. jõuna Tallinna Ülikoolis. Käesoleval aastalS. Tamm 2007. Eesti Rahvusmeeskoori re- kaitses ta magistrikraadi muusikateadusepertuaarist 1980. aastatel. — Meeskoor ja erialal Tallinna Ülikoolis. Artikli aluseks onmeestelaul. Koost. U. Lippus. Eesti Muusi- Saari Tamme magistritöö „Eesti meeskoori-kaloo Toimetised 8. Tallinn: Eesti Muusika- de repertuaari kujunemisest kuni 1940.ja Teatriakadeemia, lk 160—183. aastani” (Tallinn, 2008).J. Variste 1965. Jooni eesti meeslaulu aren-gust. (XIX sajandi I poolest kuni 1940. aas-tani). Käsikiri, Eesti Muusika- ja Teatriaka-deemia raamatukogu.Kommentaarid:1 Friedrich Hegar (1841—1927) mõjutasviiuldaja, orkestri- ja kooridirigendina olu-liselt Zürichi muusikaelu ja -haridust.2 Saksa kogumikud on: „Volksliederbuch fürMännerchor. Keiserliederbuch” (Leipzig1906/1907), „Revaler Liedertafel” (Reval1908) ja „Melodienschatz zum Volkslieder-buch” (Riga 1908).3 Võrdluseks samast ajast, soome meeskooriYliopilaskunnan Laulajat kümneaastase pe-rioodi (1893—1903) repertuaari kohta. Suu-rema autorite valiku asemel tehakse soomemeeskooris panus väiksemale autorite vali-kule, kuid valitakse ühelt heliloojalt rohkemlaule. Autorite hulgas on peamiselt soome teater muusika kino 99
  8. 8. MIDA LAULSID EESTI MEESKOORIDENNE AASTAT 1940? IISAARI TAMM (Algus TMK 2008, nr 11) 1920. aastate meeskoorirepertuaari selle kõrval väiksema tähtsusega, „vä-uurimisel oli vaatluse all kaks toonast hemolulisem, allutatum, teeniv faktorsilmapaistvamat meeskoori. Need olid olevat” (Arro 1933: 200). Väidet, et har-Tartu Akadeemiline Meeskoor (Tartu rastus ise oli olulisem kui laul, illust-AM) ja Tallinna Meestelaulu Selts reerib kujukalt ka XX sajandit puudutav(Tallinna MLS). 1930. aastaist lisandus väljaanne, Tartu MSi 10. aastapäeva ko-veel ühe koori, Tartu Meeslaulu Seltsi gumik (1933), mis ei sisalda repertuaari(Tartu MS, asutatud 1923) repertuaar. 1 nimekirja ega eraldi ülevaateartiklit sel-See meeskoor töötas 1930. aastatel heli- le kohta. Koori lauluvara on kõne alllooja Eduard Tubina juhatusel, teistes vaid teisi teemasid käsitlevates artikli-koorides toimus sel kümnendil diri- tes. See näitab, et laulu h a r r a s t u sgentide vahetus: Tartu AMi juhatasid ise oli — vähemalt koorilauljale —Leenart Neuman (kuni 1933. aastani) ja tähtsam kui laulud.Richard Ritsing (alates aastast 1933), Helilooming ja seega ka koorilauludTallinna MLSi dirigendid olid August muutusid eesti muusikas oluliseks kõ-Topman (1930—1934) ja Gustav Erne- neaineks oma muusikakultuuri ülesehi-saks (1935—1937), samuti Johan Tam- tamisel, XX sajandi esimestel kümnen-verk (1934 ja 1937—1938) ning Alfred ditel. 1930. aastaid vaadeldes on selgeltKarindi (alates 1938). näha, et muusikud ja muusikakriitikud Enne siirdumist 1930. aastate laulu- pidasid repertuaari väga tähtsaks. Niivara analüüsi juurde lühidalt sellest, näiteks arvustab Riho Päts Muusikale-millisena on repertuaari koori tegevuses hes Tallinna MLSi kontserti ning leiabnähtud ja mis mõjutas laulude valikut. puudujääke just repertuaari valikus. Oma kriitilist suhtumist põhjendadesHarrastus või looming? vastandab ta seltskondlikku ajaviiteklu- XIX sajandil oli kogu eesti muusika- bi ning esinduskoori: „Temaga olgemloo raskuspunkt praktilisel muusikate- täiesti rahul küll siis, kui võtame tedagemisel (Arro 1933: 201). Muusikahar- meesklubina, kus harrastatakse ajaviite-rastus oli peamine, keskne ja esmane ka muusikat. Kui aga teda võtta esindus-laululiikumises ning helilooming näis koorina, kelleks teda peetaksegi ja kelle teater muusika kino 75
