Avalik loeng. Eesti Panga majandusprognoosi tutvustamine 17.12.2013

772 views

Published on

Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai tutvustab Eesti Panga majandusprognoosi aastateks 2013–2015.

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
772
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
355
Actions
Shares
0
Downloads
6
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Avalik loeng. Eesti Panga majandusprognoosi tutvustamine 17.12.2013

  1. 1. Eesti Panga majandusprognoos aastateks 2013 - 2015 Rasmus Kattai Majanduspoliitika ja –prognoosi allosakonna juhataja 17/12/2013
  2. 2. Loengu teemad • Ülevaade prognoosi koostamisest • Väliskeskkond ja selle areng • Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos • Kokkuvõte ja prognoosist tulenevad järeldused 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 2
  3. 3. Ülevaade prognoosi koostamisest • • • • • • Eesti Pank valmistab kaks korda aastas koos teiste euroala keskpankadega, sh Euroopa Keskpangaga ühise prognoosi: juuni- ja detsembriprognoos Euroopa keskpank koostab euroala kohta ka vaheprognoose, mis avaldatakse märtsis ja septembris Kõik euroala keskpangad kasutavad ühiseid väliskeskkonna eelduseid Iga euroala riigi prognoos on sisendiks teiste riikide prognoosile Vastvalminud Eesti majanduse ettevaade katab aastaid 2013-2015 Eesti majanduse prognoosi aluseks on kõiki olulisemaid sektoreid ning turgusid hõlmav, regulaarselt uuendatav Eesti majanduse makromudel 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 3
  4. 4. VÄLISKESKKOND
  5. 5. Euroala majandus on kasvanud kaks järjestikust kvartalit, alates 2013 II kv • • Inflatsioon on 2013. aasta teisel poolel olnud oodatust mõnevõrra madalam (0,9% novembris) Inflatsiooniootused on prognoosiperioodil kooskõlas hinnastabiilsuse eesmärgiga, milleks on euroala aastane hinnakasv veidi alla 2% keskpikas perspektiivis Euroala majanduskasv ja inflatsioon euroala majanduskasv, kv/kv (parem telg) euroala inflatsioon, a/a euroala majanduskasv, a/a 4% 2% 2% 1% 0% 0% -2% -1% -4% -2% -6% -3% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Allikas: Eurostat 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 5
  6. 6. Euroala majanduskasvu on vedanud Saksamaa ja Prantsusmaa • Majanduslanguses riikide negatiivne kasv on vähenenud 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 6
  7. 7. Madalad intressimäärad toetavad euroala majanduse taastumist • • Vähese hinnasurve tõttu oodatakse finantsturgudel väga madalate intressimäärade perioodi jätkumist Euroopa Keskpank avaldas juulikuises eelkommunikatsioonis, et rahapoliitiline intressimäär püsib madalal pikema aja vältel 3 kuu EURIBOR juuniprognoos 2013 2.0% detsembriprognoos 2013 1.5% 1.0% 0.5% 0.0% 2011 2012 2013 2014 2015 Allikas: Euroopa Keskpank 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 7
  8. 8. Nafta hind järgneval kahel aastal langeb • • Turgudel oodatakse nafta hinna langemist 97,5 USA dollarini aastal 2015 Nafta odavnemine annab olulise panuse inflatsiooni aeglustumisse Naftahind, dollarit barrelist juuniprognoos 2013 detsembriprognoos 2013 120 115 110 105 100 95 90 2011 18.12.2013 2012 2013 2014 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 2015 Allikas: Euroopa Keskpank 8
  9. 9. Võrreldes möödunud suvega on euro USA dollari suhtes tugevnenud • Euro kurss jääb varem prognoositust tugevamaks kogu prognoosiperioodi jooksul USA dollari ja euro vahetuskurss juuniprognoos 2013 detsembriprognoos 2013 1.45 1.40 1.35 1.30 1.25 1.20 2011 18.12.2013 2012 2013 2014 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 2015 Allikas: Euroopa Keskpank 9
