Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
EESTI KONKURENTSIVÕIME ÜLEVAADE
2015
Jaanika Meriküll, Birgit Strikholm,
Natalja Viilmann
Esitluse teemad
• Reaalne vahetuskurss ja suhtelised hinnad
• Eesti majandus üleilmastuvas majanduskeskkonnas
– Eesti eksp...
Konkurentsivõime käsitlus
• Suutlikkus tagada oma rahvale elustandardite pikaajaline
kasv
 SKP ühe elaniku kohta; tootlik...
HINNAPÕHISED KONKURENTSIVÕIME NÄITAJAD
Euro kurss muutus 2014. aastal väga ulatuslikult
Euro kursi kõikumine mõjutab kaubandustingimusi
• Euro kallines 2014. aastal EA+19 korvi suhtes Eesti jaoks 0,8%. Aasta vi...
Reaalkursi langus toetas Eesti eksportijate kauplemist
paljudel turgudel
• Reaalkurss odavnes 2014. aastal euroalasse kuul...
Reaalkursi tugevnemine vähendas hinnaeeliseid
8
• SKP deflaatori baasil koostatud reaalkurss tugevnes Eestis 2014. aasta k...
Reaalkursi kallinemine ei tähendanud ekspordi
turuosa vähenemist
9
• Reaalkursi muutuste ja ekspordi dünaamika seost ei to...
EESTI EKSPORDI KONKURENTSIVÕIME
Eesti majanduse avatus on suur
11
Kaupade ja teenuste eksport osakaaluna SKPst jooksevhindades 2013. aastal
Allikas: Euros...
Ekspordi kasvu mõjutavad nii eksporditavate koguste
kui ka ekspordihindade muutused
• Kaubaekspordi maht suurenes 2014. aa...
Eesti ekspordi turuosa kasvas kolmeteistkümne aastaga
maailma ekspordis jooksevhindades 2,1 korda
• Eesti ekspordi turuosa...
Ekspordi kvaliteedi kasv on oluline hinnaväline tegur
• Eesti asub selgelt ülevalpool 45°-joont, mis annab aluse rääkida p...
Ekspordivoogusid saab kujutada võrgustikuna
Allikas: Hausmann, Hwang and Rodrik (2007) -> Hidalgo, Klinger, Barábasi, Haus...
Euroopa Liidu riikide võrdluses asetub Eesti ekspordi
keerukuse puhul kõrgemal kui tootlikkuse puhul
• Kiirem kasv eeldab ...
Ekspordi lisandväärtus on oluline
OECD näide: iPod
Hiina ekspordib Ameerika Ühendriikidesse Apple iPodi maksumusega 299 do...
Tuluteenimist mõjutavad ka investeeringute piiriülene
liikumine ja töökohtade loomine
• Eesti on saanud suurel määral väli...
Vahekokkuvõte
• Eesti hinnapõhine konkurentsivõime tugevnes 2014. aastal nii euroala kui ka
paljude teiste riikide turgude...
EESTI EKSPORTIVATE ETTEVÕTETE
TOOTLIKKUS RAHVUSVAHELISES VÕRDLUSES
Taust ja struktuur
• Ilmumas alapeatükina EKP toimetises Berthou et al. (2015) „A New Dataset of European
Firms’ Exports a...
Mis on ekspordipreemia ja miks seda uurida?
• … eksportivate ja mitteeksportivate ettevõtete tegevustulemuste erinevus
• L...
Metoodika
• Ainult kaupade eksport ja töötleva tööstuse ettevõtted
• Periood 2004–2012: enne kriisi 2004–2007 ja pärast kr...
Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia
• Preemiad keskmiselt 20%, mis on
suurem kui varasemate uuringute
10% (ISGEP (2008))
– ...
Palkade ekspordipreemia
• Eksportijad maksavad kuni
30% kõrgemat palka kui
mitteeksportivad ettevõtted
• Palkade preemia v...
Suuruse (töötajate arvu) ekspordipreemia
• Preemiate suurus kõige
suurem
– Eksportijad keskmiselt
kaks korda suuremad
kui ...
Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia
ekspordistaatuse kaupa aastatel 2004–2012
• Suured eksportijad on kõige
tootlikumad
• T...
