1. Peamised muudatused
maksebilansistatistika koostamises
8. september 2014

2. Muudatused andmete esituses (1)
 Muudatused märkide kasutamises:
 “Vana” maksebilanss : jooksev- ja kapitalikonto kreeditkirjed „+“ märgiga ja
deebetkirjed „-“ märgiga. Neto = kreedit + deebet.
Kreedit Deebet Neto
Kaubad 2 000 -2 500 -500
 “Uus” maksebilanss: kõik jooksev- ja kapitalikonto kreedit- ja deebetkirjed „+“
märgiga (v.a mõned erandid). Neto = kreedit – deebet.
Kaubad 2 000 2 500 -500
Erandid:
Kreedit Deebet Neto
ostetud vahenduskaubad on negatiivne kreeditkirje;
otseinvesteeringutulu kreedit või deebet võib olla negatiivse märgiga
juhul, kui kasumid osutuvad väiksemateks kui kahjumid (nii oli ka “vanas”
maksebilansis).
2

3. Muudatused andmete esituses (2)
 Muudatused märkide kasutamises:
 “Vana” maksebilanss: finantskonto nõuete netosuurenemine „-“ märgiga ja
netovähenemine „+“ märgiga; kohustuste netosuurenemine „+“ märgiga ja
netovähenemine „-“ märgiga.
Neto
Nõuded -300
Kohustused 200
 “Uus” maksebilanss: nõuete ja kohustuste netosuurenemine „+“ märgiga,
netovähenemine „-“ märgiga.
Neto
Nõuded 300
Kohustused 200
3

4. Muudatused andmete esituses (3)
 Muud olulisemad muudatused andmete esituses:
 Jooksevkonto “vanade” alamkontode – tulude ja jooksevülekannete kirjed jagatakse
ümber uue nimetustega alamkontode – esmase ja teisese tulu kirjete vahel.
 “Uues” maksebilansis on jooksev- ja kapitalikonto netosumma (netolaenuandmine/
-võtmine) ja finantskonto neto samamärgilised (“vanas” maksebilansis vastandmärgilised).
Nende vahe näitab statistilise vea suurust.
Statistiline viga = finantskonto neto – (jooksev- ja kapitalikonto neto)
 Otseinvesteeringute nõuded ja kohustused:
 “vana” maksebilansi järgi suuna- ehk valdussuhtepõhised – otseinvesteeringud Eestis ja
otseinvesteeringud välismaal;
 “uue” MB järgi brutopõhised ehk nõuete ja kohustuste järgi (nagu kõik ülejäänud finantskonto
kirjed) – otseinvesteeringute nõuded ja otseinvesteeringute kohustused (vt täpsemalt
BPM6 kasutuselevõtt ).
4

5. Olulisemad metoodikamuudatused – kaubad ja
teenused (1)
 Kaupade ja teenuste kontode vahelised liikumised:
 Kaupade kontol ei kajastata enam töötluskaupade sisse- ja väljavedu;
muudatuse mõju kaupade kontole on oluline, kuna väheneb nii ekspordi kui
ka impordi tase; töötlemisteenuse maksumus kajastub teenuste kontol.
 Kaupade kontol ei kajastata enam kapitalikaupade remonti, see läheb
teenuste kontole.
 Teenuste kontol jäetakse muude äriteenuste seast välja kolmandates riikides
kaupade ostu-müüki kajastanud kaubandusteenus; need kaubavood lisatakse
kaupade konto uutele kirjetele (vahenduskaupade ost, müük ja netoeksport).
 Eelpool nimetatud muudatused on kontodevahelised liikumised ja
jooksevkontole olulist mõju ei avalda. Vana ja uue metoodika järgsete
andmete erinevus on tingitud uute täiendavate andmeallikate
kasutuselevõtust seoses metoodika muutumisega.
5

6. 6
Olulisemad metoodikamuudatused – kaubad
ja teenused (2)

