Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Martti Randveer. Euroala majandusolukord

390 views

Published on

20. september 2012, Eesti Panga avalik loeng

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Martti Randveer. Euroala majandusolukord

  1. 1. Eesti Panga avalik loeng Euroala majandusolukord Martti Randveer 20. september 2012Autor – Esitluse nimetus
  2. 2. Euroala majandusmaht Euroala majandus moodustab 14,3% maailmamajandusest 2011. aastal oli euroala majanduse maht 9,43 triljonit eurot, Eestil 0,016 triljonit eurot Riikide ja regioonide osakaalud Liikmesriikide osakaal euroala maailmamajanduses (2011) majanduses (2011) Portugal Iirimaa Eesti 1,8% 1,7% 0,2% Soome Hiina 2,0% Muud USA 14,3% 8,9% 19,1% Kreeka 2,3% Saksamaa 27,5% Holland Esileker- 6,4% kivad ja Euroala arengu- 14,3% Hispaania maad, v.a 11,3% Ülejää- Prantsus- Hiina nud Jaapan 35% maa arenenud 5,6% Itaalia 21,2% riigid 16,8% 12,1% Allikad: RVF Maailmamajanduse väljavaade; Eurostat
  3. 3. Euroala majanduse hetkeseis ja väljavaade
  4. 4. Euroala ei ole veel kriisieelsetmajandusmahu kõrgtaset ületanud SKP püsihindades (2005=100) 130 120 110 100 90 80 70 1999Q1 2000Q1 2001Q1 2002Q1 2003Q1 2004Q1 2005Q1 2006Q1 2007Q1 2008Q1 2009Q1 2010Q1 2011Q1 2012Q1 Eesti Euroala UK USA Kriisieelne tipp: Eesti Kriisieelne tipp: Euroala Kriisieelne tipp: UK Kriisieelne tipp: USA Allikas: Eurostat
  5. 5. Euroalal on kasvu vedanud eksport,sisenõudlus ei ole taastunud Sisenõudluse ja ekspordi panus majanduskasvu (kv/kv) 1,5 1,5 1,0 1,0 0,5 0,5 0,0 0,0 -0,5 -0,5 -1,0 -1,0 -1,5 -1,5 -2,0 -2,0 -2,5 -2,5 -3,0 -3,0 -3,5 -3,5 Sisenõudlus varudeta Netoeksport Varud + statistiline vahe SKP kasv (kv/kv) Euroopa Keskpanga euroala majanduskasvuprognoos: 2012. a. -0,6% … -0,2% 2013. a. -0,4% … 1,4% Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
  6. 6. Eestis ollakse majanduse väljavaadeteosas euroalast optimistlikumad Majanduskindlustundeindeks ja majanduskasv (%) 6,0 120 4,0 110 2,0 100 0,0 -2,0 90 -4,0 80 -6,0 70 -8,0 -10,0 60 2005Q1 2005Q3 2006Q1 2006Q3 2007Q1 2007Q3 2008Q1 2008Q3 2009Q1 2009Q3 2010Q1 2010Q3 2011Q1 2011Q3 2012Q1 2012Q3 Euroala kasv, kv/kv, v.sk. Eesti, kasv, kv/kv, v.sk. Euroala kindlustundeindeks, p.sk. Eesti kindlustundeindeks, p.sk. Allikad: Euroopa Komisjon, Eurostat
  7. 7. Euroala tööpuudus rekordtasemel (11,2%);riigiti suured erinevused Euroala keskmine tööpuudus ja hõive kasv (%) Tööpuudus valitud riikides (%) 5 12 30 30 4 10 25 25 3 2 8 20 20 1 6 15 15 0-1 4 10 10-2 2 5 5-3-4 0 0 0 2007Q1 2007Q3 2008Q1 2008Q3 2009Q1 2009Q3 2010Q1 2010Q3 2011Q1 2011Q3 2012Q1 2012Q1 2005Q1 2005Q3 2006Q1 2006Q3 2007Q1 2007Q3 2008Q1 2008Q3 2009Q1 2009Q3 2010Q1 2010Q3 2011Q1 2011Q3 Saksamaa Eesti Kreeka Hõive kasv (kv/kv) v.sk. Tööpuudus (%) p.sk. Holland Soome Hispaania
  8. 8. Euroala inflatsioon on olnud keskmiselt 2% lähedal;hetkel 2,6% Euroala* ÜTHI ja alusinflatsioon (%) 5,0 5,0 4,0 4,0 3,0 3,0 2,0 2,0 1,0 1,0 0,0 0,0 -1,0 -1,0 2002 1999 2000 2001 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Ühtlustatud tarbijahinnaindeks Alusinflatsioon * Euroala jooksev koosseis Euroopa Keskpanga euroala inflatsiooniprognoos: 2012. a. 2,4% … 2,6% 2013. a. 1,3% … 2,5% Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
  9. 9. Euroalal tervikuna ei oletasakaalustamatused suured Suur- Euroala USA Jaapan britannia Jooksevkonto tasakaal (% SKPst)* -0,3 -1,9 -3,1 2 Valitsussektori tasakaal (%SKPst)* -4,1 -8,6 -9,6 -10,1 Riigivõlg (% SKPst)* 88,1 82,3 102,8 229,9 Tööpuudus (%)** 11,2 8,1 8,3 4,3 Inflatsioon (%)** 2,6 2,6 1,4 -0,4 * 2011. aasta keskmine ** viimased vaatlused Allikad: RVF Maailmamajanduse väljavaade; Reuters EcoWin
