Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Eelarvepositsiooni mõõtmine

692 views

Published on

Eesti Panga ökonomist Mari Pärnamäe selgitas ajakirjanikele mõeldud infotunnis nominaalse ja struktuurse eelarvetasakaalu erinevust. 2. aprill 2014

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

Eelarvepositsiooni mõõtmine

  1. 1. Eelarvepositsiooni mõõtmine 2. aprill 2014 Mari Pärnamäe Eesti Pank
  2. 2. Ettekande ülesehitus 1. Milliseid koondnäitajaid kasutatakse eelarvepositsiooni kirjeldamiseks? 2. Miks nad on olulised eelarvepoliitika koostamise ja mõõtmise jaoks? 3. Mis on võimalikud puudused, millega arvestama peab?
  3. 3. Valitsemissektori nominaalne eelarvepositsioon Mis see on? • Riigi raamatupidamises konsolideeritud tulude ja kulude vahe • Arvestus on tekkepõhine, et hõlmata konkreetsel perioodil toimunud tehinguid Miks see vajalik on? • Näitab vara ja kohustuste tegelikku liikumist valitsemissektoris • Mõjutab riigi varade seisu – nominaalne eelarvetasakaal või -ülejääk näitab seda, et valitsus suudab oma kulusid jooksvalt katta ning võlakoormus ei kasva • Kuna arvestusmetoodika on üle Euroopa standardiseeritud, on tulemused lihtsalt kontrollitavad ja võrreldavad
  4. 4. Valitsemissektori tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon Mis see on? • Valitsemissektori eelarvepositsioon, kus on eemaldatud majandustsüklist tulenev mõju – eelarve tsükliline komponent on see osa eelarvepositsioonist, mis muutub automaatselt, kui majanduse konjunktuur muutub Miks see vajalik on? • Näitaja eesmärgiks on mõõta valitsuse otsuste ja poliitikameetmete mõju eelarvele ja seeläbi kogunõudlusele – kas eelarvepoliitika on majandustsüklit võimendav või vastassuunaline? • Tsükli mõju eemaldamine on oluline ka eelarvepoliitika jätksuutlikkuse hindamiseks (sellest pikemalt struktuurse eelarvepositsiooni juures) Näitaja ei täida aga alati oma eesmärki – maksupettused, EL toetused, majanduse struktuuri muutused
  5. 5. Eelarve tsüklilise komponendi hindamine Eelarve tsüklilise komponendi suurust mõjutab • majandustsükli hinnang – milline on SKP võrreldes majanduse potentsiaalse mahuga (SKP lõhe)? – tootmisfunktsioonil põhinev hinnang – lähtub potentsiaalse majandusmahu arvutamisel sisulistest teguritest  tulemus sõltub suuresti eeldustest, mida pole võimalik otse mõõta; – majandusnäitajate trendkasvul põhinev hinnang – puhtalt matemaatiline  tulemus ei ole hindaja poolt mõjutatav/ tulemust keerulisem majanduslikult põhjendada; • eelarve tulude ja kulude elastsus maksubaasi muutuste suhtes – kui palju kasvavad eelarvetulud või -kulud, kui SKP kasvab 1%?
  6. 6. -4% -3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Rahandusministeeriumi 2013 suveprognoos (tootmisfunktsiooni põhjal Eesti Panga 2013 detsembriprognoos (maksubaaside trendkasvu põhjal) Euroopa Komisjoni 2013 sügisprognoos (tootmisfunktsiooni põhjal) Hinnang eelarvepositsiooni tsüklilisele komponendile(% SKPst) Arvutusmeetodi valik võib mõjutada hinnangut majandustsüklile • Majanduspoliitikat planeerides tuleb olla ettevaatlik, kui erinevad metoodikad annavad vastuolulise pildi majandustsükli seisu kohta! Allikad: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Euroopa Komisjon
  7. 7. Majandustsükli hindamine on tihtipeale tagantjärgi tarkus -4% -3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Samal aastal antud hinnang Järgmisel aastal antud hinnang 2013. aastal antud hinnang EuroopaKomisjoni hinnang eelarve tsükliliselekomponendile (% SKPst) Jooksvalteiosatud buumisuurusthinnata Alles2009. aastal jõutijäreldusele, etperioodil 2006-2007 oli tsükliliselt tasandatudeelarve defitsiidis 2011. aastal arvas EK, etEesti majandusmahtallaoma potentsiaalsettaset Allikas: Euroopa Komisjon
  8. 8. Näide: SKP potentsiaalne maht 7. aastal 1.0 1.2 1.4 1.6 1.8 2.0 2.2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Variant2 Trend 1.0 1.2 1.4 1.6 1.8 2.0 2.2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Variant1 Trend Variandis 1 on parasjagu 8. aasta – majanduskasv näib olevat enam-vähem vastav majanduse võimele ning andmed viitavad vaid vähesele ülekuumenemisele. Variandis 2 on 12. aasta – on selgunud, et majanduse pikaajaline kasvuvõime on varem arvatust aeglasem ning aastatel 6-8 nähtud kiire kasv oli ajutine. Hüpoteetiline SKP maht
  9. 9. Valitsemissektori struktuurne eelarvepositsioon Mis see on? • Eelarvepositsioon ilma mööduvate mõjudeta: lisaks majandustsüklile eemaldatakse ajutiste meetmete mõju Miks seda vaja on? • Struktuurset näitajat kasutatakse eelkõige riigi eelarvepoliitika hindamiseks (Euroopa Komisjon stabiilsus- ja kasvupakti raames, rahandusministeerium eelarve-eesmärke seades jne) – võetakse arvesse, millises majandustsükli etapis riigi majandus asub ning millised tulud ja kulud on ajutised • Struktuurne näitaja on seda tähtsam, kui majandustsükkel moonutab oluliselt eelarvepoliitika tulemusi • Kuna struktuurset eelarvepositsiooni pole võimalik otse mõõta, on tulemus suuresti sõltuv eeldustest
  10. 10. Ajutised ehk ühekordsed meetmed • Ajutiseks nimetatakse selliseid meetmeid, mis on seotud konkreetse poliitilise otsusega ning mis ei too kaasa püsivat muutust valitsuse eelarvekuludes või - tuludes - eesmärgiks on saada täpsem ülevaade valitsuse rahandusest • Ajutiste meetmete lõplik valik on enamasti seotud konkreetse riigi majanduspoliitika eripäradega ning üldistusi on tihtipeale raske teha • Selleks, et riigid ei hakkaks iga tehingut eraldi lahterdama, on enamasti reegel ajutise meetme suuruse kohta (0,1% SKPst) • Eestis on viimastel aastatel ajutiste meetmetena käsitletud riigiettevõtete dividende, saastekvootide müügist saadud tulu ja hilisem investeeringute kulu, teise pensionisamba maksete peatamisest saadud maksutulu ning hiljem selle kompenseerimiseks tehtav lisakulu
  11. 11. Kokkuvõte Nominaalne vs tsükliliselt tasandatud vs struktuurne eelarvepositsioon • ei asenda, vaid täiendavad üksteist • eesmärk ja sihtotstarve on erinev • riigi eelarvepoliitikast ülevaate saamiseks peab neid vaatama kompleksselt
  12. 12. Eesti eelarvepositsioon komponentide lõikes Eesti Panga detsembriprognoosis -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 struktuurne eelarvetasakaal tsükliline komponent ühekordsed meetmed nominaalne eelarvetasakaal Eelarvepositsioon(osakaal SKPs) Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

×