Eksportivate ettevõtete osakaal tootlikkuse rühmades
aastatel 2004–2012
• 1– esimene tootlikkuse detsiil,
2 – teine tootli...
Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia ning
riigi sissetuleku tase ja majanduse avatus
aastatel 2004–2012
• Eesti ekspordipree...
Viimase osa kokkuvõte
• Eesti eksportijad on teiste riikidega võrreldes väiksemad, aga tootlikkuse ja
palkade ekspordipree...
TÄNAME KUULAMAST!
KÜSIMUSED, KOMMENTAARID…
LISASLAIDID
Export premia in TFP
0
.2.4.6
HU LT SI BE RO IT PT FI EE PL FR SK ES* CR
2004-2007, %des 2008-2012, %des
-1
0123
HU LT SI ...
The role of industry structure in country-level premias
• If country-level premias are
higher than the industry-
level pre...
Export premia by status – at country level0
.5
1
1.5
0
.5
1
1.5
0
.5
1
1.5
0
.5
1
1.5
BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND
FRAN...
Export premia by exporting status - TFP0
.5
10
.5
10
.5
10
.5
1
BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND
FRANCE HUNGARY ITALY LITHU...
Share of exporters – manufacturing only
Sample: All firms
Country Nb. Exporters Nb. Firms % exporters
% exporters
(Referen...
Distribution of employment by firm size
(Benatti et al. (2014))
38
Labour productivity kernels, normalised to country GDP per capita.
20E sample; Manufacturing sector; Average over 2006-201...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Eesti Konkurentsivõime Ülevaade 2015

645 views

Published on

Keskpanga ökonomistid Natalja Viilmann ja Jaanika Meriküll tutvustavad Eesti majanduse konkurentsivõime ülevaadet. 05.03.2015

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Eesti Konkurentsivõime Ülevaade 2015

  1. 1. EESTI KONKURENTSIVÕIME ÜLEVAADE 2015 Jaanika Meriküll, Birgit Strikholm, Natalja Viilmann
  2. 2. Esitluse teemad • Reaalne vahetuskurss ja suhtelised hinnad • Eesti majandus üleilmastuvas majanduskeskkonnas – Eesti ekspordi näitajad • Eesti eksportivate ettevõtete tootlikkus rahvusvahelises võrdluses
  3. 3. Konkurentsivõime käsitlus • Suutlikkus tagada oma rahvale elustandardite pikaajaline kasv  SKP ühe elaniku kohta; tootlikkus;  rikkus; heaolu; rahulolu; õnnelikkus • Konkurentsivõime suhteline tugevnemine  Sisemaiste hindade alanemine ja kulude vähenemine teiste riikide suhtes  Ekspordi turuosa suurenemine  SKP elaniku kohta teistest kiirem pikaajaline kasv  Hinnangute positsiooni paranemine edetabelites 3
  4. 4. HINNAPÕHISED KONKURENTSIVÕIME NÄITAJAD
  5. 5. Euro kurss muutus 2014. aastal väga ulatuslikult
  6. 6. Euro kursi kõikumine mõjutab kaubandustingimusi • Euro kallines 2014. aastal EA+19 korvi suhtes Eesti jaoks 0,8%. Aasta viimases kvartalis euro odavnes • Euro kallinemine suurema valikuga (EA+39) korvi suhtes hoogustus. Vene sihtturg sisuliselt kadus ära Euro nominaalne vahetuskurss Eesti kaubanduspartnerite valuutakorvide suhtes Allikas: Euroopa Keskpank 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Nominaalse vahetuskursi indeks (01.2004=100) NHKI vs EA NHKI vs EA+19 NHKI vs EA+39 -1% 0% 1% 2% 3% 4% 2013 2014 Vahetuskursside aastane muut kuude lõikes NHKI vs EA NHKI vs EA+19 NHKI vs EA+39 NHKI – nominaalne harmoneeritud konkurentsivõime indikaator (NEER)