  10. 10. Majanduse “tasakaalustumine” euroala riikides
  11. 11. Euroala-sisesed erinevused on märkimisväärsed Tabel 1. Erinevused euroalas (standardhälve); 12 riiki 2001 2005 2011 Pikaajalised nominaalsed intressimäärad (%) 0,14 0,08 4,07 Pikaajalised reaalsed intressimäärad (%) 1,68 1,39 4,72 Majanduskasv (%) 1,25 1,60 2,74 Inflatsioon (%) 1,06 0,87 0,72 Töötuse määr (%) 3,13 2,28 5,63 Struktuurne fiskaaltasakaal (% SKPst) 3,30 2,86 3,40 Mitmed majanduse tasakaalustamatust mõõtvad näitajad (nt inflatsioon, jooksevkonto tasakaal, eelarvetasakaal) on euroalas tervikuna “paremad” kui teistes arenenud riikides. Samas on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud erinevused euroala- siseselt.
  12. 12. Viimastel aastatel on finantseerimistingimusteerinevused riigiti oluliselt kasvanud 10 10 9 8 8 7 6 6 5 4 4 3 2 2 1 0 0 2008 2009 2010 2011 2008 2009 2010 2011 -2 EA-5 EA-3 Estonia EA-5 EA-3 Estonia Joonis 1.1 Pikaajalised nominaalsed Joonis 1.2 Pikaajalised reaalsed intressimäärad 2008-2011 (%) intressimäärad 2008-2011 (%) EA-3: Saksamaa, Holland ja Soome EA-5: Itaalia, Hispaania, Kreeka, Iirimaa ja Portugal Allikas: Eurostat
  13. 13. EA-5 riikides on majanduse kohandumine toimunudmadalama kasvu (suurema majanduslanguse) kaudu,erinevused inflatsioonis on aga väga väiksed 10% 12 10 5% 8 0% 6 2008 2009 2010 2011 2012 -5% 4 2 -10% 0 -15% 2008 2009 2010 2011 -2 EA-5 EA-3 Estonia EA-5 EA-3 Estonia Joonis 2.1 Majanduskasv 2008-2012 (%) Joonis 2.2 Tarbijahindade inflatsioon 2008-2011 (%) Allikas: Eurostat
  14. 14. Samuti on majanduse kohandumine tööjõukuludekaudu olnud suhteliselt sarnane (v.a. Iirimaal) 105 100 EU27 EA17 95 Estoni a Irel and 90 Spai n Ital y Greece 85 Portugal Netherl ands 80 Fi nl and y ce s 17 27 al a d n ly nd an nd ni ai an Germany Ita ee ug EA EU la to Sp rm la nl Gr rt Ire er Es Fi Po Ge th Ne Joonis 3. Reaalne efektiivne vahetuskurss 2011 (deflaator: tööjõuühikkulud (ULC), 36 peamist väliskaubanduspartnerit), 2008=100 Allikas: Eurostat
  15. 15. Senini on majanduse kohandumine EA-5riikides toimunud hõive vähenemise kaudu 25 20 15 10 5 0 y ce s 17 al a d n ly nd an nd ni ai an Ita ee ug EA la to Sp rm la nl Gr rt Ire er Es Fi Po Ge th Ne Joonis 4. Töötuse määr 2008. ja 2011. aastal (%) Allikas: Eurostat
  16. 16. Muutused jooksevkonto tasakaalus on olnud kasaeglased (EA-5 riikides) või jooksevkonto tasakaalon jäänud samaks (EA-3 riikides) 6 4 2 0 -2 2008 2009 2010 2011 -4 -6 -8 -10 -12 EA-5 EA-3 Estonia Joonis 5. Jooksevkonto tasakaal 2008-2011 (% SKP-st) Allikas: Eurostat
  17. 17. Samuti on ka muutused eelarvetasakaalusolnud tagasihoidlikud 4 4 2 2 0 0 2008 2009 2010 2011 2008 2009 2010 2011 -2 -2 -4 -4 -6 -6 -8 -8 -10 -10 -12 -12 EA-3 EA-5 Estonia EA-3 EA-5 Estonia Joonis 6.1 Eelarvetasakaal 2008-2011 Joonis 6.2 Tsükliliselt kohandatud (% SKPst) eelarvetasakaal 2008-2011 (% SKPst) Allikas: Eurostat