  9. 9. Eduard Tubin aastal 1936: „Viimasel ajal kipub kasinaks jääma ka algu- päraste kontsert- laulude tagavara. Meie nooremad heliloojad meisterdavad küll terveid virnu koorilaule, aga nende seas on palju vähe- ütlevaid ja sisutuid.”ülesandeks peaks olema alati uuema ja soome, tšehhi ja läti oma ning küsib re-parema kooriliteratuuri esitamine, siis tooriliselt: „Mis on meil neile vastu sää-ei saa sageli olla nõus ta tihti korduva da?” Oma arvamuse kinnituseks lisabja sageli vananend repertuaariga” (Päts Vettik Tallinna MLSi mais 1930 toimu-1930: 287). nud Skandinaavia-reisi kontserdikriiti- Tuudur Vettiku ja Leonhard (Lee- ka, milles pälvis kiidusõnu küll ettekan-nart) Neumani kirjutised Muusikalehes ne, aga mitte koori kava — suurem osakõnelevad sellest, millisena nägid koori- sellest olnud „eksportkaubana vähe-juhid meeskooride repertuaari olukorda väärtuslik”.1930. aastate algul.2 Vettik nendib (1930: Otsides põhjusi, miks head mees-256—257), et meeskooridele kirjutatud koorimuusikat oli nii vähe, arvas Vettik,eesti muusika alal on olukord palju hal- et heade kooride vähesuse tõttu puudubvem kui segakooride osas, sest „mees- edasiviiv konkurents ning lisaks sellelekoori literatuurist” ei saa koostada „kõr- on meeskooride muusikaline maitsegeväärtuslikku kontsertkava”, mis konservatiivsem kui segakooridel: „Tõ-„kannab juba enam-vähem rahvusmuu- si on ju see, et meil meeskoore on vähe.sika ilmet ja mida julgesti kõrvutada Paremaid meeskoore õieti paar-kolm.teiste rahvaste omaga”. Kõrgeväärtusli- Nii siis nende elutempogi ei ole nii kii-ku meeskoorimuusika näiteks toob ta resti pulsseeruv, kuna puudub omava-76
  10. 10. Leenart Neumann kinnitab, et võrreldes ilusate naishäältega on ilusaid meeshääli raskem leida, eriti suur puudus on tenoreist. „See asjaolu omalt- poolt seob jälle meeskoori juhti palju suuremal määral kui sega- koori juhatajat; ja nõuab erilist kohtlemist häältega, et need areneksid, kuna need antud loodusmaterjaliga tihti kooris tarvitamatud,” kirjutab ta aastal 1931.heline pinev võistlus. Mida nad ka tee- man õigeks laulda või juhatada võist-vad, mida laulavad — kõik on hää.” — luse pärast, vaid teistel põhjustel: tun-„Meeskoorid on kiindunud rohkem va- gist musitseerida, austusest ja aukartu-nasse, segakoorid aga rühmavad hooga sest kunsti ees ning rõõmust kunsti ene-uuemale.” se üle (Neuman 1931: 69). Lisaks tuletab Nii nagu Päts, ootab ka Vettik, et ta meelde, et nii Tallinna kui ka Tartu„meie paremad meeskoorid kontsertla- meeskoorid on esitanud ka uuemaidvalt järjekindlalt serveeriksid uusi heli- meeskooritöid, ning rõhutab Mart Saaretöid”. Repertuaari uuenemise tegelikku loomingut (küll seatuna teistelt koori-elluviimist loodab ta suurematelt mees- liikidelt, kuid sellest muusikast on teh-kooridelt, eesotsas Tallinna MLSiga, ja tud terveid