Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Eesti Panga majanduskommentaar
11. juuni 2014
Esitluse teemad
11.06.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 2
• Väliskeskkond ja selle areng
• Tagasivaade Eesti majandusele...
11.06.2014 3
Maailmamajandus tervikuna kogub aktiivsust,
arenenud riikide kasvuväljavaade on tugevam
• Struktuursed proble...
Euroala majanduskasv jätkab taastumist
4
• Euroala majanduskasv kiireneb aegamisi
• Inflatsioon on 2014. aasta esimesel po...
Madalad intressimäärad toetavad
euroala majanduskasvu kiirenemist
5
• Vähese hinnasurve tõttu oodatakse finantsturgudel vä...
Nõudluse kasv Eesti peamistel välisturgudel kiireneb
6
• Detsembriprognoosiga võrreldes on välisnõudluse kasv Eesti jaoks ...
0
500
1000
1500
2000
2007
2009
2011
2013
2007
2009
2011
2013
2007
2009
2011
2013
2007
2009
2011
2013
2007
2009
2011
2013
E...
Euro tugevnemine on mõjutanud märgatavalt
Eesti kaubandustingimusi
8
• 2013. aasta algusest on euro kallinenud Vene rubla ...
Tööpuudus väheneb edaspidi visalt
9
• Tööpuuduse alanemine on seiskunud
• Majanduse edenemisele valmistab probleeme kõrge ...
Palgakasv aeglustub
10
• Tööealise elanikkonna vähenemine toob kaasa hõive kahanemise
• Struktuurne tööpuudus ning elanikk...
Tööjõukulude ning teenuste hinnakasvu vahel
valitseb tugev seos
11.06.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 11
• Eesti tarbi...
Inflatsioon kiireneb, kuid püsib lähiaastatel
mõõdukas
12
• Alusinflatsioon kiireneb teenuste ja importtoodangu hinnakasvu...
2014. aasta majanduskasv tuleb oodatust väiksem
13Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
• 2015. aasta majanduskasv on l...
Majanduskasv kiireneb selle aasta jooksul
11.06.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 14
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
I II III...
Majanduse nominaalkasv on olnud jõuline
15Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
• Tootlikkuse kasvust lahknenud palgaka...
Investeeringute osatähtsus majanduskasvus suureneb
16
• 2014. aastal läbivad ettevõtete investeeringud madalseisu, mille o...
Laenukasv küll kiireneb, kuid majanduses tervikuna
jätkub laenukoormuse alanemine
17
• Pankade hea finantsseis ning kasvav...
Valitsemissektori eelarve on puudujäägis kogu
prognoosiperioodi jooksul
18
• Eesti Panga hinnangul jääb eelarve ka struktu...
Majandusprognoosist lähtuvad järeldused
19Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
Üleilmne majandusaktiivsus kasvab
• Maailmamajanduse kasv on järk-järgult muutunud tugevamaks,
kuid järgmistel aastatel jä...
Eesti majanduslangus 2014. aasta alguses oli ajutine
• Eesti majanduskasv kiireneb selle aasta jooksul, kuna
energiasektor...
Majanduskasvu võtmeküsimus on tootlikkus
• Eesti majandusarengu, riigieelarve hea seisu ja majapidamiste
heaolu tõusu jätk...
Võimalikud ohud
• Maailmamajanduse ja euroala taastumisega seotud ohud on
varasemast väiksemad, kuid kasv Eesti peamistel ...
Valitsemissektori rahandus püsib tugev, kuigi
eesmärgid on varasemast lõdvemad
• Maksutulude kasv ja majandustsükli hinnan...
Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad
25
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Eesti Panga majanduskommentaar
Majandusp...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Eesti Panga majanduskommentaar 11.06.2014

1,537 views

Published on

11.06.2014 tutvustasid Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Ülo Kaasik Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Eesti Panga majanduskommentaar 11.06.2014

  1. 1. Eesti Panga majanduskommentaar 11. juuni 2014
  2. 2. Esitluse teemad 11.06.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 2 • Väliskeskkond ja selle areng • Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos • Majanduspoliitilised järeldused
  3. 3. 11.06.2014 3 Maailmamajandus tervikuna kogub aktiivsust, arenenud riikide kasvuväljavaade on tugevam • Struktuursed probleemid ja tasakaalustamatus piiravad kasvu arenevatel turgudel • Turgudel oodatakse nafta hinna langemist 98 USA dollari lähedale 2016. aastal Eesti Panga majanduskommentaar 0.0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 eurot toit tööstustoore energia Allikas: Hamburgi Majandusuuringute Instituut Maailmaturu toormete hinnaindeksid* (jaanuar 2007 = 1) * viimane vaatlus 16.05.2014 -10% -5% 0% 5% 10% 15% 2006 2008 2010 2012 2014 2016 euroala Jaapan Hiina Ameerika Ühendriigid Suuremate majanduste majanduskasv Allikas: IMF WEO, aprill 2014
  4. 4. Euroala majanduskasv jätkab taastumist 4 • Euroala majanduskasv kiireneb aegamisi • Inflatsioon on 2014. aasta esimesel poolel aeglustunud oodatust rohkem, hinnasurve püsib ettevaates samuti vaoshoitud Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014 ÜTHI inflatsioon, % Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank Majanduskasv kvartalivõrdluses, % 2013 2014 2015 2016 1,4 0,7% 1,1% 1,4% 2013 2014 2015 2016 -0,4% 1,0% 1,7% 1,8%
  5. 5. Madalad intressimäärad toetavad euroala majanduskasvu kiirenemist 5 • Vähese hinnasurve tõttu oodatakse finantsturgudel väga madalate intressimäärade perioodi jätkumist • Euroopa Keskpanga nõukogu alandas juunis rahapoliitilisi intressimäärasid, seejuures kehtestati kommertspankadele negatiivne hoiuse intressimäär Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014 0.0% 0.5% 1.0% 1.5% 2.0% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 detsembriprognoos 2013 juuniprognoos 2014 3 kuu EURIBOR Allikas: Euroopa Keskpank
  6. 6. Nõudluse kasv Eesti peamistel välisturgudel kiireneb 6 • Detsembriprognoosiga võrreldes on välisnõudluse kasv Eesti jaoks siiski kesisem • Eelolevatel aastatel piirab ekspordivõimalusi eelkõige Soome ja Venemaa vähene nõudlus Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014 Allikad: IMF WEO, statistikaamet, Eesti Pank -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 2012 2013 2014 2015 2016 Leedu Läti Venemaa Soome Rootsi muud Allikas: Euroopa Keskpank Välisnõudluse kasv 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 2012 2013 2014 2015 2016 Soome Venemaa Saksamaa ülejäänud riigid Läti oktoobris 2013 aprillis 2014 Välisnõudluse kasvu muutus
  7. 7. 0 500 1000 1500 2000 2007 2009 2011 2013 2007 2009 2011 2013 2007 2009 2011 2013 2007 2009 2011 2013 2007 2009 2011 2013 Eesti kaubaeksport sh teistest riikidest pärit sh Eesti päritoluga Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Eesti kaubaeksport jooksevhindades mlneurot Eri turgudel on Eesti majandusele erinev mõju 7 • Kaubaeksport Skandinaaviasse sisaldab märksa enam Eesti oma toodangut ning sealsel majandusarengul on Eestile ulatuslikum mõju Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014 Venemaa Soome Rootsi Läti Leedu