  18. 18. Majanduse kohandumine euroalal toimub, kuid see onaeganõudevMitmed varasemad tasakaalustamatused on vähenemas::- Jooksevkonto ja eelarvetasakaal on EA-5 riikides paranenud- Samuti on EA-5 riikides ka suhtelised tööjõukulud mõnevõrra alanenud.Samas on oluline osa majanduse tasakaalustumisest veel ees.Varasemate tasakaalustumatuste vähenemine on toimunud peamiselt läbi “koguste” (SKP, tööhõive) ja vähem läbi “hindade” (tarbijahinnad, tööjõukulud). Siiski on osa kohandumisest läbi “koguste” paratamatu (nt lisandväärtuse ja tööhõive vähenemine mõningates siseturule orienteeritud harudes – nt ehituse ja kinnisvarasektoris).Vajalikud muutused majanduse struktuuris on peaaegu alati aeganõudvad (nt ekspordisektori lisandväärtuse ja hõive osakaalu tõus ja siseturule suunatud sektorite osakaalu vähenemine).Majanduse tasakaalustumise muudab keerulisemaks kõrge võlakoormus ja eelarve tasakaalu parandamise võimalik lühiajaline negatiivne mõju majandusaktiivsusele.
  19. 19. Rahapoliitilised meetmed euroalal
  20. 20. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:tavapärased meetmed Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine: Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal. Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades. Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile. Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest).
  21. 21. Euroopa Keskpanga Nõukogu on viimase aasta jooksulintressimäärasid alandanud kolm korda Rahapoliitiliste intresside vähendamised alates 2011. aasta IV kvartalist: 1) novembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra; 2) detsembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra; 3) juulis 2012, 0,25 protsendipunkti võrra. Allikas: Euroopa Keskpank
  22. 22. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:erakorralised meetmed Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga sammud, mis on suunatud sellele, et probleemid finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju majandusele. Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost. Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni. Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid.
  23. 23. Hoolimata erinevatest raha- ja muudestmajanduspoliitilistest meetmetest ei ole intressivahedviimase poole aasta jooksul oluliselt vähenenud
  24. 24. Euroala keskpankade operatsioonide maht kõrge Allikas: Reuters Ecowin, FTO
  25. 25. Nende arengute tulemusena kasvas vajaduslisameetmete (sh ka rahapoliitiliste meetmete) järeleSeptembri algul lepiti Euroopa Keskpanga Nõukogus kokku uue meetme (ingl.k. Outright Monetary Transactions; eesti k. otsesed rahapoliitilised avaturutehingud) rakendamine.Selle raames ollakse valmis teostama lühema tähtajaga riiklike võlakirjade oste järelturul tagamaks rahapoliitika tõhus ülekanne.Nende tehingute tegemise eelduseks on tingimuslikkus – neid tehinguid viiakse läbi üksnes riikides, mis on sõlminud sellise Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) abiprogrammi, mille raames on võimalikud EFSF/ESMi poolne sekkumine riiklike võlakirjade esmaturul.Võrreldes varasema väärtpaberite ostuprogrammiga (ingl. k. Securities Market Programme, SMP) on peamiseks erisuseks selge tingimuslikkuse olemasolu ja keskendumine lühema tähtajaga võlakirjade ostule.
  26. 26. Järelduseks1. Selge vastutus (nt riigi tasand versus euroala tasand, valitsused versus keskpank).2. Tugevam vastupanuvõime erinevatele järskudele muutustele majanduskeskkonnas (puhvrid nii valitsus-, finants- kui ka ettevõtlussektoris).3. Ühtne rahapoliitika tagab hinnastabiilsuse euroalal tervikuna, kuid üksikute euroala riikide tasandil on muude tasakaalustamatuste ärahoidmine selle riigi (majanduspoliitika) ülesanne.4. Tasakaalustamatuste ennetamine peab olema senisest aktiivsem (euroala praegune kogemus tasakaalustumise kohta).

×