meeskoorikontserte). Neu-Lauljate Liidult: tellida ja kirjastada heli- man omakorda toob esile, et võrreldesloojate loodut ning korraldada mees- ilusate naishäältega on ilusaid meeshää-koorilaulude võistlusi. li raskem leida, eriti suur puudus on te- Neuman jääb oma vastukirjas (1931: noreist. „See asjaolu omaltpoolt seob jäl-69—70) nõusse Vettiku põhipunktiga, le meeskoori juhti palju suuremal mää-et „vähe on oma hääd meeskoorilitera- ral kui segakoori juhatajat; ja nõuab eri-tuuri”, kuid mitme muu seisukohaga list kohtlemist häältega, et need arenek-mitte. Erinevalt Vettikust ei pea Neu- sid, kuna need antud loodusmaterjaliga teater muusika kino 77
  11. 11. Tuudur Vettik, meeltes ootus selle järele, et „meie paremad meeskoorid kontsertlavalt järjekindlalt serveeriksid uusi helitöid”.tihti kooris tarvitamatud” (Neuman arutelu on eesti muusika keskne ning1931: 70). Selles seisukohas võib näha rõhutab uue ja hea repertuaari vajadust.vastust Vettiku etteheitele meeskooride Lauluvara mõjutavaist asjaoludest onmuusikalise maitse konservatiivsuse kõne all väga üldised, nagu kooriliikkohta. Üliõpilaskooriga töötav ja ise (meeskoor vs segakoor) ja sama liigilauluõpetust saanud ning laulupeda- kooride mõju üksteisele. Meeskoorigoogina töötanud Neuman võttis ees- praktikuna tundev Neuman juhib lisaksmärgiks „antud loodusmaterjali” hää- tähelepanu veel ühele meeskoorireper-leliselt koolitada, et need koori sobituk- tuaari olulisele mõjutajale — kõrgeimasid, ega näinud probleemi muusikalises hääle lauljate vähesusele siinsetes olu-maitses. Heliloojate kohta arvab Neu- des ning sellele, et hääleliselt arendama-man, et need kirjutavad ise rohkem ja ta, looduslik meeshääl tihti koori ei sobi-parema meelega segakooridele. gi. Näib, et Neumanile on suuremaks Vettik toonitab (1931: 70) oma järel- probleemiks lauljate leidmine ja nendemärkuses veel kord oma varasema ar- häälte koolitamine kui repertuaari-tikli juhtmõtet, et meeskoori literatuuri küsimus.peaks arendama intensiivsemalt ja 1930. aastate keskel võtab samal tee-järjekindlamalt.3 mal sõna kolmaski muusik, Eduard Tu- Kahe koorijuhi repertuaariteemaline bin (1936/2003: 28—30). Sõnavõtu ajen-78
  12. 12. diks on lauljate kurtmine repertuaari- kajastus koorijuhtide muusikaline mait-puuduse üle seltskondlike koosviibi- se, mis on lauluvara valikul sama oluli-miste tarvis. Seltskondlikku laulu soo- ne nagu koori ette seatud muusikalisedvitab Tubin otsida eesti loomingust eesmärgid.(„needki algupärandid, mis meil selleks Mis veel mõjutab koori repertuaari?olemas on, kõik veel sugugi pole „ära Koorijuhi valikute kõrval mõjutavadleierdatud””), mitte „iga labast saksa harrastuskoori lauluvara koori põhikir-laulukest laulda”, ning peab soome lau- jas seatud eesmärgid, mis määravadlude valikut õigemaks kui saksa omi koori tegevuse põhisuunad. Samuti mõ-(„ikkagi lähedasem kui saksa oma”). Ta jutab lauluvalikut koori lauljaskond,nõustub, et vaja on ka lisa: „[Lauljatel selle muusikaline võimekus, millest sõl-on] õigus, kui kurdavad meie algupära- tub keerulisemate laulude kavva võt-se seltskondliku laulurepertuaari puu- mine. Nõudlikuma repertuaari valikduse üle. Siin peaksid meie heliloojad, tähendab