  8. 8. Euro tugevnemine on mõjutanud märgatavalt Eesti kaubandustingimusi 8 • 2013. aasta algusest on euro kallinenud Vene rubla suhtes 23%, USD suhtes 4%, SEKi suhtes 5% • Eesti eksport on muutunud suhteliselt kallimaks ja import odavamaks – see pidurdas hinnakasvu, kuid vähendas hinnapõhist konkurentsivõimet Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014 0.95 1.00 1.05 1.10 1.15 1.20 1.25 2013 2014 Rootsi kroon USA dollar Venemaa rubla Allikas: Eurostat Euro vahetuskurss (jaanuar 2013 = 1)
  9. 9. Tööpuudus väheneb edaspidi visalt 9 • Tööpuuduse alanemine on seiskunud • Majanduse edenemisele valmistab probleeme kõrge struktuurne tööpuudus Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014 0% 4% 8% 12% 16% 20% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 %tööjõust 24 kuud ja enam 12 kuni 23 kuud 6 kuni 11 kuud vähem kui 6 kuud töötuse määr loomuliku tööpuuduse määr Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Töötuse määr
  10. 10. Palgakasv aeglustub 10 • Tööealise elanikkonna vähenemine toob kaasa hõive kahanemise • Struktuurne tööpuudus ning elanikkonna vähenemine on püsivalt parandanud töötajate positsiooni palgaläbirääkimistel Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014 40% 42% 44% 46% 48% 50% 52% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 tööjõukulude osakaal SKPs (parem telg) hõive kasv keskmise brutokuupalga kasv Palga ja hõive kasv Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
  11. 11. Tööjõukulude ning teenuste hinnakasvu vahel valitseb tugev seos 11.06.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 11 • Eesti tarbijahindade tase oli 2013. aastal umbes 72% Euroopa Liidu keskmisest • Vahe on suurim suletud sektoris ehk teenuste puhul, kus Eesti hinnatase moodustab umbes 60% Euroopa Liidu keskmisest -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 keskmise brutokuupalga aastakasv (vasak telg) teenuste inflatsioon ilma sideteenuseta (parem telg) Allikad: Eurostat, statistikaamet Palgakasvu ja teenuste hinnakasvu seos
  12. 12. Inflatsioon kiireneb, kuid püsib lähiaastatel mõõdukas 12 • Alusinflatsioon kiireneb teenuste ja importtoodangu hinnakasvu kiirenemise tõttu • Inflatsiooni prognoosi eelduseks on nafta maailmaturuhinna langus • Aktsiisimäärade tõstmine kiirendab toiduainete hinnakasvu Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014 0.8% 2.4% 2.7% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 alusinflatsioon majapidamiste energia kütused toiduained tarbijahinnaindeks Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Tarbijahinnaindeksi kasv
  13. 13. 2014. aasta majanduskasv tuleb oodatust väiksem 13Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014 • 2015. aasta majanduskasv on lähedane varem prognoositule • Nominaalne SKP jääb 2015. aastal umbes 500 miljoni euro võrra varem prognoositust madalamaks 0.7% 3.9% 3.6% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 12.9 13.4 13.9 10 11 12 13 14 15 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 juuniprognoos 2014 detsembriprognoos 2013 Eesti SKP 2005. aasta püsivhindades (mld eurot) Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Eesti majanduskasv
  14. 14. Majanduskasv kiireneb selle aasta jooksul 11.06.2014 Eesti Panga majanduskommentaar 14 -3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% I II III IV I 2013 2014 neto-tootemaksud kaubandus töötlev tööstus veondus ja laondus ehitus energeetika muu SKP turuhindades SKP kasv tootmismeetodil Allikas: statistikaamet • Soojast talvest tingitud energiatootmise negatiivne panus taandub juba teises kvartalis • Veonduse ja laonduse negatiivne panus kasvu väheneb teises kvartalis võrdlusbaasi muutumise tõttu • Majandust elavdab välisnõudluse järkjärguline paranemine (ebapiisav nõudlus on tootmist piiranud enim) 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV I II IIIIV 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 maismaa-, vee- ja õhutransport laondust ja veondust abistavad tegevusalad veondus ja laondus Müügitulu, mln eurot Allikas: statistikaamet
