Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Magnus Piirits. Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide analüüs simulatsioonimeetodi abil

828 views

Published on

Tartu Ülikool/PRAXIS
Magnus.Piirits@praxis.com
Juhendaja Andres Võrk

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Magnus Piirits. Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide analüüs simulatsioonimeetodi abil

  1. 1. Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide analüüs simulatsioonimeetodi abil Magnus Piirits Tartu Ülikool/PRAXIS Magnus.Piirits@praxis.com Juhendaja Andres Võrk 19. november 2014
  2. 2. Ettekande kava • Metoodika • Analüüsitud reformid ja stsenaariumid • Pensionimudel ESTPEN • Tulemused • Analüüsi järeldused • Pensionimudeli edasiarendus
  3. 3. Metoodika • GRPL – brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast • GRPL+10 – brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast 10 aastat pärast pensionile jäämist • NRPL – netopensioni osakaal keskmisest netopalgast • NRPL+10 – netopensioni osakaal keskmisest netopalgast 10 aastat pärast pensionile jäämist • GRR – brutopensioni osakaal inimese viimasest brutopalgast • NRR – netopensioni osakaal inimese viimasest netopalgast • BPVK – näitab, mitmekordselt ületavad pensionieas saadavad diskonteeritud bruto väljamaksed inimese viimast bruto aastapalka • NPVK – näitab, mitmekordselt ületavad pensionieas saadavad diskonteeritud neto väljamaksed inimese viimast neto aastapalka • IRR – sisemine tulusus ehk pensionisüsteemi tehtud sissemaksete ja väljamaksete tootlus • NPVS – nüüdispuhasväärtuse suhtarv ehk inflatsiooniga diskonteeritud väljamaksete ja sissemaksete jagatis
  4. 4. Analüüsitud reformid Stsenaarium Baasosa Staažiosak Kindlustus-osak Indek-seerimine II sammas Pensioniiga M;N Baas On On - - - 65;60 R-I-KO On Kuni 1998 Alates 1999 - - 63 R-II-PI On Kuni 1998 Alates 1999 50/50 - 63 R-III-IIS On Kuni 1998 Alates 1999 50/50 On 63 R-IV-PIM On Kuni 1998 Alates 1999 80/20 On 63 R-V-PET On Kuni 1998 Alates 1999 80/20 On 65
  5. 5. Analüüsitud hüpoteetilised stsenaariumid Stsenaarium Baasosa Staažiosak Kindlustus-osak Indek-seerimine II sammas Pensioniiga H-I-SO On Kuni 1998 ja alates 2015 Alates 1999 ja kuni 2014 80/20 On 65 H-II-UP Universaalne pension alates 2015 - - 80/20 On 65 H-III-TM On Kuni 1998 Alates 1999 80/20 Lisaks 1% tulu-maksust 65 H-IV-PET On Kuni 1998 Alates 1999 80/20 On 69 alates 2015
  6. 6. Eeldused • Tööle minnakse 20-aastaselt • Oodatav eluiga 18–22 (kui pensioniiga on 65) • Töötamises pause ei ole • Kõik on liitunud II sambaga • II samba reaaltootlus 2,5% • Annuiteetmakse nominaalintress on 3% • Ei jätkanud ega suurendanud II samba sissemakseid
  7. 7. Pensionimudel ESTPEN
  8. 8. Üldised eeldused -.15 -.1 -.05 0 .05 .1 .15 .2 Kasv, % 2000 2010 2020 2030 2040 2050 2060 2070 2080 2090 Aasta Indikaator Nominaalne SKP kasv Inflatsioon Hõivatuse kasv nominaalne palgakasv
  9. 9. Reformide brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast (1) Brutopensioni osakaal keskmisest palgast 0 5 10 15 20 25 30 Palk 33% keskmisest 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973 1975 1977 1979 1981 1983 1985 1987 1989 1991 1993 Sünniaasta Baas Kindlustusosaku loomine Pensioniindeksi loomine II samba loomine Pensioniindeksi muutmine Pensioniea tõus 65-aastani
  10. 10. Reformide brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast (2) Brutopensioni osakaal keskmisest palgast 0 10 20 30 40 Palk 100% keskmisest 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973 1975 1977 1979 1981 1983 1985 1987 1989 1991 1993 Sünniaasta Baas Kindlustusosaku loomine Pensioniindeksi loomine II samba loomine Pensioniindeksi muutmine Pensioniea tõus 65-aastani
  11. 11. Reformide brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast (3) Brutopensioni osakaal keskmisest palgast 0 15 30 45 60 75 90 105120135 Palk 400% keskmisest 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973 1975 1977 1979 1981 1983 1985 1987 1989 1991 1993 Sünniaasta Baas Kindlustusosaku loomine Pensioniindeksi loomine II samba loomine Pensioniindeksi muutmine Pensioniea tõus 65-aastani
  12. 12. Reformide sisemine tulusus (1) -2-1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 910 Sisemine tulusus, % Palk 33% keskmisest 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973 1975 1977 1979 1981 1983 1985 1987 1989 1991 1993 Sünniaasta Baas Kindlustusosaku loomine Pensioniindeksi loomine II samba loomine Pensioniindeksi muutmine Pensioniea tõus 65-aastani Saksamaa 10-aastane võlakiri