  10. 10. 2014. aastal jätkub käesoleval aastal alguse saanud euroala majanduskasvu kiirenemine • • Euroala majandusaktiivsus taastub üksnes aegamisi, kuna tasakaalustamatuste likvideerimine võtab aega Inflatsioon on langenud oodatust rohkem, hinnasurved püsivad vaoshoitud, riskid on pigem tõususuunas Euroala majanduskasv Euroala inflatsioon majanduskasv prognoosivahemik, detsember 2013 prognoosivahemik, juuni 2013 punktprognoos, detsember 2013 3% ÜTHI kasv prognoosivahemik, detsember 2013 prognoosivahemik, juuni 2013 punktprognoos, detsember 2013 3% 2% 2% 1% 1% 0% -1% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2010 2011 Allikad: Eurostat, Eurooopa Keskpank 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 2012 2013 2014 Allikad: Eurostat, Eurooopa Keskpank 10
  11. 11. Kindlustunne on paranenud • • Euroala kindlustunne on pidevalt tõusnud, viimastel kuudel seda teinud ka Soome kindlustunne Baltikumis on kindlustunne riigiti võrreldaval tasemel Kindlustunde indikaatorid euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti 120 110 100 90 80 70 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Allikas: Euroopa Komisjon 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 11
  12. 12. EESTI MAJANDUS
  13. 13. Juuniprognoosiga võrreldes on välisnõudlus Eesti jaoks osutunud nõrgemaks • • 2013. aastal nõudlus Eesti eksportturgudel eelneva aastaga võrreldes kahaneb Ka järgnevatel aastatel jääb eksportturgude kasv juunis oodatule alla Välisnõudluse kasv Rootsi Venemaa Leedu välisnõudluse kasv, detsembriprognoos 2013 Soome Läti muud välisnõudluse kasv, juuniprognoos 2013 6% 4% 2% 0% -2% 2012 2013 2014 2015 Allikas: Euroopa Keskpank 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 13
  14. 14. Enim on Eesti eksporti mõjutanud Soome käekäik, aga ka Läti, Leedu ja Venemaa areng • Välisnõudluse kasvu allapoole korrektsioon on 2014. ja 2015. aastal sihtriigiti ühtlane, st kosub ka Soome impordinõudlus Välisnõudluse kasvu erinevus võrreldes juuniprognoosiga 2013 (pp) Soome Venemaa Läti Leedu muud välisnõudluse kasvu erinevus 1 0 -1 -2 -3 2013 2014 2015 Allikas: Euroopa Keskpank 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 14
  15. 15. Eesti ekspordi kasv kiireneb ühes kaubanduspartnerite nõudlusega • Prognoos on turuosa suurenemise osas pigem konservatiivne Eesti ekspordi kasv ekspordi ja välisnõudluse kasvu erinevus eksport välisnõudlus 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% -15% -20% -25% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 15
  16. 16. Eesti ekspordi lisandväärtuse mahukus on rahvusvahelises võrdluses suhteliselt kõrge • 2009. aasta andmetel sisaldab Eesti kaupade ja teenuste eksport 67% ulatuses Eestis lisandunud väärtust ning ligi kolmandiku ulatuses imporditud sisendit. Sisemaise lisandväärtuse sisaldus riigi kaupade ja teenuste ekspordis 2009. aastal, % 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% Venemaa Brasiilia USA Austraalia EL 27 Jaapan Norra UK Itaalia Hispaania Türgi India Kreeka Prantsusmaa Läti Saksamaa Poola Austria Taani Portugal Hiina Eesti Rootsi Soome Sloveenia Belgia Holland Leedu Tšehhi Ungari Iirimaa Singapur Luksemburg 0% Saudi… 10% Allikas: OECD, TiVA andmebaas 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 16
  17. 17. Ekspordi lisandväärtusmahukus erineb tootegrupiti • Metallitoodete ja elektriseadmete ekspordi LV osa on madalam, teenuste ekspordi puhul kõrgem • Teenuste annavad üle 50% eksporditavast lisandväärtusest Sisemaise lisandväärtuse sisaldus Eesti kaupade ja teenuste ekspordis 2009. aastal Muud teenused Äriteenused Finantsteenused Transport, side Kaubandus, hotellid ja restoranid Ehitus Elektrienergia Töötlev tööstus Transpordivahendid Elektriseadmed Masinad, seadmed Metallitooted Kemiatooted Puit, paber Tekstiil Toidukaubad Põllumajandus KOKKU 85.0% 83.1% 85.5% 66.6% 83.7% 69.1% 72.0% 62.3% 66.8% 56.5% 62.0% 53.8% 62.2% 66.2% 65.2% 68.7% 73.6% 66.8% 0% 18.12.2013 10% 20% 30% 40% 50% 60% Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 70% 80% 90% Allikas: OECD, TiVA andmebaas 17
