Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüs

1,130 views

Published on

14. oktoober 2019
Eesti Pank

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüs

  1. 1. Pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüs 14. oktoober 2019
  2. 2. 1. Pensionisüsteemi muutmise pikaajaline mõju pensionite suurusele ja maksukoormusele 2. Kuidas on teise pensionisambaga liitumine mõjutanud eraisikute säästmist pensionieaks 3. Pensionisüsteemi muudatuste mõju Eesti majandusele 4. Pensionisüsteemi muudatuste mõju Eesti finantsstabiilsusele Mida analüüsime?
  3. 3. OECD soovitab oma liikmesriikidele pensionisüsteemi, kus on nii jooksval rahastamisel põhinev pensionite maksmine (esimene pensionisammas) kui ka pensioniväljamaksed varem kogutud säästudest (teine ja kolmas pensionisammas). Esimene ja teine sammas täiendavad, aga ei asenda üksteist. Teine ja kolmas sammas soodustavad pensionipõlveks säästmist. Samuti võivad nad kaasa aidata kapitaliturgude arengule, mis toetab majanduskasvu. Esimene sammas sobib paremini pensionieas suurema võrdsuse tagamiseks. Millist pensionisüsteemi soovitab OECD?
  4. 4. ❶ Pensionisüsteemi muutmise pikaajaline mõju pensionite suurusele ja maksukoormusele
  5. 5. Eesti Panga pensionimudel põhiprognoosi eeldused 2020 2040 2080 Rahvaarv 1 317 940 1 283 732 1 140 304 Tööjõu tootlikkus (% EL 27, PPS) 78% 95% 95% Tööhõive määr (2018 = 100) 100 100 100 Tööpuuduse määr (%) 6,1% 8,0% 8,0% Palga osakaal SKPs (%) 48,5% 47,3% 47,3% Pensioniiga 63,8 66,5 70,7 Pensioniea 1 a tõusu mõju töötamise kestusele (aastad) 0,33 0,33 0,33 Indekseerimine Sotsiaalmaksu osa 1,0 1,0 1,0 THI osa 0,0 0,0 0,0 Baasosa 1,1 1,1 1,1 Aastahinne 0,9 0,9 0,9 Maksud Sotsiaalmaks, I sambas osalejad (%) 20% 20% 20% Sotsiaalmaks, II sambas osalejad - (I sambasse, %) 16% 16% 16% Sotsiaalmaks, II sambas osalejad - (II sambasse, %) 4% 4% 4% Sotsiaalmaks, II sambas osalejad - (II sambasse - lisapanus, %) 2% 2% 2% Nominaalne netotootlus II sambas Kogumisfaas (%) 4,5% 4,5% 4,5% Väljamaksefaas (%) 2% 2% 2%
  6. 6. 0% 10% 20% 30% 40% 50% Praeguse süsteemi jätkudes suureneks teisest sambast makstav pension u 30%ni vanaduspensionist I sammas II sammas keskmise vanaduspensioni suhe keskmisesse netopalka Allikas: Eesti Pank. 2020 2030 2040 2050 2060 2070 2080
  7. 7. Rahvastiku vananemise tõttu on töötajate ja pensionäride suhtarv tulevikus väiksem 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 58 60 62 64 66 68 70 72 töötajaid vanaduspensionäri kohta pensioniea prognoos enne viimast muutust töötajaid vanaduspensionäri kohta (enne pensioniea muutmist) Allikas: Eesti Pank. pensioniea prognoos 2020 2030 2040 2050 2060 2070 2080 2020 2030 2040 2050 2060 2070 2080
  8. 8. Rahvastiku vananemine tähendab suuremat survet makse tõsta Kui soovime, et esimesest sambast makstava keskmise vanaduspensioni suhe keskmisesse netopalka oleks 40%: Allikas: Eesti Pank. 4% 5% 6% 7% 8% 2020 2030 2040 2050 2060 2070 2080 16% 18% 20% 22% 24% 2020 2030 2040 2050 2060 2070 2080 vanaduspensionite suhe SKPsse sotsiaalmaksumäära osa
  9. 9. madalam sündimus ja pensioniiga 15% 20% 25% 30% 35% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% Riskistsenaarium: kui sündimus ja pensioniiga on oodatust madalamad Allikas: Eesti Pank. 2020 2030 2040 2050 2060 2070 2080 põhiprognoos põhiprognoos madalam sündimus ja pensioniiga 2020 2030 2040 2050 2060 2070 2080 Kui soovime, et esimesest sambast makstava keskmise vanaduspensioni suhe keskmisesse netopalka oleks 40%: vanaduspensionite suhe SKPsse sotsiaalmaksumäära osa