alati ka selgelt püstitatudkes tegelevad koorilaulude loomisega, kunstilisi eesmärke ning pikemaajalistasja võtma tõsiselt ja püüdma anda tä- püsivat tööd, nagu on näha Eduard Tu-nulikule lauljale ka seda kõige lihtsa- bina seisukohast artiklis „Lähtekohtimat, kus pole tarvis end eriliselt pingu- repertuaari valikul” (1938/2003: 37):tada, et õiget tooni tabada või rütmilist „TMS [Tartu MS] pole kartnud raskusi.kindlust kätte saada.” On selgesti meeles see aeganõudev, vi- Tubin eraldab selgelt seltskondliku salt edenev töö, mida tuli teha mõnedelaulu kontsertlaulust ning viimase pu- raskete, kuid väärtuslike laulude õppi-hul suhtub loodavasse eesti muusikasse mise juures. Toon siin vaid mõne näite:üsna kriitiliselt (1936/2003: 29): „Viima- Kuula „Kullervo laul”, Haapalaisesel ajal kipub kasinaks jääma ka algupä- „Paan”, Saare „Võitluses” ja Kodælyraste kontsertlaulude tagavara. Meie „Joomalaul”. Tuli higistada kümneidnooremad heliloojad meisterdavad küll proove enne kui hakkasid kumama äh-terveid virnu koorilaule, aga nende seas mased piirjooned neist nõudeist, midaon palju väheütlevaid ja sisutuid. Kui nood laulud koorile üles seadsid. Kuidvõrrelda meie meeskooride repertuaari vaev ei olnud asjatu. See arendas lauljaisSoome või Ungari omaga, siis alles näe- kõigepealt muusika sügav-tõsiste väär-me, kui vähe meil on tõsiseid kunstiteo- tuste mõistmist, mis kandus üle ka kuu-seid sel alal. Soomlaste Sibelius, Kuula, lajaskonnasse. Kuna iga uudisteos eiPalmgren ja rida uuemaid heliloojaid, võimalda esimese kuulamise järel veelungarlaste Kodæly ja Bartók — kui palju õiget mõistmist, siis on TMS oma kont-on neilt meistreilt kõrgekultuurilisi sertidel püüdnud ikka pakkuda raske-meeskoorilaule! Meil on andnud häid maid, sisseelamist nõudvaid laule mit-laule Läte, Härma, Tobias, Kapp, Türn- mel korral, kuni neid on õieti mõistetudpu, Saar ja Simm, kuid nooremail heli- ja hinnatud.”loojail on ainult mõni üksik laul, mis Nii see tsitaat Tubinalt kui ka ees-küünib nende meistrite tasemeni.” 4 pool vahendatud koorijuhtide seisuko- Nagu Vettik nii seab ka Tubin ees- had näitavad ilmekalt, et esinduskoori-kujuks soome meeskoorimuusika (Sibe- dele oli 1930. aastaiks harrastuse ja lau-lius, Kuula, Palmgren), selle kõrval lude vahekorra küsimuses olulisemaksväärtustab ungarlaste (Kodæly ja Bar- saanud lauluvaliku teema. Harrastustóki) loodut. Vettik pööras tähelepanu pidi võimaldama ka väärtlaulude esita-veel ka tšehhi ja läti muusikale, mida mist ning arendama seega meie muusi-Tubin ei nimeta. Neis seisukohtades kakultuuri. teater muusika kino 79
  13. 13. Kuidas kajastusid koorijuhtide soovid Kõige pikem nimekiri on Tallinna MLSileesti paremate meeskooride repertuaa- (167 laulu, sellest 63% eesti muusika),ris 1930. aastail? järgmine on Tartu AM (120, 81% eesti Vaatlesin kolme koori repertuaari nii muusika) ning kõige lühem nimekiri onkoondnimekirjana kui ka koore omava- Tartu MSil (73, 73% eesti muusika).6hel võrreldes. Repertuaari on esmalt Teiste rahvaste muusika tutvustamiselanalüüsitud autorinimede alusel ning oli teistest kooridest avatum Tallinnaseejärel selles sagedamini esinenud he- MLS.liloojate loomingut laulude muusikalis- Kelle