Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Rait Roosve
Sularaha ja taristuosakonna juhataja
Kui kallis on sularaha?
• Sularaha tootmiskulud
• Sularaha vs alternatiivsed maksevahendid
– Viipe- ja puutekaardid
– Kohesed maksed/ülekanded
– M...
• Ringluses oleva sularaha maht nii Euroalal kui ka Eestis on kasvanud
• Sularaha on enim kasutatav maksevahend euroalal –...
• Euroalal on müügikohas tehtud sularahatehingute arvuline osakaal
78,8% ning väärtuseline osakaal 53,8% kõigist maksetehi...
*Siinkohal on tegemist Eesti Panga netoemissiooniga (net issuance) ehk Eesti Panga poolt väljastatud ja Eesti Panka tagast...
Ühikukulud Tehingute maht
Riik (aasta) Sularaha (€) Deebetkaart (€) Sularaha (%) Deebetkaart (%)
Taani (2009) 0,78 0,36 45...
• Eesti Pank osaleb koos seitsme euroala riigi keskpangaga ühishankes (ingl
joint European tender) EKP nõukogu poolt ette ...
• Müntide tootmine ja emiteerimine pädevus on euroalal riigiti vägagi
erinev. Osades euroala riikides, k.a Eestis, on münt...
• Euroalal on ringluses üle 126 miljardi mündi koguväärtuses 28 miljardit
eurot
• Euromüntide aastased keskmised vermimise...
• Meenemüntide tootmiskulude juures mängib olulisemat rolli
väärismetallide maailmaturuhinnad
• Tootmishindasid mõjutavad ...
• Makseviiside karakteristikud
Alternatiivsed maksevahendid ning nende eripärad
11
Allikas: G4S CASH REPORT 2016 EUROPE
An...
Sularaha väljavõtt pangaautomaatidest
12
0
20
40
60
80
100
120
140
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1...
• Eesti elanikud ja ettevõtted teevad pankade kaudu keskmiselt 380-430
miljonit riigisisest makset aastas kogukäibega 140 ...
• Alates 2017. aasta novembrist käivitati üle-Euroopaline koheste maksete
võimalus, mille vahendusel jõuab raha adressaadi...
Uuenduslike makseviiside mittekasutamise
põhjused Saksamaa näitel
15
42 39
24
41 39
14
34 35
15
0
10
20
30
40
50
Ei ole va...
• Sularaha kättesaadavuse võrgustik – ATM, kontorid ja poe kassad
Sularaha roll talituspidevuslikus võtmes (1)
16
• Talituspidevuse tagamiseks toimib koostöö siseministeeriumi, Eesti Panga
ja krediidiasutuste vahel
• Sularaharingluse nä...
• Sularahaautomaatide ja krediidiasutuste kontorite arv on vähenenud
kesk-pikas perspektiivis. Sularahaautomaate omavate p...
AITÄH
Küsimused?
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Kui kallis on sularaha?

247 views

Published on

Rait Roosve
Eesti Panga sularaha ja taristuosakonna juhataja
Avalik loeng 17.05.2018

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Kui kallis on sularaha?

