Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Väljaspool pankasid tegutsevad finantsvahendajad ja Eesti finantssektorit mõjutavad peamised riskid

309 views

Published on

Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm andsid keskpanga muuseumis ülevaate Eesti finantssektorit mõjutavatest peamistest riskidest ja väljaspool pangandust tegutsevatest finantsvahendajatest.
10.11.2016

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

Väljaspool pankasid tegutsevad finantsvahendajad ja Eesti finantssektorit mõjutavad peamised riskid

  1. 1. Väljaspool pankasid tegutsevad finantsvahendajad ja Eesti finantssektorit mõjutavad peamised riskid 10.11.2016 Taavi Raudsaar Mari Tamm
  2. 2. Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähiajal väikesed Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid 2016. aasta oktoobris: Eesti ettevõtete kasumlikkus kahaneb ka edaspidi viletsa välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu tõttu. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti. Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest kõrgemaks, suureneb Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja laenumaksevõimet. Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvara hindade tõus ning eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektorist pärit riskidele. väike risk suur risk noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, aprilli 2016 hinnanguga
  3. 3. Eesti ettevõtete kasum jätkas vähenemist, kuigi varasemast aeglasemalt 3 -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 muu veondus ja laondus kaubandus töötlev tööstus ehitus ja kinnisvara tegevusalad kokku Kasumi (tegevuse ülejäägi ja segatulu) aastakasv tegevusalade kaupa Allikas: statistikaamet Müügitulu teises kvartalis suurenes, kuid tööjõukulude kiire kasvu tõttu kasum endiselt vähenes
  4. 4. Kasumi edasine langus võib ohustada ettevõtete konkurentsi- ja laenumaksevõimet 4 Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus ei ole suurenenud, aga kasumi languse tõttu võla ja kasumi suhtarv kasvab 100% 200% 300% 400% 500% 600% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 võla ja SKP suhe (vasak telg) võla ja omakapitali suhe (vasak telg) võla ja kasumi suhe (parem telg) Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus Allikad: Eesti Pank, statistikaamet
  5. 5. Laenumaksevõime on seni püsinud hea tänu kogutud likviidsuspuhvritele ja madalatele intressimääradele Põhivarainvesteeringute vähenemine on tähendanud suuremaid likviidseid varasid, mis toetab laenumaksevõimet, kuid püsivalt madalad investeeringud kahjustaksid ettevõtete konkurentsivõimet 0 1 2 3 4 5 6 7 8 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 mldeurot põhivara investeeringud kasum (tegevuse ülejääk ja segatulu) hoiused ja sularaha Ettevõtete kasum, investeeringud põhivarasse ja finantsvarad Allikad: Eesti Pank, statistikaamet
  6. 6. Ettevõtete maksekäitumine püsis hea 0% 5% 10% 15% 20% I II I II I II I II I II I II I II I II I 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 viivislaenude osakaal laenuportfellis maksuvõlgadega ettevõtete osakaal maksehäiretega ettevõtete osakaal Ettevõtete maksekäitumine Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank
  7. 7. • Ettevõtete majandustulemusi jääb ka lähiajal mõjutama nõrk välisnõudlus ja tööjõukulude kiire kasv • Müügikäivete ja investeeringute väike kasv suurendab võimalust, et kasumi langus peatub ja majanduskasv kiireneb • Selle riski negatiivset mõju aitab vähendada pankade hea kapitaliseeritus ja ettevõtete varasemalt kogutud kapitalipuhvrid • Pankade kapitaliseerituse taset aitavad tagada kapitalinõuded Risk 1 Ettevõtete kasumlikkuse jätkuv langus, mis nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti 7