  7. 7. Reaalkursi langus toetas Eesti eksportijate kauplemist paljudel turgudel • Reaalkurss odavnes 2014. aastal euroalasse kuuluvate partnerite korvi (EA) suhtes 0,3% • Eesti suhtelised hinnad tõusid EA+19 korvi suhtes keskmiselt 0,5%, kuid alanesid IV kvartalis aastavõrdluses 0,5% • Reaalkurss kallines suurema valikuga (EA+39) korvi suhtes 1,3% Eesti vääringu reaalkurss THI baasil kaubanduspartnerite valuutakorvide suhtes Allikas: Euroopa Keskpank -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 2013 2014 Vahetuskursside aastane muut kuude lõikes HKI vs EA HKI vs EA+19 HKI vs EA+39 95 100 105 110 115 120 125 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Reaalse vahetuskursi indeks (01.2004=100) HKI vs EA HKI vs EA+19 HKI vs EA+39 HKI - harmoneeritud konkurentsivõime indikaator (REER)
  8. 8. Reaalkursi tugevnemine vähendas hinnaeeliseid 8 • SKP deflaatori baasil koostatud reaalkurss tugevnes Eestis 2014. aasta kolme kvartali jooksul aastavõrdluses 3,7%, tööjõu ühikukulu baasil 7,9% • Kahe näitaja erinevus näitab, et tööjõu kallinemist on keerulisem lõpphinda üle kanda ning kasumite osakaal on vähenenud Eesti vääringu reaalkursi muutus EA+20 korvi suhtes THI, SKP deflaatori ja tööjõu ühikukulu (ULC) baasil Allikas: Euroopa Keskpank 90 100 110 120 130 140 150 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Reaalse vahetuskursi indeks (I kv 2004=100) HKI THI baasil HKI SKP defl baasil HKI ULC baasil -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 2011 2012 2013 2014 Reaalse vahetuskursi a/a muut kvartalite kaupa HKI THI baasil HKI SKP defl baasil HKI ULC baasil
  9. 9. Reaalkursi kallinemine ei tähendanud ekspordi turuosa vähenemist 9 • Reaalkursi muutuste ja ekspordi dünaamika seost ei tohi ignoreerida • Väga suurt mõju on siiski avaldanud hinnavälised tegurid Euroopa Liidu riikide reaalkursi näitajad THI baasil ja ekspordi turuosa kasv Allikas: Euroopa Keskpank BE BG CZ DK DE EE IE ELES FR IT CY LV LT LU HU MT NL AT PLPT RO SI SK FI SE UK -2 -1 0 1 2 3 4 5 -5 -3 -1 1 3 5 7 9 REERikeskminekasv,% Ekspordi turuosa aasta keskmine kasvumäär, % Euroopa liidu riigid (EL-27) aastatel 1995-2013
  10. 10. EESTI EKSPORDI KONKURENTSIVÕIME
  11. 11. Eesti majanduse avatus on suur 11 Kaupade ja teenuste eksport osakaaluna SKPst jooksevhindades 2013. aastal Allikas: Eurostat • Kaupade ja teenuste eksport moodustas 2013. aastal 86% SKPst; Eesti on Euroopa Liidu riikide seas seitsmes 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120% 140% 160% 180% LU IE* SK HU MT NL EE LV BE CZ SI BG LT AT DK CH DE PL SE CY HR RO PT FI NO ES UK IT EL FR Eksport Import
  12. 12. Ekspordi kasvu mõjutavad nii eksporditavate koguste kui ka ekspordihindade muutused • Kaubaekspordi maht suurenes 2014. aasta kolme kvartali jooksul 0,5%, kuid hinnad alanesid keskmiselt 1,4% • Teenuste maht kasvas aastaga 4% ja hinnad tõusid 3,3% 12 Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kumulatiivne kasv (2004=100) Allikas: statistikaamet 100 150 200 250 300 350 Kaubad Jooksevhindades Püsivhindades Hinnaindeks 100 120 140 160 180 200 Teenused Jooksevhindades Püsivhindades Hinnaindeks
  13. 13. Eesti ekspordi turuosa kasvas kolmeteistkümne aastaga maailma ekspordis jooksevhindades 2,1 korda • Eesti ekspordi turuosa maailma ekspordis oli 2013. aastal vaid 1,1 promilli 13 Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa kasv (2000=100) Allikad: IMF, Maailmapank, WTO 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Eesti ekspordi turuosa jooksevhindades,2000 = 100 maailmas kokku ELs Põhjamaades 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280 300 20002001200220032004200520062007200820092010201120122013 Eesti ekspordi turuosa püsivhindades, 2000=100 Turuosa Maailma ekspordi maht Eesti reaaleksport