  18. 18. 2009. aastal suundus enamik eksporditavast lisandväärtusest USAsse • Oluline osa Eestis toodud lisandväärtusest suundus 2009. aastal Ameerika Ühendriikide turule Soome ja Rootsi ekspordi kaudu Eesti ekspordi sihtturgude osatähtsus kogumaksumuse ja lisandväärtuse alusel 2009. aastal ekspordi kogumaksumus ekspordi lisandväärtus 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 Itaalia Kanada Hispaania Hiina Jaapan Leedu Norra Prantsusma a Läti UK Venemaa Saksamaa Rootsi Soome USA 0% Allikas: OECD, TiVA andmebaas 18
  19. 19. Nõrka välisnõudlust on kompenseerinud tarbimise kiire kasv • • Vähenev vaba tööjõu hulk ning seni veel kaasamata inimeste kvalifikatsiooni mittevastavus tööturul nõutavale tekitasid 2013. aastal palga ning sisenõudluse kiirel kasvul põhineva majanduskasvu ahela 2013. aastal jõustusid ka avaliku sektori palgakokkulepped ja alampalga tõus Palga ja tootlikkuse kasv keskmise brutokuupalga kasv SKP töötaja kohta püsivhindades SKP töötaja kohta jooksevhindades 15% 10% 5% 0% -5% 2010 2011 2012 2013 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 19
  20. 20. Sisenõudlusel põhinenud majanduskasv • Siseturule orienteeritud ettevõtetel on olnud võimalik palgakulud hinda edasi kanda, mistõttu nominaalne SKP töötaja kohta kasvas, kuigi reaalne tootlikkus 2013. aasta esimesel poolel vähenes Siseturule tootvad ettevõtted (suletud sektor) konkurents tööturul palk müügitulu hind 18.12.2013 Eksportivad ettevõtted (avatud sektor) nõudlus tarbimine palk müügitulu hind Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 välisnõudlus tarbimine 20
  21. 21. 2013. aastal vähenes kooskõla mitmete Eesti majandusnäitajate vahel • Samaaegselt jõudsa palgakasvuga kiirenes 2013. aasta esimesel poolel hõive kasv, seda vaatamata majanduslangusele ning kapitalimahutuse vähenemisele Majanduskonjunktuuri indikaatorite aastakasv hõive SKP püsivhindades keskmine brutopalk SKP jooksevhindades 15% 10% 5% 0% -5% -10% 2010 2011 2012 2013 Allikas: statistikaamet 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 21
  22. 22. Majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal pole olnud laiapõhjaline • Väljaspool veonduse ja laonduse tegevusala loodud lisandväärtuse kasv oli 2013. aasta kolmel esimesel kvartalil võrreldav aastatagusega Majandus ilma veonduse ja laonduseta SKP aastakasv SKP ilma veonduse ja laonduseta, aastakasv Lisandväärtus ilma veonduse ja laonduseta, aastakasv 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% 2011 2012 2013 Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 22
  23. 23. 2013. aastal kujuneb majanduskasv juunis prognoositust nõrgemaks SKP kasv püsivhindades detsembriprognoos 2013 10% juuniprognoos 2013 8% 6% 4.2% 4% 3.9% 4.3% 2.6% 2.0% 2% 1.0% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 23
  24. 24. Palgakasv püsib tugev, hõive veidi langeb • • • Tööealise elanikkonna vähenemine pidurdab hõive kasvu vaatamata vähenevale tööpuudusele Palgakasv püsib hoogne, kuna 2014. aastal suureneb avaliku sektori palgafond ja tõuseb alampalk, alampalka tõstetakse ka 2015. aastal Palgakasvu kooskõla tööjõu tootlikkusega taastub ekspordivõimaluste paranemise läbi Palga ja hõive kasv tööjõukulude osakaal SKPs (parem telg) hõive kasv keskmise brutokuupalga kasv 25% 52% 20% 50% 15% 48% 10% 46% 5% 44% 0% -5% 42% -10% 40% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 24
  25. 25. Tänavune majanduskasvu aeglustumine on ajutine • 2014. ja 2015. aastal kiireneb SKP kasv nii sise- kui ka välisnõudluse elavnemise toel Majanduskasv ja selle nõudluskomponendid majapidamiste tarbimine (pp) valitsuse tarbimine (pp) varud ning statistiline vahe (pp) kapitalimahutus põhivarasse (pp) netoeksport (pp) SKP kasv püsivhindades 15% 10% 3.9% 5% 2.6% 1.0% 0% -5% 2010 18.12.2013 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 25