  8. 8. 1. juunist jõustusid nõuded uutele eluasemelaenudele amortiseerimise osas Kinnisvarahindade ja võlakoormuse kasv Rootsis jätkus, ehkki varasemast aeglasemalt 8 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 100 120 140 160 180 200 220 240 2012 2013 2014 2015 2016 kinnisvara hinnaindeks HOX Sweden (100=2005, vasak telg) eluasemelaenude aastakasv (parem telg) Allikad: statistikaametid, Valueguard, Eesti Panga arvutused Kinnisvarahinnad ja eluasemelaenude kasv Rootsis
  9. 9. Pangagruppide tuluteenimisvõime püsis Euroopa suuremate pankade võrdluses hea ja kapitaliseeritus tugev Rootsi pangagruppide turupõhise rahastamise hind püsis soodne ning likviidsuspositsioon tugev 9 -1.0% -0.5% 0.0% 0.5% 1.0% 1.5% 2.0% 2.5% 3.0% 2014 2015 2016 tähtajaga 1 aasta tähtajaga 3 aastat tähtajaga 5 aastat Rootsi pangagruppide* kaetud võlakirjade keskmine tulumäär tähtajani Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused *Swedbank, SEB, Nordea
  10. 10. • Kinnisvarahindade ja võlakoormuse kasv Rootsis jätkus, ehkki varasemast aeglasemalt • Emapangagruppide finantsseis on hea ja turupõhine rahastamine püsis soodne • Põhjamaadest lähtuvate riskide võimalikku mõju aitavad leevendada pankade kapitalipuhvrid • Täiendavaid nõudeid pankade kapitalile on rakendatud nii Eestis kui ka Rootsis Risk 2 Põhjamaade riskide senisest kõrgemaks hindamine finantsturgudel, mis suurendab Eesti pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamise riski 10
  11. 11. Korteritehingute keskmist hinda mõjutavad tehingute struktuuri muutused Eluasemehindade kasv 2016. aasta kolmandas kvartalis pisut kiirenes 11 0 300 600 900 1200 1500 1800 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 tehingute arv Eestis kokku (vasak telg) keskmine hind Tallinnas (parem telg) keskmine hind väljaspool Tallinna (parem telg) Korteritehingute arv ja keskmine hind m2 kohta Allikas: maa-amet
  12. 12. Ehitusjärku jõudnud pindade hulk samas vähenes viimastel kvartalitel, mis võib peegeldada arendajate ettevaatlikkust Uute elamispindade pakkumine eluasemeturul suurenes 12 0 100 200 300 400 500 600 700 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 tuhatm2 kasutusluba ehitusloa saanud ehitamist alustatud Eluruumide ehitus- ja kasutusload ja ehitusjärku jõudnud pinnad Allikas: statistikaamet
  13. 13. Uute büroopindade lisandumine suurendab vakantsust vanemates hoonetes ja suurendab nendega seotud krediidiriski pankade jaoks Büroopindade pakkumine suureneb 13 0 20 40 60 80 100 120 2011 2012 2013 2014 2015 2016 tuhatm2 kasutusloa saanud ehitamist alustatud ehitusloa saanud Büroopindade ehitus- ja kasutusload ning ehitusjärku jõudnud pinnad Allikas: statistikaamet
  14. 14. Laenude ja liisingute maht kasvas septembris aastavõrdluses 6% Reaalsektori laenude ja liisingute maht kasvas 2016. aasta esimesel poolel suhteliselt kiiresti 14 -10% -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 2012 2013 2014 2015 2016 reaalsektori laenud muud majapidamiste laenud ettevõtete laenud eluasemelaenud Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv Allikas: Eesti Pank
  15. 15. Kinnisvaraettevõtete ja eluasemelaenude osakaal pankade laenuportfellist on seni püsinud stabiilne Suurima panuse laenumahu suurenemisse andsid kinnisvaraettevõtete laenud ja eluasemelaenud 12% 5% 9% 7% 7% 11% 7% -3% -12%-150 -100 -50 0 50 100 150 200 250 300 350 400 kinnisvaraja ehitus eluasemelaenud muudsektorid muudmaja- pidamistelaenud tööstus logistika primaarsektor kaubandus taristu mlneurot Laenude ja liisingute jäägi aastakasv 30.09.2016 seisuga Allikas: Eesti Pank
  16. 16. • Praeguses keskkonnas on oht, et majapidamised arvestavad seniste arengute jätkumisega • Samuti on võimalus, et kinnisvaraettevõtetele väljastatud laenude kasv kiireneb veelgi ja nende osatähtsus pankade laenuportfellis suureneb • Liiga kiire laenukasv võib osutuda majandusele ülejõukäivaks ja tuua kaasa laenukahjumeid • Riski aitavad vähendada nõuded eluasemelaenudele • Pankade vastupanuvõimet saab vajadusel tagada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmisega Risk 3 Kinnisvarahindade tõusu ning laenukasvu kiirenemine, mis suurendab pankade haavatavust kinnisvaraturu riskidele 16