  14. 14. Ekspordi kvaliteedi kasv on oluline hinnaväline tegur • Eesti asub selgelt ülevalpool 45°-joont, mis annab aluse rääkida palju kiiremast liikumisest teiste riikidega võrreldes 14Euroopa Liidu riikide ekspordi kvaliteedi keskmine tase teiste riikide suhtes Allikas: H. Vandenbussche (2014), Euroopa Komisjon
  15. 15. Ekspordivoogusid saab kujutada võrgustikuna Allikas: Hausmann, Hwang and Rodrik (2007) -> Hidalgo, Klinger, Barábasi, Hausmann (2007)
  16. 16. Euroopa Liidu riikide võrdluses asetub Eesti ekspordi keerukuse puhul kõrgemal kui tootlikkuse puhul • Kiirem kasv eeldab tempokamat liikumist keerukamate eksporttoodete suunas 16Allikas: Euroopa Keskpank, CompNet BG CZ DK DE EE IE EL ES FR IT CY LV LT HU MT NL AT PL PTRO SI SK FI SE UK 25000 30000 35000 40000 45000 50000 55000 60000 65000 10000 20000 30000 40000 50000 60000 70000 80000 90000 100000 110000 120000 ekspordikeerukuseindeksEXPY 2011.aastal keskmine tootlikkus (jooksevhindades, USA dollarites) 2011. aastal
  17. 17. Ekspordi lisandväärtus on oluline OECD näide: iPod Hiina ekspordib Ameerika Ühendriikidesse Apple iPodi maksumusega 299 dollarit Selle lisandväärtus jaguneb järgmiselt: – 75 dollarit kasum -> USA (Apple) – 73 dollarit erinevad kulud -> USA (Apple) – 14 dollarit 16 koostisosa -> muud USA firmad – 75 dollarit seadmed -> Jaapan (Toshiba) – 60 dollarit 400 koostisosa -> muud riigid – 2 dollarit (0,7% lõpphinnast) jääb Hiinasse Allikas: N. Yamano, "Current developments and future expansions of the TiVA“ -> Personal Computing Industry Center, University of California Irvine
  18. 18. Tuluteenimist mõjutavad ka investeeringute piiriülene liikumine ja töökohtade loomine • Eesti on saanud suurel määral välisotseinvesteeringuid • Ligi kolmandik Eesti ettevõtetes hõivatutest töötab välisomandisse kuuluvas ettevõttes 18Allikas: Eurostat 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% LU EE CZ HU PL SK IE SE RO DK NO AT UK LV BE NL MT* FI LT BG SI HR ES FR PT DE IT CY Välisomandisse kuuluvate ettevõtete hõive osatähtsus kogu hõives
  19. 19. Vahekokkuvõte • Eesti hinnapõhine konkurentsivõime tugevnes 2014. aastal nii euroala kui ka paljude teiste riikide turgudel. Konkurentsivõime nõrgenes aga Venemaal, kus kohalik hinnakasv ei suutnud kompenseerida rubla kursi langust • Aastatel 2000–2013 kasvas Eesti kaupade ja teenuste ekspordi turuosa maailma ekspordis jooksevhindades 2,1 korda, püsivhindades 1,5 korda • Eesti ekspordi kasvu määravad üha enam hinnavälised tegurid • Eesti ekspordi kvaliteet on aastatega tõusnud, sealjuures paljude teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kiiremini. Kvaliteedi tõus annab võimaluse tõsta hinda konkurentsivõimet ohustamata • Ekspordi keerukuse näitaja aitab samuti selgitada hinnaväliste tegurite tähtsust. Eesti puhul viitab see näitaja keskmisest kiirema majanduskasvu võimalikkusele
  20. 20. EESTI EKSPORTIVATE ETTEVÕTETE TOOTLIKKUS RAHVUSVAHELISES VÕRDLUSES