  10. 10. 0% 10% 20% 30% 40% 50% Pensioni suurust tulevikus mõjutab ka isiklik lisapanus (2%) teise sambasse Allikas: Eesti Pank. keskmise pensioni ja keskmise netopalga suhe 2080. aastal pensionisääste ei ole mõistlik ära kulutada I sammas (20%) I sammas (16%) II sammas (4%+2%)
  11. 11. OECD hinnangul on teine ja kolmas pensionisammas vajalikud hästi toimiva pensionisüsteemi tagamiseks. Hoolimata pensioniea tõstmisest väheneb lähikümnenditel töötajate ja vanaduspensionäride suhtarv, mistõttu kasvab ka surve makse tõsta. Teine ja kolmas pensionisammas on eriti kasulikud siis, kui rahvastik väheneb oodatust rohkem, Eesti majanduskasv on prognoositust väiksem, ja pensioniiga ei tõsteta. Kui pensionisäästud lühikese aja jooksul ära kulutatakse, suureneb vanemaealiste vaesusrisk. Vahekokkuvõte
  12. 12. ❷ Kuidas on teise sambaga liitumine mõjutanud eraisikute säästmist pensionieaks?
  13. 13. 70% 75% 80% 85% 90% 95% 100% hoiuste osakaal inimeste finantsvarades SOOME MALTA BELGIA ITAALIA SAKSAMAA UNGARI HISPAANIA LUKSEMBURG MADALMAAD SLOVEENIA IIRIMAA PRANTSUSMAA AUSTRIA POOLA PORTUGAL KÜPROS EESTI LÄTI SLOVAKKIA KREEKA 77% Eesti inimestest pole valmis üldse finantsriske võtma Allikas: Eesti Pank (Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring).
  14. 14. 0 20 40 60 80 II sambaga liitunute keskmine II sambaga mitteliitunute keskmine MUUD NETOVARAD: + FINANTSVARAD + REAALVARAD - KOHUSTUSED II SAMMAS Teise sambaga liitunutel on kogunenud rohkem vara tuhandetes eurodes Allikas: Eesti Pank (Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring).
  15. 15. Allikas: Eesti Pank (Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring). LIITUNUTE KESKMINE II SAMBA VARA LIITUNUTE LIKVIIDSED VARAD JA SULARAHA KOKKU 74% liitunute jaoks on teine sammas olulisim finantsvara 29 € 203 € 859 € 3245 € 32786 € 1 10 100 1000 10000 100000 1 2 3 4 5 pensionivara II pensionisambas likviidnevara inimeste viis rühma likviidsete varade mahu alusel eurodes
  16. 16. ❸ Pensionisüsteemi muudatuste mõju Eesti majandusele
  17. 17. Pensionisäästude majandusse paiskamine toob kaasa majanduskasvu heitlikkuse mõju hindamiseks kasutame Eesti Panga makromudelit Allikas: Eesti Pank. -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2018 2019 2020 2021 2022 2023 rahandus- ministeeriumi majanduskasvu prognoos 20% II samba säästudest tarbimisse 30% II samba säästudest tarbimisse 10% II samba säästudest tarbimisse
  18. 18. Miks ei ole heitlik majanduskasv hea? Ajutine hüpe sissetulekutes halvendab eksportijate konkurentsivõimet, kuna nende kulud kasvavad kiiremini. Hiljem võib see kaasa tuua töökohtade kadumise ja elustandardi languse – nii juhtus näiteks 2009. aastal. Töötusega võib kaasneda inimeste erialaste oskuste nõrgenemine, mis mõjub lõpuks halvasti nii töötajate, ettevõtete kui Eesti majanduse konkurentsivõimele.
  19. 19. ❹ Pensionisüsteemi muudatuste mõju Eesti finantsstabiilsusele
  20. 20. Teise samba pensionfondide investeeringud jagunevad järgmiselt: – välismaale 3,6 miljardit eurot ehk 83%, – Eestisse 0,8 miljardit eurot ehk 17%. Tootluse parandamiseks on pensionifondide investeerimispiiranguid järk-järgult vähendatud. Investeeringute piirangute vähendamine on loonud pensionifondidele paremad võimalused investeerida Eestisse. Riskide paremaks hajutamiseks on pensionifondid valdavalt investeerinud välismaale
