Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Avalik loeng Eesti tööturu olukorrast 10.04.2014

530 views

Published on

Eesti Panga avalik loeng tööturu olukorrast. Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann, Kaspar Oja

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Avalik loeng Eesti tööturu olukorrast 10.04.2014

  1. 1. TÖÖTURU ÜLEVAADE I/2014 Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann, Kaspar Oja
  2. 2. Esitluse teemad • Tööealine elanikkond • Taustinfo: uus rahvastikuprognoos • Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus • Hõive ja tööjõu tootlikkus • Tööpuudus ja vakantsid • Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu • Taustinfo: meeste ja naiste palgaerinevus 2
  3. 3. Tööealine elanikkond ja uus pikaajaline rahvastikuprognoos
  4. 4. Rahvastikustatistika revisjon: vanu rohkem, noori vähem • Statistikaamet korrigeeris rahvaarvu loenduse alakaetusega nii 2000. kui ka 2012. aastal (2,7% ja 2,3%) • 1. jaanuari 2013 rahvaarv osutus suuremaks kui esialgne hinnang, sest väljaränne oli väiksem • Esialgse hinnangu kohaselt halvenes rändesaldo 2013. aastal märkimisväärselt
  5. 5. Koos revideeritud andmetega avaldati ka uus prognoos – rände poolest pessimistlikum • Sündimus- ja suremuskordajate eeldused jäeti sarnaseks • Ränne: 1. variandis eeldatakse, et rändekordajad jätkavad pikaajalisel trendil ja langevad mõnevõrra
  6. 6. Tööealise elanikkonna kasv pessimistlikuma stsenaariumi järgi • Perioodi alguses väheneb tööealine elanikkond peamiselt noorte, hiljem keskmises tööeas inimeste arvel
  7. 7. Rahvastiku vanusestruktuur hakkab tööjõus osalemise määra panustama negatiivselt – kui seda ei tasakaalusta näiteks poliitika mõju • Perioodi lõpuks väheneb muutumatu vanuse- ja soopõhise osalemise korral tööjõud kokku 20%
  8. 8. Mitteaktiivsete arv kahaneb pensioniea ja õpingute tõttu mitteaktiivsete arvel • Koos vanemaealiste tööjõus osalemise kasvuga kahanes pensioniea tõttu mitteaktiivsete arv • Aasta-aastalt kahaneb ka õpingute tõttu mitteaktiivsete arv, sest noori jääb vähemaks
  9. 9. Hõive
  10. 10. Hõive kasv II poolaastal taandus – kuigi hõive määr kasvas • Teenuste sektori panus oli positiivne ja ehituse oma negatiivne
  11. 11. Hõive kasvumäära alanemist näitavad ka alternatiivsed andmeallikad
  12. 12. Töötlevas tööstuses hõive ei kahanenud • Nii palgauuring kui ka ettevõtlusstatistika näitab hõive aeglast, kuid positiivset kasvu
  13. 13. Tööpuudus
  14. 14. Töötuse kestvus on vähenenud • Pikaajaliste töötute osakaal langes 2013. aastal 40% ligidale • Aasta lõpus tööpuudus kasvas veidi, eelkõige lühiajaliselt töötute arvel
  15. 15. Kõrgharidusega inimeste töötus on endiselt madalaim • 40% kõrgharidusega inimestest on hõivatud avalikus sektoris, sh tervishoius ja hariduses, kus hõive tsükliline kõikumine on väike
  16. 16. Reservatsioonipalga kiire kasv aeglustus • Kui 2012. aastal kasvas keskmine reservatsioonipalk 13,9%, siis 2013. aastal 8,6% • Reservatsioonipalk kasvas kiiremini I ja II taseme haridusega inimestel, samal ajal langes ka nende töötuse määr kiiremini