  21. 21. Taust ja struktuur • Ilmumas alapeatükina EKP toimetises Berthou et al. (2015) „A New Dataset of European Firms’ Exports and Productivity Distributions“ • 14 Euroopa riigi, sh Eesti mikroandmed Euroopa Keskpanga võrgustikust CompNet • Alapeatüki eesmärk on võrrelda, kui palju on eksportivad ettevõtted mitteeksportivatest tootlikumad, kui palju kõrgemat palka nad maksavad ning kui palju on nad suuremad -> ekspordipreemiad – Ekspordipreemiad enne ja pärast kriisi – Ekspordipreemiad ekspordi staatuse kaupa: püsivalt eksportivad, ekspordiga alustavad ja eksporti lõpetavad ettevõtted – Eksportivate ettevõtete osakaal tootlikkuse rühmades
  22. 22. Mis on ekspordipreemia ja miks seda uurida? • … eksportivate ja mitteeksportivate ettevõtete tegevustulemuste erinevus • Lähtuvalt heterogeensete ettevõtete Melitzi (2003) mudelist peaks rohkematele turgudele sisenema just tootlikumad ettevõtted – Rahvusvahelisest avatusest tuleneb agregeeritud tootlikkuse kasv • Empiiriliselt on eksportivad ettevõtted kodumaistest tootlikumad, maksavad kõrgemat palka ja lõpetavad väiksema tõenäosusega tegevuse (Wagner (2012)) • Ekspordipreemiad erinevad riigiti märgatavalt, suuremad preemiad on seotud (ISGEP (2008)): – madalama SKPga elaniku kohta (nõrgad kodumaised ettevõtted, tugev ekspordist õppimise efekt) – majanduse väiksema avatuse, kaugematele sihtturgudele eksportimise ja kehvema institutsionaalse keskkonnaga (eksportturgudele sisenemise kulud on suuremad) • Keerukas on hinnata, miks eksportijad on tootlikumad: kas positiivse selektsiooni või eksportimisest õppimise tõttu? – Wagner (2012): selektsiooni efekt on tugev, eksportimisest õppimise efekt nõrgem
  23. 23. Metoodika • Ainult kaupade eksport ja töötleva tööstuse ettevõtted • Periood 2004–2012: enne kriisi 2004–2007 ja pärast kriisi 2008–2012 • Vähemalt 20 töötajaga ettevõtted – Tagab parema võrreldavuse riikide vahel – Hispaaniast kõik ettevõtted, sh vähem kui 20 töötajaga • Eksportiv ettevõte on ületanud Euroopa Liidu sisese INTRASTATi statistilise läve, nt 2012. aastal oli see Eesti jaoks 100 000 eurot, teistes riikides kõrgem/madalam, et tagada sama koguekspordi kaetus (97% väärtusest) – Väga väikesed eksportijad on võetud kõigis riikides mitteeksportijate alla • Preemiad on arvutatud kahekohalise EMTAKi koodi tasandil ning võetud riigi keskmine <-> kontrollime tootmise struktuuri • Jätame välja vähem kui 10 eksportijaga tegevusalad (Eestist koks ja naftatooted, farmaatsia ja metallitootmine)
  24. 24. Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia • Preemiad keskmiselt 20%, mis on suurem kui varasemate uuringute 10% (ISGEP (2008)) – Kontrollitakse ainult tegevusala, aga mitte ettevõtte suurust ega palka • Suured erinevused riikide vahel – KIE riikides on preemiad protsentides suuremad (De Loecker (2007), Hagemejer and Kolasa (2011), Masso ja Vahter (2014)), eurodes väiksemad • Eesti eksportiv ettevõte loob lisandväärtust aastas 2500 eurot rohkem kui mitteeksportija – Preemia vähenes pärast kriisi 25%ni, seotud eksportijate suurema osakaaluga (64% -> 70%) 0 .1.2.3.4.5 HU LT RO EE SI BE PL IT FR FI PT SK ES* CR 2004-2007, %des 2008-2012, %des 05 1015 HU LT RO EE SI BE PL IT FR FI PT SK ES* CR 2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
  25. 25. Palkade ekspordipreemia • Eksportijad maksavad kuni 30% kõrgemat palka kui mitteeksportivad ettevõtted • Palkade preemia väiksem kui lisandväärtuse oma – Kapital saab eksportimisest suurema osa preemiast kui tööjõud • Eesti eksportijad maksavad umbes 15% kõrgemat palka, nende palgakulud on aastas 1500 eurot suuremad 0 .1.2.3.4 HU LT RO EE PL SI FR IT BE SK PT FI ES* CR 2004-2007, %des 2008-2012, %des 02468 10 HU LT RO EE PL SI FR IT BE SK PT FI ES* CR 2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