  26. 26. Ettevõtete investeeringud on kasvu taastumiseks olulised • 2013. aastal vähenev kapitalimahutus põhivarasse hakkab ettevõtete investeeringute toel suurenema, tootmisressursi rakendatus on juba praegu jõudmas ajaloolise keskmise tasemele Kapitalimahutus põhivarasse, kasv eluasemeinvesteeringud ettevõtete investeeringud valitsemissektori investeeringud 50% 40% 30% 20% 10% 0% -10% -20% -30% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 26
  27. 27. Valitsemissektori investeeringute maht 2013. aastal kahaneb • Valitsemissektori investeeringute vähenemine 2013. aastal on seotud kvoodituludest tehtavate investeeringutega Valitsemissektori investeeringute kasv Kvoodituludest tehtud investeeringud Ülejäänud investeeringud 50% EU rahadega tehtud investeeringud Investeeringud 40% 30% 20% 10% 0% -10% -20% -30% -40% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 27
  28. 28. -20 Tootmisvõimsuse rakendatus on Eesti -30 töötlevas tööstuses tõusnud -40 • 20 03 20 04 20 05 20 06 20 07 2008 20 09 20 10 20 11 20 12 20 13 -40 Industry Services Consumers (1) -50 50 scale) -30 Industry Consumers Construction 60 70 20 03 20 04 20 05 20 06 20 07 20 08 20 09 20 10 2011 20 12 20 13 (1) Eestis on keskmine rakendatuse tase olnud madalam kuiUnemployment expectations (right-hand scale) Euroopa riikides Graph 10: Capacity utilisation in manufacturing (since 1990) Tootmisvõimsuse rakendatuse tase töötlevas tööstuses (alates 1990) % 100 95 90 85 80 75 70 65 60 55 50 45 40 Max Current Praegune väärtus value Min EA EU BE BG CZ DK DE EE IE EL ES FR HR IT CY LV LT LU HU MT NL AT PL PT RO SI SK FI SE UK Allikas: Euroopa Komisjon (oktoober 2013) 18.12.2013 % Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 Capacity utilisation in manufacturing Graph 11: 28
  29. 29. Laenuintressimäärad jäävad praeguse taseme lähedusse • • Pankadevaheline konkurents uute laenuklientide pärast on vaatamata heale kapitaliseeritusele ning rahastatusele mõõdukas, mistõttu marginaalid pole alanenud Koos kindlustunde järk-järgulise paranemisega võib edaspidi oodata marginaalide mõningast vähenemist Laenude intressimäärad ettevõtete laenud 3 kuu EURIBOR eluasemelaenud 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% 0% Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 29
  30. 30. Pankade hea finantsseis ning kasvavad hoiused toetavad laenupakkumist • • Pangandussektori tugi erasektori rahastamisele püsib tugev Laenukasv ettevaates kiireneb, kuid erasektori laenude maht suhtena SKPsse jätkab vähenemist Laenujäägi kasv laenujääk kokku eluasemelaenud majapidamiste muud laenud ettevõtete laenud 15% 10% 5% 0% -5% -10% -15% 2008 18.12.2013 2009 2010 2011 2012 2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 2014 2015 Allikas: Eesti Pank 30
  31. 31. Jooksevkonto püsib väikeses defitsiidis • • Oodatav kapitalimahutuse suurenemine tõstab majanduse impordimahukust Netoekspordi puudujääki aitab kahandada välisnõudluse hoogustuv kasv ning kaubandustingimuste paranemine Jooksevkonto suhtena SKPsse 15% kaubad teenused tulu jooksevülekanded jooksevkonto saldo 10% 5% 0% -1.9% -1.9% -1.5% 2014 2015 -5% -10% 2010 18.12.2013 2011 2012 2013 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 31
  32. 32. Tööpuudus väheneb visalt • • Positiivne on olnud pikaajaliste töötute arvu püsiv vähenemine Tööpuuduse lõhe väheneb prognoosiperioodil tänu struktuurse tööpuuduse alanemisele Tööpuuduse määr vähem kui 6 kuud 24 kuud ja enam 20% 6 kuni 11 kuud töötuse määr 12 kuni 23 kuud tasakaaluline tööpuuduse määr % tööjõust 16% 12% 8% 2… 2… 2… 2… 2… 2… 2… 2… 2… 2… 0% 2… 4% Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 32
  33. 33. Aktiivsusmäär on varasemate aastatega võrreldes kõrgem • Kui tööjõus osalemise aktiivsus oleks kriisieelsel tasemel, siis tööpuuduse määr oleks 2013. esimesel poolel olnud alla 5% Tegelik töötuse määr ja töötuse määr kui tööjõus osalemine oleks 2006-2007. aasta tasemel tööjõus osalemise määr (parem telg) tegelik töötuse määr töötuse määr 2006.-2007. aasta keskmise osalemismäära korral 4 per. Mov. Avg. (tööjõus osalemise määr (parem telg)) 20% 69% 68% 15% 67% 66% 10% 65% 64% 5% 63% 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 62% 2005 0% Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 33