  17. 17. Töötute ja vabade töökohtade sobitumises nihet toimunud ei ole
  18. 18. Taustinfo: Sarnasel ametikohal töötavate naiste ja meeste palga erinevus
  19. 19. • Kaspar uuris soolist palgalõhet töötasu struktuuri uuringu andmetel – andmed ligi 400 ametikoha palga kohta • Selle andmebaasi põhjal teenisid naised tunnis keskmiselt 24,4% vähem kui mehed • 11–12 protsendipunkti tulenes sellest, et naised töötavad madalamalt tasustatud ametites • 12–13 protsendipunkti sellest, et sarnases ametis töötavad naised saavad madalamat palka Sarnasel ametikohal töötavate naiste ja meeste palga erinevus keskmine meeste naiste JUHID -16,4% -17,7% -14,1% TIPPSPETSIALISTID -9,4% -14,7% -7,0% TEHNIKUD ja KESKASTME SPETSIALISTID -12,1% -14,8% -10,2% AMETNIKUD -13,5% -19,2% -11,8% TEENINDUS- ja MÜÜGITÖÖTAJAD -14,8% -13,6% -15,1% PÕLLUMAJANDUSE OSKUSTÖÖTAJAD 12,2% 14,4% 10,8% OSKUSTÖÖTAJAD ja KÄSITÖÖLISED -11,5% -11,8% -10,5% SEADME- ja MASINAOPERAATORID ja KOOSTAJAD -9,6% -8,7% -11,6% LIHTTÖÖLISED -11,7% 2,2% -19,5% KÕIK -11,9% -12,1% -11,8% Kaal
  20. 20. Palk ja tööjõu ühikukulu
  21. 21. Palgakasv aeglustus veidi, kuid oli endiselt kiire • Tunnipalga kasv IV kvartalis ei aeglustunud – tasu mittetöötatud aja eest ja preemia panus vähenes
  22. 22. Palgakasv kiirenes IV kvartalis omaniku liigi järgi ainult kohalike omavalitsuste haldusalas • Siia alla kuulub suur osa hariduse ja tervishoiu tegevusalast
  23. 23. ETU: Viimane kuutöötasu võrreldes eelmisega: suurenenud/vähenenud/ jäänud samaks?
  24. 24. SKP statistika hõivet (st hõivet residendist tootmisüksustes) revideeritakse alles sügisel • Revisjon aitab tõenäoliselt tootlikkuse kasvu 2013. aasta II poolel positiivseks nihutada • Tootlikkus kasvas IV kvartalis töötlevas tööstuses 4,2%
  25. 25. Nominaalne tööjõu ühikukulu kasvas aastaga ligi 9% • Reaalse tööjõu ühikukulu kasv aasta lõpus veidi aeglustus
  26. 26. Tegevusalade võrdluses toimus IV kvartalis väike kohanemine töötlevas tööstuses
  27. 27. Tööjõukulude kiire suurenemine tõi kaasa SKP tegevuse ülejäägi ja segatulu kahanemise mittefinantsettevõtetes
  28. 28. Tähtsamad sõnumid • Nii Eesti majanduse viimane areng kui ka välispoliitilised sündmused suurendavad tõenäosust, et ees seisab tööjõukulude kasvu märgatav pidurdumine ja et see saab olema järsem, kui varem arvatud • Avalik sektor ei tohiks palgakasvu vedada, sest see muudab erasektori kohanemise palgakanali kaudu keerulisemaks ja võib ohustada eelarve tasakaalu. Kui erasektoris toimub palgakorrektsioon, peab selleks olema valmis ka avalik sektor • Pikaajalise rahvastikuprognoosi taustal on oluline kindlustada, et võimalikult suur osa elanikest oleks tööturule kaasatud ja et sotsiaalkindlustussüsteem seda toetaks • Kõrge struktuurse tööpuuduse alandamiseks on tarvis lisaks aktiivsetele tööturumeetmetele ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika valdkonna tuge
  29. 29. Täname tähelepanu eest!

×