7. Olulisemad metoodikamuudatused –
tulu ja jooksevülekanded vs esmane ja teisene tulu
7

8. Olulisemad metoodikamuudatused – otse- ja
muud investeeringud (1)
 Otseinvesteeringute ja muude investeeringute kontode kajastamine:
 otseinvesteeringute standardesituse muudatus: seni kasutusel olnud
valdussuhte põhimõte (otseinvesteeringud Eestis ja otseinvesteeringud
välismaal) asendus esitusega nõuete-kohustuste järgi (vt slaid 4);
 uue metoodika järgi kajastatakse otseinvesteeringute statistika all seni
valdavalt muude investeeringutena toimunud tehinguid sõsarettevõtete
vahel; muudatuse mõju otseinvesteeringute ja muude investeeringute
netosummadele on oluline, finantskontole tervikuna aga olematu;
 sõsarettevõtted on samasse otseinvesteeringute gruppi kuuluvad ettevõtted,
mis ei ole otseinvesteerijad ega otseinvesteeringuettevõtted. Nad ei kontrolli
üksteist ja neil pole üksteise üle mõju, st nad ei ole omavahel
otseinvesteeringusuhetes (osalus väiksem kui 10%).
8

9. Olulisemad metoodikamuudatused – otse- ja
muud investeeringud (2)
 “Vana” maksebilanss ja investeerimispositsioon: suuna- (valdussuhte-)
põhimõttel – otseinvesteeringud (OI) Eestis ja välismaal:
 OI Eestis = kohustused otseinvestorite vastu miinus nõuded otseinvestoritele
(pöördinvesteering, vähendasid OI netosummat Eestis)
 OI välismaal = nõuded otseinvesteeringuettevõtetele miinus kohustused
otseinvesteeringuettevõtete vastu (pöördinvesteering, vähendasid OI netosummat välismaal)
 “Uus” maksebilanss ja investeerimispositsioon brutopõhiselt, st eraldi
otseinvesteeringunõuded ja -kohustused:
 OI nõuded = nõuded otseinvesteeringuettevõtetele (varem OI välismaal)
+ nõuded otseinvestoritele (pöördinvesteering, varem OI Eestis)
+ nõuded sõsarettevõtetele (varem portfelli- või muude
investeeringute all)
 OI kohustused = kohustused otseinvestorite vastu (varem OI Eestis)
+ kohustused otseinvesteeringuettevõtete vastu (pöördinvesteering,
varem OI välismaal)
+ kohustused sõsarettevõtete vastu (varem portfelli- või muude
investeeringute all)
9

10. Olulisemad metoodikamuudatused – otse- ja
muud investeeringud (2)
 “Vana” maksebilanss ja investeerimispositsioon: suuna- (valdussuhte-)
põhimõttel – otseinvesteeringud (OI) Eestis ja välismaal:
 OI Eestis = kohustused otseinvestorite vastu miinus nõuded otseinvestoritele
(pöördinvesteering, vähendasid OI netosummat Eestis)
 OI välismaal = nõuded otseinvesteeringuettevõtetele miinus kohustused
otseinvesteeringuettevõtete vastu (pöördinvesteering, vähendasid OI netosummat välismaal)
 “Uus” maksebilanss ja investeerimispositsioon brutopõhiselt, st eraldi
otseinvesteeringunõuded ja -kohustused:
 OI nõuded = nõuded otseinvesteeringuettevõtetele (varem OI välismaal)
+ nõuded otseinvestoritele (pöördinvesteering, varem OI Eestis)
+ nõuded sõsarettevõtetele (varem portfelli- või muude
investeeringute all)
 OI kohustused = kohustused otseinvestorite vastu (varem OI Eestis)
+ kohustused otseinvesteeringuettevõtete vastu (pöördinvesteering,
varem OI välismaal)
+ kohustused sõsarettevõtete vastu (varem portfelli- või muude
investeeringute all)
9