  15. 15. Majanduse nominaalkasv on olnud jõuline 15Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014 • Tootlikkuse kasvust lahknenud palgakasv on suurendanud majanduse nominaalset mahtu, majapidamiste sissetulekuid ja riigieelarve tulusid, kuid hakanud pärssima hinnapõhist konkurentsivõimet • Majanduse edasine areng saab tugineda üksnes reaalkasvu kiirenemisele 0% 5% 10% 15% 20% 25% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 SKP deflaatori kasv SKP nominaalkasv SKP reaalkasv keskmise brutokuupalga kasv (parem telg) SKP ja SKP deflaatori kasv Allikas: Eesti Pank
  16. 16. Investeeringute osatähtsus majanduskasvus suureneb 16 • 2014. aastal läbivad ettevõtete investeeringud madalseisu, mille on suuresti põhjustanud ebakindlus tuleviku suhtes • Eratarbimise kasv jääb tempokaks kogu prognoosiperioodi jooksul Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014 0.7% 3.9% 3.6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2012 2013 2014 2015 2016 majapidamiste tarbimine (pp) kapitalimahutus põhivarasse (pp) valitsuse tarbimine (pp) netoeksport (pp) varud ning statistiline vahe (pp) SKP kasv püsivhindades Majanduskasv ja selle nõudluskomponendid Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
  17. 17. Laenukasv küll kiireneb, kuid majanduses tervikuna jätkub laenukoormuse alanemine 17 • Pankade hea finantsseis ning kasvavad hoiused toetavad laenupakkumist • Laenuintressid jäävad prognoosiperioodi lõpuni madalaks Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014 -15% -10% -5% 0% 5% 10% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 ettevõtted majapidamised Allikas: Eesti Pank Laenukasv
  18. 18. Valitsemissektori eelarve on puudujäägis kogu prognoosiperioodi jooksul 18 • Eesti Panga hinnangul jääb eelarve ka struktuursesse defitsiiti Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014 -1.0% -0.5% 0.0% 0.5% 1.0% 1.5% 2.0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 struktuurne eelarvetasakaal nominaalne eelarvetasakaal Eelarvepositsioon (suhe SKPsse) Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
  19. 19. Majandusprognoosist lähtuvad järeldused 19Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
  20. 20. Üleilmne majandusaktiivsus kasvab • Maailmamajanduse kasv on järk-järgult muutunud tugevamaks, kuid järgmistel aastatel jätkub kasvu suundumine arenevatelt turgudelt arenenud turgudele • Euroala majanduskasv on taastunud oodatud tempos, jätkata tuleb reformidega konkurentsivõime parandamiseks • Euroala nn kriisiriikides on majandus elavnenud silmnähtavalt • Majanduskasv on euroalal riigiti siiski ebaühtlane, Eestit on mõjutanud ja mõjutab ka järgmistel aastatel eelkõige Soome majanduse oodatust kesisem kasv • Vähese hinnasurve tõttu jääb euroala rahapoliitika leebeks ja majanduskasvu toetavaks pikemaks ajaks • Venemaa ja Ukraina konflikti mõju Eestile on seni avaldunud peamiselt kindlustunde vähenemises, mõju majandusele tervikuna on jäänud väikeseks • Venemaa kasvuväljavaade on küll nõrk, kuid sel ei ole Eesti majandusele laiaulatuslikku mõju, kuna sinna suunduv eksport on valdavalt teiste riikide toodang 20Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