  17. 17. Pangandussektori kapitaliseeritus püsis tugev 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 väiksematest pankadest teine ja eelviimane väiksematest pankadest suurim ja väikseim Swedbank SEB Pankade esimese taseme omavahendite suhtarvud Allikas: Eesti Pank, pankade avalikud aruanded Väiksemad pangad: LHV Pank, DNB, Bigbank, Eesti Krediidipank, Tallinna Äripank, Versobank, Inbank Kapitaliseeritust toetab pankade stabiilne kasumlikkus ja hea laenukvaliteet
  18. 18. Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid Instrument Määr Süsteemse riski puhver 1% Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 2% Vastutsükliline kapitalipuhver 0% Eluasemelaenunõuded* 85%** 50% 30 aastat laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär maksimaalne laenutähtaeg * Piirmäärasid võib ületada kuni 15% ulatuses kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust. ** KredExi käendusega antud laenude puhul 90%.
  19. 19. Vastutsüklilise puhvri üle 0% määra kehtestamise eelduseks olevat võlakoormuse tõusu pole toimunud 19 Pangalaenude kiirenenud kasv peegeldab osaliselt välislaenude refinantseerimist 50% 70% 90% 110% 130% 150% 170% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 võlg/SKP pangalaenud/SKP Reaalsektori võlakoormus Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
  20. 20. Laenumahu ja nominaalse SKP kasvutempod peaks prognoosihorisondil ühtlustuma -10% -5% 0% 5% 10% 15% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 nominaalne SKP pangalaenud ja liising võlg Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Võla, pangalaenude ning nominaalse SKP aastakasv Majanduskasv kiireneb välisnõudluse ja inflatsiooni kasvu toel ning laenukasv stabiliseerub 5% tasemel
  21. 21. … võlakoormuse tase ei ole muutunud ja püsib ettevaates stabiilsena … pankade käitumises ei ole täheldada laenutegevust võimendavaid arenguid Samas risk võlakoormuse kiireks kasvuks jääb püsima: – sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade ja juures on oht, et majapidamiste laenukasv kiireneb – investeeringute kasvades võib ettevõtete võlakoormus suureneda Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõstmine 0%st kõrgemale ei ole hetkel vajalik, sest … 21
  22. 22. Väljaspool pankasid tegutsevate finantsvahendajate areng viimastel aastatel
  23. 23. Kinnisvarafondide maht on viimastel aastatel kiiresti kasvanud Kinnisvara fondide varade maht on kasvanud nii varade väärtuse kasvust kui uute fondide ja investeeringute lisandumisest tulenevalt 0 50 100 150 200 250 300 350 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 miljoneurot Kinnisvarafondide varade maht Allikas: Finantsinspektsioon
  24. 24. Kinnisvarafondid investeerivad peamiselt Eesti ja teiste Balti riikide büroo- ja kaubanduspindadesse kontorihooned; 36% kaubanduspinnad; 34% lao- ja tootmishooned; 13% muud; 13% elamumaa; 3%% metsamaa; 1% Kinnisvarafondide investeeringute struktuur 31.12.2015 seisuga Allikad: fondide avalikud aruanded, Eesti Panga arvutused
  25. 25. Investorite ring on küllaltki mitmekesine pensionifondid; 34% mitteresidendid; 27% ettevõtted; 25% määramata; 6% eraisikud; 5% pangad; 2% muud finantseerimis- asutused; 0,3% Kinnisvarafondide investorite struktuur 31.03.2016 seisuga Allikas: Finantsinspektsioon Kõige olulisemat rolli mängivad institutsionaalsed investorid eesotsas pensionifondidega
  26. 26. Fondide areng on põhimõtteliselt positiivne, kuna tähistab finantsvahendajate mitmekesistumist ja riskide suuremat hajutatust finantssektoris Riskid finantsstabiilsusele on väikesed: – kinnisvarafondide maht on suhteliselt väike – seosed teiste finantssektori osalistega on samuti väikesed: • fondid kasutavad finantsvõimendust keskmiselt 50% ulatuses bilansimahust – max kuni 2% pankade laenuportellist • pensionifondid on olulised investorid, kuid nende endi investeeringutest moodustab kinnisvarafondide osakute väärtus 10% – riske vähendab ka nende tegutsemine kinniste fondidena Kinnisvarafondid ja riskid finantsstabiilsusele