  13. 13. Reformide sisemine tulusus (2) -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Sisemine tulusus, % Palk 100% keskmisest 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973 1975 1977 1979 1981 1983 1985 1987 1989 1991 1993 Sünniaasta Baas Kindlustusosaku loomine Pensioniindeksi loomine II samba loomine Pensioniindeksi muutmine Pensioniea tõus 65-aastani Saksamaa 10-aastane võlakiri
  14. 14. Reformide sisemine tulusus (3) -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Sisemine tulusus, % Palk 400% keskmisest 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973 1975 1977 1979 1981 1983 1985 1987 1989 1991 1993 Sünniaasta Baas Kindlustusosaku loomine Pensioniindeksi loomine II samba loomine Pensioniindeksi muutmine Pensioniea tõus 65-aastani Saksamaa 10-aastane võlakiri
  15. 15. Stsenaariumite brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast (1) Brutopensioni osakaal keskmisest palgast 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 Palk 33% keskmisest 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973 1975 1977 1979 1981 1983 1985 1987 1989 1991 1993 Sünniaasta Kehtiv süsteem Staaziosaku tagasitoomine Universaalne pension 1% tulumaksust II sambasse Pensioniea tõus
  16. 16. Stsenaariumite brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast (2) Brutopensioni osakaal keskmisest palgast 35 38 41 44 47 50 Palk 100% keskmisest 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973 1975 1977 1979 1981 1983 1985 1987 1989 1991 1993 Sünniaasta Kehtiv süsteem Staaziosaku tagasitoomine Universaalne pension 1% tulumaksust II sambasse Pensioniea tõus
  17. 17. Stsenaariumite brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast (3) Brutopensioni osakaal keskmisest palgast 50 70 90 110 130 150 Palk 400% keskmisest 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973 1975 1977 1979 1981 1983 1985 1987 1989 1991 1993 Sünniaasta Kehtiv süsteem Staaziosaku tagasitoomine Universaalne pension 1% tulumaksust II sambasse Pensioniea tõus
  18. 18. Stsenaariumite nüüdispuhasväärtuse suhtarv (1) 0 1 2 3 4 5 Nüüdispuhasväärtuse suhtarv Palk 33% keskmisest 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973 1975 1977 1979 1981 1983 1985 1987 1989 1991 1993 Sünniaasta Kehtiv süsteem Staaziosaku tagasitoomine Universaalne pension 1% tulumaksust II sambasse Pensioniea tõus
  19. 19. Stsenaariumite nüüdispuhasväärtuse suhtarv (2) 1 1.2 1.4 1.6 1.8 2 Nüüdispuhasväärtuse suhtarv Palk 100% keskmisest 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973 1975 1977 1979 1981 1983 1985 1987 1989 1991 1993 Sünniaasta Kehtiv süsteem Staaziosaku tagasitoomine Universaalne pension 1% tulumaksust II sambasse Pensioniea tõus
  20. 20. Stsenaariumite nüüdispuhasväärtuse suhtarv (3) 0 .4 .8 1.2 1.6 2 Nüüdispuhasväärtuse suhtarv Palk 400% keskmisest 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973 1975 1977 1979 1981 1983 1985 1987 1989 1991 1993 Sünniaasta Kehtiv süsteem Staaziosaku tagasitoomine Universaalne pension 1% tulumaksust II sambasse Pensioniea tõus
  21. 21. Vanemapensioni reformide tulemused (1) -.5 0 .5 1 1.5 2 Erinevus viimasest aastapalgast Vanemapensioni BPVK-st lahutatud kehtiva pensionisüsteemi BPVK 1957 1963 1969 1975 1981 1987 1993 Sünniaasta Protsent keskmisest palgast 33% 66% 100% 150% 200% 400%
  22. 22. Vanemapensioni reformide tulemused (2) 0 .2 .4 .6 .8 Protsendipunkt Vanemapensioni IRR-st lahutatud kehtiva pensionisüsteemi IRR 1957 1963 1969 1975 1981 1987 1993 Sünniaasta Protsent keskmisest palgast 33% 66% 100% 150% 200% 400%
  23. 23. Magistritöö järeldused • Nooremate kohortide keskmisest madalama palgaga inimestele on reformid olnud kahjulikud, teistele kasulikud • Pensioniindeksi muutmine rohkem sotsiaalmaksu laekumisest sõltuvaks muutis kõikidel pensione suuremaks • Kauem töötamise kasulikkus ei olene niivõrd kohordist, vaid pigem palgatasemest • Staažiosaku tagasitoomine ja universaalne pension aitaksid rohkem nooremate kohortide madala ja keskmise palgaga inimesi • Tulumaksu suunamine II sambasse suurendab kõigil pensione, aga rohkem noorematel kohortidel • Vanemapension on mitteaktuaarne ja reformid soosivad vähem laste saamist
  24. 24. Mudeli edasiarendustöö (1)
  25. 25. Mudeli edasiarendustöö (2) • Tuua sisse palga juhuslikkus (nt Markovi üleminekutõenäosuste maatriks kvintiilide või detsiilide lõikes) • Oodatava eluea variatsioon • Sisse tuua palgaprofiilid • Laiemalt: siduda Eesti Sotsiaaluuringu andmetega (doktoritöös)

×