  1. 1. Rait Roosve Sularaha ja taristuosakonna juhataja Kui kallis on sularaha?
  2. 2. • Sularaha tootmiskulud • Sularaha vs alternatiivsed maksevahendid – Viipe- ja puutekaardid – Kohesed maksed/ülekanded – Mobiilimaksed • Sularaha roll talituspidevuslikus võtmes - hädaolukord • Kokkuvõte Jutuks tulevad teemad… 2
  3. 3. • Ringluses oleva sularaha maht nii Euroalal kui ka Eestis on kasvanud • Sularaha on enim kasutatav maksevahend euroalal – Eesti elanike maksekäitumine on sarnane Soome ja Hollandiga, kus kaardimaksed on üsna laialdaselt levinud • Sularaha ja kaardimaksed on teineteist täiendavad maksevahendid ning inimeste eelistused määravad nende kasutamise ühiskonnas • Sularaha ringluse seisukohalt on sularahal oluline roll täita väärtuse säilitajana ning uuringud on näidanud, et inimestest umbes kolmandik hoiavad sääste sularahas. • Sularaha kättesaadavus ei ole enamike inimeste hinnangul muutunud. Sularaha väljamakse automaadid asenduvad järk-järgult sularaha sisse- väljamakse automaatidega. Lisaks pakutakse võimalust poe kassast sularaha välja võtta. Peamised arengud sularaha kasutatavuse osas 3
  4. 4. • Euroalal on müügikohas tehtud sularahatehingute arvuline osakaal 78,8% ning väärtuseline osakaal 53,8% kõigist maksetehingutest. Sularaha kui maksevahendi kasutatavus euroalal 4 Joonis 1 Sularahamaksete osakaal müügikohtades riikide lõikes (tehingute arv) Joonis 2 Sularahamaksete osakaal müügikohtades riikide lõikes (tehingute väärtus)
  5. 5. *Siinkohal on tegemist Eesti Panga netoemissiooniga (net issuance) ehk Eesti Panga poolt väljastatud ja Eesti Panka tagastatud pangatähtede ringlusega. Samas ei tohi seda võrdsustada ringluses olevate pangatähtede arvu ega väärtusega, kuna Eestis ringleb sularaha, mis ei tule tagasi Eesti Panka vaid ringleb läbi kolmandate osapoolte. Samuti mõjutab Eestis ringluses oleva sularaha hulka sularaha sisse- ja väljavool teistest euroala riikidest. Eesti Panka läbivad sularahamahud 5 -15,000 -10,000 -5,000 0 5,000 10,000 15,000 20,000 25,000 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Pangatähtedearv(tuhtk) Eestis Pangast kumulatiivselt ringlusesse lastud pangatähtede arv nominaalide lõikes €500 €200 €100 €50 €20 €10 €5
  6. 6. Ühikukulud Tehingute maht Riik (aasta) Sularaha (€) Deebetkaart (€) Sularaha (%) Deebetkaart (%) Taani (2009) 0,78 0,36 45,8 54,2 Soome (2009) 0,28 0,22 57,2 42,8 Holland (2009) 0,39 0,33 69,8 30,2 Euroopa Keskpank (2009) 0,39 0,45 85,9 14,1 Austria (2013) 0,40 0,39 88,5 11,5 Sularaha ühikukulude dünaamika euroopa riikide võrdluses 6 Makse viis Keskmine makse tegemise aeg (s) Sularaha 0-10€ 13,2 Sularaha 10,01-30€ 18,0 Sularaha >30€ 24,2 Deebetkaart 22,7 Tabel 2. Keskmine makse sooritamiseks kuluv aeg Tabel 1. Sularaha ja deebetkaardi tehingute ühikukulud riikide võrdluses Allikas: International Cash Conference Technical innovations in cash processing – cash cycle
  7. 7. • Eesti Pank osaleb koos seitsme euroala riigi keskpangaga ühishankes (ingl joint European tender) EKP nõukogu poolt ette antud mahus europangatähtede tootmises. • Euroalal toodetakse aastas suurusjärgus 4-8 miljardit uut pangatähte aastas, millest Eesti tootmiskohustus moodustab ligikaudu 0,2%. • Pangatähtede tootmiskulud on Eesti Panga jaoks olenevalt aastast jäänud 1,2-2,2 miljoni euro vahele. • Olulisemad kulud seonduvad pangatähtede emiteerimise ja turvaliste hoiutingimuste tagamisega. • Vaatamata pangatähtede tootmise kuludele, teenib keskpank emissioonitulu, mida kasutatakse sularaharingluse korraldamiseks. Sularaha tootmine - pangatähed 7
  8. 8. • Müntide tootmine ja emiteerimine pädevus on euroalal riigiti vägagi erinev. Osades euroala riikides, k.a Eestis, on müntide emiteerija keskpank, teistes aga rahandusministeerium • Liikmesriikidel on aastas võimalik emiteerida kuni kaks mälestusmünti – erikujundusega 2€ käibemünti • Igal aastal on võimalik välja anda ka üks euroalane ülene mälestusmünt, s.t mündi emiteerivad kõik euroala riigid • Tähtsate isikute või sündmuste tähistamiseks antakse välja väärismetallist toodetud meenemünte – Eestis on välja antud erinevaid Eesti krooni meenemünte 26 tk ja euro meenemünte 12 tk. Sularaha tootmine - mündid 8
  9. 9. • Euroalal on ringluses üle 126 miljardi mündi koguväärtuses 28 miljardit eurot • Euromüntide aastased keskmised vermimise kulud euroalal Sularaha tootmine - käibemündid 9 Nimiväärtus Euroala keskmine aastane tootmiskogus (mln tk) Tootmiskoguste protsentuaalne jaotus Euroala keskmine aastane tootmiskulu (€) 2 eurone 370 8,9% 110 000 000 1 eurone 49 1,2% 10 000 000 50 sendine 61 1,5% 7 300 000 20 sendine 206 4,9% 22 700 000 10 sendine 174 4,2% 10 400 000 5 sendine 534 12,8% 15 000 000 2 sendine 1 076 25,8% 28 000 000 1 sendine 1 698 40,7% 30 600 000 Kokku 4 168 100% 234 000 000