  27. 27. Hoiu-laenuühistud on viimastel aastatel väga hoogsalt kasvanud 27 Septembri lõpu seisuga tegutses Eestis 20 hoiu-laenuühistut liikmete arvuga kokku üle 9000 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 0 10 20 30 40 50 60 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 miljardeurot miljoneurot hoiu-laenuühistud (vasak telg) pangad (parem telg) Hoiused hoiu-laenuühistutes ja pankades Allikas: Eesti Pank
  28. 28. Hoiu-laenuühistud moodustavad hoiuste ja varade mahu poolest pangandussektorist ja SKPst väikese osa 28 Hoiused hoiu-laenuühistutes ja pankades hoiu-laenuühistud pangad Allikas: Eesti Pank
  29. 29. Hoiu-laenuühistute finantsvõimendus on kasvanud 29 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% IV kv 2010 II kv 2016 muu võlgnevused muudele äriühingutele võlgnevused finantseerimisasutustele võlgnevused eraisikutele omakapital kokku Hoiu-laenuühistute kohustused ja omakapital Allikas: Eesti Pank
  30. 30. Panga ja hoiu-laenuühistu võrdlus Pank Hoiu-laenuühistu Tegevust reguleeriv seadus krediidiasutuste seadus hoiu-laenuühistute seadus Tegevusluba jah ei Riiklik järelevalve jah ei Hoiuste kaasamine avalikkuselt jah ei Hoiuste tagamine riiklik, Tagatisfond osaline, SA Hoiuste Tagamise Fond Tulumaks hoiuseintressilt ei jah
  31. 31. + täiendava konkurentsi teke Eesti finantsmaastikul on tervitatav + HLÜdel vähene seotus ülejäänud finantssektoriga, mõju Eesti finantsstabiilsusele tervikuna piiratud - kiire hoiustajate arvu kasv ja üle-Eestiline tegutsemine • kas ühistulise tegevuse sisuline mõõde on kõigis HLÜdes tagatud? - väga piiratud järelevalve - nõrgemad nõuded kapitalile, riskijuhtimisele - raskuste korral võib olla raskem kapitali kaasata Hinnang hoiu- laenuühistute riskidele
  32. 32. Krediidiandjate hulka kuuluvad nii liisingufirmad, järelmaksu pakkuvad kaupmehed kui ka nn kiirlaenufirmad 32 80% laenumahust on väljastanud pangagruppidesse kuuluvad laenuandjad 0 100 200 300 400 500 600 pankadele kuuluvad krediidiandjad teised krediidiandjad mlneurot elamukinnisvaraga seotud krediit muu rahaline krediit vara ost järelmaksuga muu vara liising sõidukiliising Krediidiandjate poolt eraisikutele väljastatud krediit 30.06.2016 Allikas: Eesti Pank
  33. 33. Pankadele kuuluvate krediidiandjate varade kvaliteet on parem kui muude krediidiandjate oma 33 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% elamukinnisvaraga seotudkrediit sõidukiliising muuvaraliising varaost järelmaksuga muurahaline krediit pankadele kuuluvad krediidiandjad teised krediidiandjad Krediidiandjate viivislaenude osakaal laenutoodete lõikes Allikas: Eesti Pank
  34. 34. Pankadele kuuluvad krediidiandjad rahastavad end peamiselt emaettevõttelt saadud laenudega, teiste krediidiandjate rahastamisallikad on mitmekesisemad 34 0% 20% 40% 60% 80% 100% pankadele kuuluvad krediidiandjad teised krediidiandjad muu pikaajalised laenukohustused lühiajalised laenukohustused omakapital Krediidiandjate kohustused ja omakapital jagunemine Allikas: Eesti Pank
  35. 35. • pankade omanduse olevate krediidiandjate varade kvaliteet on valdavalt hea • muude krediidiandjate laenumahud on suhteliselt väikesed ja seotus ülejäänud finantssektoriga mõõdukas, mistõttu on mõju Eesti finantsstabiilsusele tervikuna piiratud • puudub õigus avalikkuselt hoiuseid kaasata, raskuste korral ei kanna hoiustajad otsest kahju • KAVS jõustumine ja Finantsinspektsiooni järelevalve alla minek korrastab turgu, parandab krediidiriski hindamist ja tarbijaõiguste kaitse kvaliteeti Krediidiandjatest ja –vahendajatest lähtuvad otsesed riskid finantsstabiilsusele on väikesed

×