muusikat lauldi? Kolme koorite omaduste põhjal. Millised olid tule- koondrepertuaaris on rohkem kui ühemused? lauluga esindatud terve rida soome Kolme koori koondnimekirjas oli 254 autoreid: Toivo Kuula (6), Erkki Melar-eri nimetust laule või teoseid.5 Heli- tin (5), Jean Sibelius (4), Selim Palmgrenloojate päritolu põhjal jagunevad need (3) ning Aksel Törnudd ja Fredrik Pa-kahte ossa: enamik repertuaarist oli ees- cius (2 lauluga). Teistest maadest on vaidti päritolu (169 laulu, 67%), märgatavalt mõne üksiku helilooja loomingust esin-väiksem osa teistelt rahvastelt. Märki- datud mitu näidet: saksa helilooja Jo-misväärselt suur oli soome repertuaari hannes Brahms ja norralane Edvardosa (29, 11%) võrreldes vähem esinda- Grieg (mõlemad 3 lauluga), rootslanetud rahvaste muusika kogusummaga Felix Körling, tšehh Oldrich Hilmera,(56 laulu, 22%). Soome laulude järel ungarlased R. Hoppe ja Zoltæn Kodælyesines teistest pisut rohkem saksa ja läti ning lätlane A. Abele (kõigilt 2 laulu).laule (mõlemaid 11 ehk 4,3%), tundu- Kõik koorid laulsid viie rahva muu-valt vähem aga ungari (6), tšehhi (5), sikat: soome, saksa, läti, poola ja norra.poola (4) ning norra (3) ja rootsi (2) laule. Kõige rohkem on repertuaaris soome,Vaid üksikud näited pärinesid austria seejärel saksa ja läti muusikat. Soome 7ja vene muusikast. ja läti autorite levikut eesti kooride lau- On üllatav, et eesti muusika ülekaal luvaras võib seletada tihedate kultuuri-on lausa nii suur, kogu repertuaarist ligi kontaktidega lähinaabrite vahel, mis70%. Oodatust väiksemaks jäi saksa hõlmas ka kooride vastastikuseid külas-muusika osatähtsus, üksnes 4%. See näi- käike. Saksa helilooming on osaliselttab märkimisväärset eemaldumist saksa pärand varasemast repertuaarist ningkoorilaulust, millel XIX sajandil oli ol- osalt hoolikas valik (Brahmsi ja Bruchinud keskne koht. Kiire muutus toimus teosed orkestriga). Eespool nimetatudXX sajandi esimestel kümnenditel, mille viiele kõigi kolme koori lauluvaras esin-jooksul asendus saksa repertuaar suurel datud rahvusele lisanduvad veel ungarimääral teiste rahvaste lauludega — soo- autorid (Tartu MS ja Tallinna MLS),me, läti, ungari, tšehhi jt. Just nende rah- itaalia muusika (Tartu AM ja Tallinnavaste muusikat väärtustasid ka eespool MLS), samuti näiteid austria, tšehhi jatoodud koorijuhtide seisukohad. vene muusikast (Tallinna MLS). Esituskoosseisult koosnes eesti kol- Teiste rahvaste muusika valikul kat-me silmapaistvama meeskoori reper- tus repertuaar vaid osaliselt, st samutuaar 1930. aastatel peamiselt saateta laule laulis kaks koori kolmest. Sellesselauludest, mille kõrval saatega teosed repertuaari kuulusid mõned soome,moodustasid väikese osa. saksa ja norra muusika näited ning üks Koore omavahel võrreldes selgus, et läti laul: T. Kuula „Nuiameeste marss”,nende repertuaarinimekirjad on märga- S. Palmgreni „Mäevaimude laul” jatavalt erineva mahuga, 73—167 laulu. A. Törnuddi „Lausumine”; L. van Beet-80