  21. 21. Viimastel aastatel on kasvanud väiksema likviidsusega investeeringud Eestisse Eesti investeeringutest moodustavad suurema osa Eesti ettevõtete võlakirjad, osalused kapitalis ja kinnisvarafondides Allikas: Eesti Pank. 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 12/31/2014 12/31/2015 12/31/2016 12/31/2017 12/31/2018 6/30/2019 miljonites eurodes mitte- likviidne likviidne väga likviidne pensionifondide investeeringud Eestisse
  22. 22. Pensionifondide pikaajaliste investeeringute realiseerimine võib tootlust vähendada Viie vähem likviidse fondi varad moodustavad kolmandiku pensionifondide varadest Allikas: Eesti Pank. 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 pensionifondid likviidsete varade järgi 1,5 mld eurot 2,2 mld eurot 0,7 mld eurot väga likviidne likviidne mittelikviidne
  23. 23. Kui teise samba pensionifondidest raha välja võetakse, tuleb mõnel fondil tõenäoliselt müüa ka vähem likviidseid varasid. See langetab nii fondist lahkuvate kui ka sinna jääda soovijate varade hinda. Kuidas tagada sellises olukorras fondiinvestorite huvid? Pärast plaanitud muudatusi saavad teise samba fondid tulevikus tõenäoliselt teha suhteliselt vähem mittelikviidseid investeeringuid, mis mõjub halvasti fondide tootlikkusele. Kuidas leevendada fondiinvestoritele avalduvat negatiivset mõju? Viimastel aastatel on pensionifondid aktiivsemalt osalenud riski- ja erakapitali finantseerimises ning mänginud olulist rolli lisakapitali Eestisse toomisel. Kuidas täita tekkiv tühimik Eesti ettevõtete rahastamises? Vastamata küsimused finantsstabiilsuse kohta
  24. 24. Kavandatavad muudatused pensionisüsteemis tähendavad suuremat survet tulevikus makse tõsta. Teine ja kolmas pensionisammas on eriti kasulikud siis, kui rahvastik väheneb oodatust rohkem, Eesti majanduskasv on osutub väiksemaks või pensioniiga ei tõuse prognoositud tempos. Kui anda inimestele võimalus pensionisäästud lühikese aja jooksul ära kulutada, suureneb tulevikus vanemaealiste vaesusrisk. Kokkuvõte (I)
  25. 25. Pensionisäästude kulutamine teeb majanduse heitlikuks. Teise pensionisambaga mitteliitunud ei ole iseseisvalt suutnud liitunutest rohkem säästa ja investeerida. Kui suur hulk inimesi otsustab lahkuda vähelikviidseid investeeringuid teinud pensionifondist, võib kannatada nii fondist lahkuvate kui sinna jäävate investorite varade väärtus. Kokkuvõte (II)
  26. 26. Enne põhimõtteliste muudatuste tegemist oleks hea saavutada võimalikult suur konsensus küsimuses, millist pensionisüsteemi me tulevikus soovime: – Kui suur saab olema tulevikus pension suhtena keskmisesse palka? – Kui vanalt jääme pensionile? – Kas ja kui suures ulatuses oleme nõus tulevikus tõstma pensionikulude katmiseks makse? – Kui suur on inimese oma vastutus pensioniks kogumisel vs. riikliku pensioni roll? Praegune pensionisüsteemi ei ole ideaalne; kindlasti vajab parandamist näiteks pensioni väljamaksmise kord. Soovitused valitsusele (I)
  27. 27. Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse huvides ei tohiks teha kogumispensionit vabatahtlikuks. Kui soovitakse vabatahtlikkust pensioni II sambas siiski suurendada, soovitame lähtuda järgmisest: • Vältida tuleks pensionisäästude kulutamise võimaldamist enne pensioniiga (v.a. hästi põhjendatud erijuhud). • Pensionisäästude varasemat kulutamist siiski võimaldades tuleks majanduse suurema heitlikkuse tasandamiseks pikendada raha väljavõtmise minimaalset perioodi või valitsusel hoiduda täiendava maksutulu kulutamisest. • Soovitame mõelda võimalustele, kuidas motiveerida inimesi ka muutunud süsteemi puhul siiski oma pensioniks säästma. • Tuleks otsida võimalusi enim Eesti majandusse investeerinud fondide osakuomanike huvide kaitsmiseks. Soovitused valitsusele (II)

×