  26. 26. Suuruse (töötajate arvu) ekspordipreemia • Preemiate suurus kõige suurem – Eksportijad keskmiselt kaks korda suuremad kui mitteeksportivad ettevõtted • KIE riigid ei eristu • Eesti eksportijad on kodumaistega võrreldes suhteliselt väikesemad – Vaid 50% suuremad – Eestis on vähe väga suuri üle 250 töötajaga ettevõtteid 0 .5 1 1.5 2 HU FI FR SK BE PL LT RO SI PT IT EE ES* CR 2004-2007, %des 2008-2012, %des 0 50 100150200 HU FI FR SK BE PL LT RO SI PT IT EE ES* CR 2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
  27. 27. Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia ekspordistaatuse kaupa aastatel 2004–2012 • Suured eksportijad on kõige tootlikumad • Tegevusala sees ei ole uued eksportijad mitteeksportijatest märgatavalt tootlikumad – Erandid: LT, HU, RO, SK, SI, ES • Püsivalt eksportivad ettevõtted on kõrgeima tootlikkusega • Eestis erineb uute ja lõpetavate eksportijate tootlikkus sama tegevusala mitteeksportijatest vähe • Preemiad ei tulene selektsioonist • Riigi tasandil on uute eksportijate tootlikkus siiski 25% kõrgem -> ekspordiga alustatakse tootlikematel tegevusaladel – püsivalt eksportijad = 111 – ekspordi alustajad = 011 – eksporti lõpetavad = 110 0 .2.4.6.8 10 .2.4.6.8 1 EESTI LEEDU SOOME 10 suurimat eksportijat Püsivalt eksportijad Eksportijad kokku Ekspordi alustajad Eksporti lõpetavad
  28. 28. Eksportivate ettevõtete osakaal tootlikkuse rühmades aastatel 2004–2012 • 1– esimene tootlikkuse detsiil, 2 – teine tootlikkuse detsiil jne • Rohkem eksportijaid kõrgema tootlikkusega rühmades (Melitz (2003)) • Seos tootlikkuse ja eksportimise vahel nõrgem Soomes, tugevam Leedus – Leedus on eksportivate ettevõtete osakaal väiksem, eriti madala tootlikkusega rühmades • Eestis on seos tootlikkuse ja eksportimise vahel pigem tugev – 46% ettevõtetest ekspordivad madalaimas ja 82% kõrgeimas tootlikkuse detsiilis 0 .2.4.6.8 0 .2.4.6.8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 EESTI LEEDU SOOME
  29. 29. Tööjõu tootlikkuse ekspordipreemia ning riigi sissetuleku tase ja majanduse avatus aastatel 2004–2012 • Eesti ekspordipreemiad on suuremad madalama sissetulekutaseme tõttu ning väiksemad eksportijate suure osakaalu tõttu 29 BE CR EE FI FR HU IT LT PL PT RO SK SI 1020304050 Preemiatööjõutootlikkuses%des 0 20 40 60 80 Lisandväärtus töötaja kohta, tuh EUR, 2008 (r=-0.580**) BE CR EE FI FR HU IT LT PL PT RO SK SI 1020304050 Preemiatööjõutootlikkuses%des .3 .4 .5 .6 .7 .8 Keskmine eksportivate ettevõtete osakaal, 2008 (r=-0.703***) BE CR EE FI FR HU IT LT PL PT RO SK SI 1020304050 .3 .4 .5 .6 Keskmine ekspordi osakaal müügitulus, 2008 (r=0.472)
  30. 30. Viimase osa kokkuvõte • Eesti eksportijad on teiste riikidega võrreldes väiksemad, aga tootlikkuse ja palkade ekspordipreemiad on suured – Eesti eksportiva ettevõtte tootlikkus on keskmiselt 25% kõrgem kui mitteeksportiva ettevõtte oma – Eesti eksportiv ettevõte maksab keskmiselt 15% kõrgemat palka kui mitteeksportiv ettevõte – Preemiad on pärast kriisi vähenenud, arvatavasti eksportijate suurema osakaalu tõttu • Eesti ekspordiga alustavate ja eksporti lõpetavate ettevõtete tootlikkus ei erine märgatavalt sama sektori mitteeksportivate ettevõtete omast – Ekspordiga alustavad ettevõtted tulevad tootlikumatelt tegevusaladelt, riigi tasandil on uute eksportijate tootlikkus siiski 25% kõrgem • Eestis on kõrgem tootlikkus seotud tugevalt eksportijate suurema osakaaluga