  14. 14. hoveni „Kõik taevad laulvad”, F. Schu- Mart Saar (nimekirjas 21 lauluga) jaberti „Püha” [„Sanctus”] ja M. Bruchi Konstantin Türnpu (16 laulu). Nendekantaat „Frithjof”; Griegi loomingust järel olid tähtsal kohal veel Artur Kapp„Lauljate tervitus” ja kantaat „Uus isa- (12), Aleksander Läte (11), samuti Mii-maa” ning läti autori A. Abele „Uhke na Härma, Richard Ritsing ja Enn Võrksõit”. Lisaks ühisele lauluvarale oli koo- (igaühelt 10 laulu), aga ka Evald Aav jaride repertuaaris ka ühiseid heliloojaid, Tuudur Vettik (8). Veidi vähem lauldikelle loomingust lauldi aga erinevaid Juhan Simmi (6), Gustav Ernesaksa janäiteid. Kui nimetada vaid orkestriga Riho Pätsi loomingut (mõlemalt 5teoseid, mis mahuka saateta loomingu laulu).8kõrval on erilisel kohal, siis on nende Selle perioodi meeskoorilaulu kom-hulgas näiteks Brahmsi kantaat „Rinal- menteerinud Urve Lippus nimetab omado” ja Sibeliuse ballaad „Vangistatud artiklis rea heliloojaid, kellest enamikkuningatütar”. Nimetatud teosed kuu- langeb kokku siinses töös nimetatutega,luvad kindlasti orkestriga meeskoori- kuid on ka mõned erandid. Olulise osamuusika põhirepertuaari. eesti meestelaulu repertuaarist Teiste maade heliloojate puhul on te- kirjutasid Lippuse sõnul koorijuhid-gemist kas oma aja juhtivate loojatega heliloojad olulisemate kooride eesotsas:mitmes þanris (Beethoven, Brahms, Türnpu, Topman, Ernesaks, Karindi,Sibelius, Bruch, Grieg, Schubert) või Läte, Simm, Tubin, lisaks koorijuhid jameeskooriþanri arendajatega (omakeel- laulupidude juhid Lüdig, Härma,se meeskoorirepertuaari laiendajad Vettik, Päts; ainsa „puhta” heliloojanaPalmgren ja Kuula (Söderholm 1969: on nende keskel Mart Saar (Lippus 2007:95)), samuti kohalikus muusikaelus olu- 124).liste figuuridega, kelle loomingust on Analüüsitud 1930. aastate repertuaa-tuntud vaid mõned laulud (Melartin, rinimekirjade põhjal lisanduvad veelTörnudd, Pacius). mõned nimed: Artur Kapp, Võrk, Aav, Saksa arusaama järgi (Brusiak 1995: Richard Ritsing, samuti Tobias.807) jaguneb saateta meeskoorimuusika Kõigi kolme koori repertuaaris olidomakorda rahvalikeks (Lied im Volkston) Aava „Humal”, Hermanni „Isamaa mä-ja kunstilisteks lauludeks (Kunstchöre). lestus”, Kunileidi „Sind surmani”, LäteKunstlaulu alla liigitub laul mitme „Pilvedele”, Lüdigi „Mänd”, Pätsi „Sar-muusikalise omaduse poolest (harmoo- velaul”, Saare „Hällilaul”, Tobiase „Va-nia sisaldab kaldumisi või modulatsioo- ras”, Tubina „Karjase laul”, Türnpune, meloodia liigub mitmesse häälde, „Tervitus” ja Võrgu „Lilleside”. Ühiselaul sisaldab polüfooniat jne), mida rah- lauluvara kõrval olid veel mõned ühi-valikust laulust ei leia. Selle määratluse sed heliloojad, kelle loomingust lauldijärgi kuulub eesti meeskooride ühine erinevaid näiteid: Härma, A. Kapp,lauluvara kunstlaulu alla, sest eespool Karindi, Simm, Vettik, Ernesaks.nimetatud teosed sisaldavad vähemalt Nagu eespool käsitletud lauluvaraühte kunstlaulu omadust. Kõige enam teiste rahvaste muusikast, liigitub kapuudutab see harmooniat (kaldumisi eesti looming saksa mõistes kunstlauluja/või modulatsioone), tihti ka meloo- alla. Samuti võime seoseid näha heliloo-diahääle liikumist tenoripartiist bari- jate tegevusväljas. Eesti heliloojaistki ontoni- või bassihäälde ning polüfooniliste esindatud nii neid, kes väljapaistvadelementide esinemist. mitmes þanris (Saar, Tobias, Tubin, Eesti muusikast olid kõige olulise- A. Kapp), kui ka neid, kes mõjukad eel-mad autorid 1930. aastate repertuaaris kõige meeskooriþanri arendamisel (Er- teater muusika kino 81