  21. 21. Eesti majanduslangus 2014. aasta alguses oli ajutine • Eesti majanduskasv kiireneb selle aasta jooksul, kuna energiasektori ning veonduse ja laonduse tegevusala negatiivne panus hakkab taanduma • Tootmismahu kasvu seni kõige enam piiranud ebapiisav nõudlus leeveneb ühes välisnõudluse järkjärgulise paranemisega • Palgakasv on selle aasta alguses püsinud jõuline ning sisenõudluse kasv jääb tänu eratarbimisele nii sel kui ka järgmistel aastatel tugevaks • Investeerimisaktiivsus sellel aastal heade rahastamistingimuste toel suureneb, laenuintressid jäävad madalaks terve prognoosiperioodi jooksul 21Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
  22. 22. Majanduskasvu võtmeküsimus on tootlikkus • Eesti majandusarengu, riigieelarve hea seisu ja majapidamiste heaolu tõusu jätkumise eelduseks on majanduse reaalkasvu kiirenemine ning see sõltub ettevõtte võimekusest tõsta tööjõu tootlikkust • Tootmise tõhusamaks muutmine on majanduskasvu seisukohast olulisim küsimus, sest kvalifitseeritud tööjõu puudus ja sellest tulenev surve palkadele ei leevene • Palgakasv siiski mõnevõrra aeglustub, sest konkurentsivõimet kaotavate ettevõtete osakaalu suurenemine, vähenenud kasumlikkus ning aeglane hinnakasv välisturgudel ei võimalda palgakulusid hindadesse üle kanda • Madala tootlikkusega ettevõtete jaoks muutub toimetulek järjest keerulisemaks, tööjõud liigub sealt kõrgemat lisandväärtust loovatesse ettevõtetesse • Majanduskasvu ja välismaise inflatsiooni kiirenemine ning maksutõusud suurendavad inflatsiooni ka Eestis, kuid hinnakasv jääb prognoosiperioodi jooksul mõõdukaks 22Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
  23. 23. Võimalikud ohud • Maailmamajanduse ja euroala taastumisega seotud ohud on varasemast väiksemad, kuid kasv Eesti peamistel eksporditurgudel ning ohuallikad on polariseerunud • Esitletav majandusprognoos ei sisalda Venemaa ja Ukraina kriisi süvenemist, kuid see on reaalne oht, mis võib Eesti majanduskasvu taastumist edasi lükata • Ootamatute arengutega toimetulek eksporditurgudel nõuab ettevõtetelt paindlikkust toodete ja sihtturgude mitmekesisuse ja asendatavuse mõttes • Kui majapidamised juhinduvad kinnisvara ostul liiga optimistlikest ootustest, siis pole välistatud eelmise buumiga sarnase stsenaariumi kordumine, mis päädiks taas kord hinnalangusega • Struktuurne tööpuudus ja tööjõu nappus võivad palgakulude kasvu kohanemist lühiajaliselt edasi lükata (varasemate kasumite arvel), millele järgneks palgakasvu prognoositust järsem aeglustumine 23Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
  24. 24. Valitsemissektori rahandus püsib tugev, kuigi eesmärgid on varasemast lõdvemad • Maksutulude kasv ja majandustsükli hinnang on teineteisest märkimisväärselt lahknenud, mistõttu pole Eesti Panga hinnangul struktuurne eelarve tasakaal praeguste eelduste kohaselt prognoosiperioodi jooksul saavutatav • Valitsuse eelarve-eesmärgid peaksid olema seatud piisava varuga, et olukorra ettenägematu halvenemine ei põhjustaks ootamatuid muudatusi maksupoliitikas • Maksukeskkond peaks olema nii ettevõtete kui ka majapidamiste jaoks usaldusväärne • Suhteliselt kõrge töötuse määra juures tekkinud palgasurved tõendavad probleeme struktuurse tööpuudusega. Selle vähendamine eeldab valitsuselt aktiivse tööturupoliitika jätkamist ning selle toetamist regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitikaga • Kui erasektoris palgakasvu aeglustub, siis peaks selleks valmis olema ka avalik sektor 24Eesti Panga majanduskommentaar11.06.2014
  25. 25. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad 25 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Eesti Panga majanduskommentaar Majandusprognoos põhinäitajate kaupa 2013 2014 2015 2016 SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 18,43 19,19 20,45 21,79 SKP muutus püsivhindades (%) 0,8 0,7 3,9 3,6 THI inflatsioon (%) 2,8 0,8 2,4 2,7 Töötuse määr (%) 8,6 8,5 8,5 8,3 Keskmine brutokuupalga muutus (%) 7,8 6,0 6,2 6,7 Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,2 -0,6 -0,8 -0,3 11.06.2014

×