  31. 31. TÄNAME KUULAMAST! KÜSIMUSED, KOMMENTAARID…
  32. 32. LISASLAIDID
  33. 33. Export premia in TFP 0 .2.4.6 HU LT SI BE RO IT PT FI EE PL FR SK ES* CR 2004-2007, %des 2008-2012, %des -1 0123 HU LT SI BE RO IT PT FI EE PL FR SK ES* CR 2004-2007, tuh eur 2008-2012, tuh eur
  34. 34. The role of industry structure in country-level premias • If country-level premias are higher than the industry- level premias -> export is concentrated to high- productivity sectors • SK!!! • Crisis: – within-industry drop in exporters’ productivity in FI – shifts in export structure in LT, SI – shifts in within- industry productivity in RO, ES 0 .1.2.3.4.5 0 .1.2.3.4.5 0 .1.2.3.4.5 0 .1.2.3.4.5 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 2004-2007 2008-2012 BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND FRANCE HUNGARY ITALY LITHUANIA POLAND PORTUGAL ROMANIA SLOVAKIA SLOVENIA SPAIN* Average premia in industry Average premia in country Firms with at least 20 employees from intra-EU trade adjusted sample, * - all firms from adjusted sample in Spain
  35. 35. Export premia by status – at country level0 .5 1 1.5 0 .5 1 1.5 0 .5 1 1.5 0 .5 1 1.5 BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND FRANCE HUNGARY ITALY LITHUANIA POLAND PORTUGAL ROMANIA SLOVAKIA SLOVENIA SPAIN* Top 10 exporters Permanent exporters Exporters New Exiters Firms with at least 20 employees from intra-EU trade adjusted sample, * - all firms from adjusted sample in Spain
  36. 36. Export premia by exporting status - TFP0 .5 10 .5 10 .5 10 .5 1 BELGIUM CROATIA ESTONIA FINLAND FRANCE HUNGARY ITALY LITHUANIA POLAND PORTUGAL ROMANIA SLOVAKIA SLOVENIA SPAIN* Top 10 exporters Permanent exporters Exporters New Exiters Firms with at least 20 employees from intra-EU trade adjusted sample, * - all firms from adjusted sample in Spain
  37. 37. Share of exporters – manufacturing only Sample: All firms Country Nb. Exporters Nb. Firms % exporters % exporters (Reference paper) Reference paper BELGIUM 3469 13934 24.9% 23.7% Amiti et al. (2012) ESTONIA 1280 4613 27.7% 23.9% Masso and Vahter (2014) FINLAND 2368 12923 18.3% ITALY 47151 99593 47.3% LATVIA 1060 2140 49.5% PORTUGAL 9308 33641 27.7% SLOVENIA 2763 5327 51.9% 45.8% De Loecker (2007) SPAIN 5953 67656 8.8% Sample: More than 20 employees Country Nb. Exporters Nb. Firms % exporters % exporters (Reference paper) Reference paper BELGIUM 2395 3849 62.2% 80.3% ISGEP (2008)* ESTONIA 714 956 74.7% FINLAND 1400 2333 60.0% FRANCE 10477 18631 56.2% 67.3% Mayer and Ottaviano (2007) ITALY 22650 30967 73.1% 69.3% ISGEP (2008)* LATVIA 831 1081 76.9% POLAND 9286 15192 61.1% SLOVAKIA 2078 2548 81.6% SLOVENIA 1031 1217 84.8% 81.3% ISGEP (2008)*
  38. 38. Distribution of employment by firm size (Benatti et al. (2014)) 38
  39. 39. Labour productivity kernels, normalised to country GDP per capita. 20E sample; Manufacturing sector; Average over 2006-2012 (Lopez- Garcia (2015)) 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 x 10 4 0 0.5 1 1.5 2 2.5 x 10 -4 rescaled labour productivity density Kernel density CROATIA ESTONIA HUNGARY LITHUANIA MALTA POLAND ROMANIA SLOVAKIA SLOVENIA

×