  15. 15. nesaks, Karindi, Läte, Simm, Türnpu, mulikku suletust 1920.—1940. aastailVettik, Võrk) ja/või silma paistnud võrreldes siinse kirjandus- ja kunsti-muusikategelastena (Härma, Aav, eluga (Lippus 2002: 36).Lüdig, Päts). Omakultuuri ülesehitamise käigus Kokkuvõtteksoli meeskoorirepertuaar saksa muusika Meeskooride repertuaari uurimiselmõjuväljast eemaldunud ning see asen- selgus, et suhted teiste rahvaste muusi-dus nüüd märgatava soome muusika kaga olid XX sajandi esimestel kümnen-mõjuga. Teiste rahvaste muusika mõju ditel muutunud. Varem olulise saksaeesti meeskoorirepertuaarile võib näha muusika asemel tähtsustus järjest roh-nii otseselt, laulude „laenamisel”, kui ka kem soome muusika, olles 1930. aastailkaudselt, mõjudena helikeeles. Soome ülekaalukalt esikohal teiste rahvastemuusikast on oluliseks mõjutajaks Sibe- laulude seas.liuse kooristiil, mis leidis järgimist nii Vaadeldes, millist osa teiste rahvasteoma maal kui ka eesti heliloojate loo- muusikast eesti meeskoorid kavva va-mingus (Männik-Kirme 2003: 145). lisid, on näha, et repertuaarivaliku kau-Meeskoorimuusikas avalduvad Sibeliu- du seoti end (saksa mõistes) kunstlaulu-sele iseloomulikest võtetest selgeimalt ga. Selle kõrval oli valikus ka lihtsamat, ,unisooni kasutamine (Saare „Oh, kodu- rahvalikku, sealhulgas liedertafel likkumaa”) ja orelipunkti kasutamine koos laulu. Saksa meeskoorimuusika eri-teiste häälte paralleelse liikumisega (sa- suund, Friedrich Hegari ballaaditaolinemas: 154). Sibeliusele iseloomulikku meeskoorilaul oli siinmail esindatuddeklamatoorset kirjutusviisi (noodikor- juba kogumikus „Revaler Liedertafel”dused, astmeline liikumine ja kitsas vo- aastal 1908.kaalne ulatus) on kasutanud Tuudur Kattuva repertuaari põhjal koorideVettik meeskoorilaulus „Öö”. Deklama- lauluvaras võib väita, et 1940. aastaikstoorne stiil seob omavahel ka Törnuddi oli välja kujunenud eesti meeskoori-laulu „Lausumine” ja Vettiku kooristiili muusika kaanon. See sisaldab paari-(samas: 151). kümne helilooja loomingut, mis liigitub Kolm vaatluse all olnud meeskoori samuti kunstlaulu alla nagu ka teisteltolid 1930. aastaiks igaüks oma tee leid- rahvastelt üle võetud repertuaar. Nen-nud. Tallinna MLS oli kõige mitmekülg- deks on Aav, Kunileid, Hermann, Läte,sem teiste maade muusika tutvustami- Lüdig, Päts, Saar, Tobias, Türnpu, Tu-sel ning hoidis eesti muusikast tähtsai- bin, Võrk, Härma, A. Kapp, Karindi,mal kohal Türnpu loomingut. Tartu AM Simm, Vettik, Ernesaks. Sarnaselt saksaoli kõige rohkem keskendunud eesti he- ja soome meeskoorimuusika arengugaliloomingule, eriti Mart Saarele. Nii jät- avaldas meilgi tähelepanuväärset mõjukavad mõlemad koorid 1920. aastail see, et meeskoorimuusikaga tegelesidvõetud suunda. Tartu MS aga paistab nii koorimuusikale keskendunud heli-silma keerulise repertuaariga, sealhul- kunstnikud (Läte, Türnpu, Võrk) kui kagas Mart Saare raskemate laulude vali- ajastu juhtivad heliloojad mitmes þanriskuga. (Saar, Tobias, Tubin, A. Kapp). 1930. aastate eesti silmapaistvamatemeeskooride repertuaar oli väga eestimuusika keskne. Ühtpidi oli see selgemärk oma kultuuri ülesehitamise javäärtustamise vajadusest. Teisalt aganäitas see ka eesti muusikaelule iseloo-82