  10. 10. • Meenemüntide tootmiskulude juures mängib olulisemat rolli väärismetallide maailmaturuhinnad • Tootmishindasid mõjutavad müntide lõppviimistluse kvaliteet;  Uncirculated  Brilliant uncirculated  Proof like  Proof • Riikides, kus on endi rahapajad toimub müntide tootmine riigisiseselt. Rahapajasid mitte omavates riikides hangitakse mündid hankemenetluse teel. • Meenemünti on võimalik kasutada väljaandvas riigis maksevahendina mündi nimiväärtuses. Kuna meenemüntide müügihind on kõrgem nimiväärtusest, siis majanduslikel kaalutlustel nendega ostu-müügi tehinguid ei tehta. Sularaha tootmine - meenemündid 10
  11. 11. • Makseviiside karakteristikud Alternatiivsed maksevahendid ning nende eripärad 11 Allikas: G4S CASH REPORT 2016 EUROPE Anonüümsus Seaduslik makse- vahend Turvalisus Turvaline säästmis- viis Vahetu makse- vahend Välja- minekute jälgitavus Kaugmakse võimalikkus Suuremad maksed (>5000€) Kätte- saadavus Usaldus- väärsus Kasutus- mugavus Sularaha       X X    Pangakaardid X X +/- X X X   +/- +/-  Deebet kaart X X +/- X X X +/- +/- +/- +/-  Krediitkaart X X +/- X X X   +/- +/-  Ettemaksukaartid  X +/- X X X +/- X +/- +/-  Maksekorraldused X X +/- X X X      Tšekid +/- X X X X X X X +/- +/- X Mobiilimaksed X X +/- X X X  X X +/-  Internetimaksed X X +/- X X X   X   Virtuaalvaluutad X X X +/- +/- X  X X +/- +/- Kohesed maksed X X +/- X  X   +/- +/- 
  12. 12. Sularaha väljavõtt pangaautomaatidest 12 0 20 40 60 80 100 120 140 0 200 400 600 800 1,000 1,200 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Keskmineväljavõetudsumma(€) Sularahaväljavõtt(mln€) Kaarditehingute käive ja keskmine pangaautomaadist välja võetud summa Sularaha väljavõtt keskmine pangaautomaadist välja võetud summa (parem telg)
  13. 13. • Eesti elanikud ja ettevõtted teevad pankade kaudu keskmiselt 380-430 miljonit riigisisest makset aastas kogukäibega 140 miljardit eurot. Kaardimaksed 13 Allikas: Eesti Pank
  14. 14. • Alates 2017. aasta novembrist käivitati üle-Euroopaline koheste maksete võimalus, mille vahendusel jõuab raha adressaadini viivituseta • Eesti pankade poolt ei ole koheste maksete teenus veel turule jõudnud. • Mobiilimakseid on võimalik teha SEB ja Swedbank’i klientidel Kohesed ülekanded ja mobiilimaksed 14 7 3 4 4 8 73 Kasutan tihti Kasutan harva, kuna limiit ei ole piisav Kasutan harva, kuna makseterminalid ei võimalda Ei kasuta, kuna olen viipekaardil selle võimaluse piiranud Ei kasuta muul põhjusel Mul ei ole viipemakse võimalusega maksekaarti Kui teil on viipemakse võimalusega maksekaart, siis kas te kasutate seda ja kui tihti? Allikas: Finantskäitumise uuring - september 2017
  15. 15. Uuenduslike makseviiside mittekasutamise põhjused Saksamaa näitel 15 42 39 24 41 39 14 34 35 15 0 10 20 30 40 50 Ei ole vajadust Ei ole piisavalt turvaline Ei saa kasutada igal pool Uute maksevahendite mitte kasutamise põhjused Viipe- ja puutekaartid Mobiilimaksed, mitte poes Mobiilimaksed, poes 19 9 3 19 14 4 23 17 3 0 5 10 15 20 25 Puudub tehniline võimekus Kasutamine liiga keeruline Liiga kallis kasutada Allikas: Payment behavior in Germany in 2014 Third study of the utilization of cash and cashless payment instruments
  16. 16. • Sularaha kättesaadavuse võrgustik – ATM, kontorid ja poe kassad Sularaha roll talituspidevuslikus võtmes (1) 16
  17. 17. • Talituspidevuse tagamiseks toimib koostöö siseministeeriumi, Eesti Panga ja krediidiasutuste vahel • Sularaharingluse näol on tegemist elutähtsa teenusega • Hädaolukorra seaduse kohaselt on Eestis kolm panka kes liigituvad elutähtsa teenuse osutajaks – Swedbank AS, SEB Pank AS ja Luminor Bank AS • Hädaolukorra seadus sätestab elutähtsa teenuse toimepidevuse õiguslikud alused • Eesti Pank teeb järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle Sularaha roll talituspidevuslikus võtmes (2) 17
  18. 18. • Sularahaautomaatide ja krediidiasutuste kontorite arv on vähenenud kesk-pikas perspektiivis. Sularahaautomaate omavate pankade nimistusse on 2015. aasta lõpust lisandunud LHV pank. • Sularaha sisse-väljamakseautomaatide arv on pidevalt kasvanud (40 automaadilt 2012. aastal 195 automaadini 2017. aastal) • Swedbank koostöös jaekaubanduse ettevõtetega pakub poe kassast sularaha väljavõtmise võimalust. • Sularaha veo ja töötluse teenust pakub Eestis vaid üks ettevõte - G4S Sularahadivisjon. • Eestis ei ole sularahamaksetele piiranguid kehtestatud nagu on tehtud mitmetes Lääne-Euroopa riikides. Siiski peavad pangad ja kaubandusettevõtted järgima raporteerimiskohustusi, mis tulenevad Rahapesu ja Terrorismi tõkestamise seadusest. Arengud sularaha kättesaadavuse osas Eestis 18
  19. 19. AITÄH Küsimused?

×