  16. 16. 3Kirjandus: Nagu teada, hakkas ELLi juurde loodudE. Arro, 1993. Geschichte der Estnischen meeskooride sektsioon tõepoolest ka laulu-Musik I. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv. võistlusi korraldama. Esimesel võistlusel,M. Kirme-Männik, 2003. Sibelius and Esto- 1930. aastal tunnistas hindamiskomisjonnian Choral Music: Features in Common. — (prof. Juhan Aavik, prof. Artur Kapp ja RihoSibelius Forum II. Proceedings from the Päts) parimaks Mart Saare laulu „Võitluses”Third International Jean Sibelius Conference (Muusikaleht 1931, lk 166). 4Helsinki December 7—10, 2000. Edited by Tubinal olid selleks ajaks valminud „Karja-Matti Huttunen, Kari Kilpeläinen and Veijo se laul” (1927), „Igatsus” (1930), „Kõik tuu-Murtomäki. Sibelius Academy Department led” (1932), „Resignatsioon” (1932?), „Nooreof Composition and Music Theory. Helsingi, kotka laul” ja „Külvipalve” (1930. aastad),lk 144—154. „Rändaja õhtulaul” (1938). Vardo Rumesse-U. Lippus, 2002. Omakultuur ja muusika: ni kommentaar. Artikkel „Meeskoori reper-muusika rahvuslikkuse idee Eestis I. — Rah- tuaarist” 1936/2003 (ilmus raamatus „Rän-vuslikkuse idee ja eesti muusika 20. sajandi davate vete ääres” aastal 2003, kirjutatudalgupoolel. Koost. U. Lippus. Tallinn: Eesti 1936). 5Muusikaakadeemia. Lk 7—78. Nimekirja pole siinses töös lisatud vaimu-U. Lippus, 2007. Meestelaulutraditsioon likke laule (22), keskendutud on ilmalikuleEestis ja nõukogudeaegne RAM. — Mees- repertuaarile. 6koor ja meestelaul. Koost. U. Lippus. Eesti Tartu MSi repertuaarinimekiri võib allikateMuusikaloo Toimetised 8. Tallinn: Eesti nappuse tõttu olla mittetäielik. 7Muusika- ja Teatriakadeemia. Lk 110—144. Silmatorkavalt palju on soome muusikatL. Neuman, 1931. Veel meeskoori reper- Tallinna MLSi ja Tartu MSi lauluvaras. 8tuaarist. — Muusikaleht nr 3, ELLi välja- Lisades nimekirja ka need heliloojad, kel-anne, lk 69—70. lelt oli valikus kaks kuni neli laulu (11) jaO. Söderholm, 1969. Manskörssangen i Fin- need, kellelt vaid üks laul (12 autorit), tulebland 1819—1969. Abo: Polytypos. kokku 35 meeskoorilauluga kätt proovinut.E. Tubin, 2003. Lähtekohti repertuaari vali-kul. [1938] — Rändavate vete ääres. Koost.V. Rumessen. Tartu: Ilmamaa.J. Variste, 1965. Jooni eesti meeslaulu aren-gust. (XIX sajandi I poolest kuni 1940. aas-tani). Käsikiri, Eesti Muusika- ja Teatriaka-deemia raamatukogu.T. Vettik, 1930. Meie kirjastusoludest ja uue-mast meeskoori noodikirjandusest. — Muu-sikaleht nr 12. ELLi väljaanne, lk 255—258.Kommentaarid:1 1938. aastal kuulus Eesti Lauljate Liitu 67meeskoori 1971 lauljaga (Variste 1965: 33).Segakoore oli tol ajal palju rohkem, ligi 400,kuid kunstiliselt märkimisväärsete tulemus-teni jõudsid neist Jüri Variste sõnul vaidüksikud, nagu näiteks Tallinna Rahvaüli-kooli segakoor. Silmapaistvaid meeskooreoli rohkem ning Variste peab selle põhjusekstugevaid dirigente nende eesotsas (Türnpu,Neuman, Topman, Tubin, Võrk, Ernesaks).2 Vettik juhatas sel ajal Tallinna Rahvaüli-kooli Segakoori, Neuman aga Tartu Akadee-milist Meeskoori. teater muusika kino 83

×