  34. 34. Palgakasv on kandunud üle teenuste hindadesse • Side odavnemine on hoidnud teenuste inflatsiooni madalana juba kolm aastat Allikad: statistikaamet, Eurostat 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 34
  35. 35. Inflatsioon püsib lähiaastatel mõõdukas • • • • Sisemaistest teguritest juhitud alusinflatsioon järgnevatel aastatel kiireneb 2014. aastal kandub välja elektri kallinemise mõju Inflatsiooniprognoosi eelduseks on nafta ja toidutoorme maailmaturuhinna langus Nafta võimaliku kallinemisega ja kiire palgakasvuga seoses domineerivad tõusuriskid Tarbijahinnaindeksi kasv alusinflatsioon majapidamiste energia kütused toiduained tarbijahinnaindeks 6% 5% 4% 2.9% 3% 2.9% 2.1% 2% 1% 0% -1% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 35
  36. 36. Valitsemissektori eelarve on puudujäägis kogu prognoosiperioodi jooksul • • Valitsemissektori positsioon püsib struktuurses ülejäägis Valitsemissektori võlg kasvab prognoosiaastatel aeglasemalt kui SKP ning võlakoormus alaneb Eelarvepositsioon (osakaal SKPs) struktuurne eelarvetasakaal tsükliline komponent ühekordsed meetmed nominaalne eelarvetasakaal 4% 3% 2% 1% 0% -1% -2% -3% -4% 2010 18.12.2013 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 36
  37. 37. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED
  38. 38. Euroala on ühisraha piirkonna ajaloo pikimast majanduslangusest väljunud • • • • • Euroalal lõppes kuus järjestikust kvartalit väldanud majanduslangus ning järgmistel aastatel kasv tasahaaval kiireneb. Riigiti on majanduskasv euroalal olnud ebaühtlane, Eestit on tugevalt mõjutanud Soome oodatust kesisem nõudlus. Paranenud on programmiriikide majandusnäitajad, mistõttu kindlustunne euroala edasise taastumise osas on tugevnenud ning kasvuväljavaadet ümbritsevad ohud vähenenud. Taastumine saab euroalal olema siiski aeglane, sest paljudes riikides on vaja teha täiendavaid reforme ning jätkata eelarvekärbetega. Euroala rahapoliitika jääb leebeks ning majanduskasvu toetavaks pikemaks ajaks. 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 38
  39. 39. Eesti majandus on tasakaalust mõnevõrra kaugenenud • • • • • Eesti majanduskasv aeglustus 2013. aastal, kuid see polnud tegevusalati laiapõhjaline. 2013. aastal on realiseerunud kaks juunis esile tõstetud ohtu — tasakaalust lahknev palgakasv ning välisturgude visam taastumine. Mõlema samaaegne esinemine on olnud eksportivale sektorile raskeks väljakutseks. Keskmine palk on 2013. aastal u 8% kõrgem kui aasta varem, hoolimata sellest, et toodangu hulk töötaja kohta on vähenenud. Kiire palgakasv pole siseturule orienteeritud ettevõtetele seni ülejõu käivaks osutunud, sest palgakulud on suudetud edukalt hindadesse üle kanda ning kasum pole oluliselt kannatanud. Sisenõudlusel põhinev tootmise, palga, sissetulekute ning majanduse kasv ei saa olla kestlik väikeses riigis, kus eksportivad ettevõtted konkureerivad sama tööjõu pärast. 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 39
  40. 40. Majanduskasvu taastumiseks ning pingete taandumiseks tööturul on vaja suurendada investeeringuid • • • • 2013. aastal alguse saanud ning 2014. ja 2015. aastal kiirenev välisnõudluse kasv soodustab eksporti ning aitab seeläbi Eesti majandusel elavneda. Ekspordivõimaluste ära kasutamiseks on ettevõtetel tarvis suurendada 2013. aastal seiskunud põhivarainvesteeringute kasvu. Kapitalimahutust toetavad madalad laenuintressimäärad ning hea ligipääsetavus pangalaenudele. Investeeringud tootmiskapitali ning töötajate kapitaliga varustatuse suurendamine aitavad tõsta tööjõu tootlikkust ning tasakaalustada kiiret palga ja tööjõukulude kasvu. 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 40
  41. 41. Võimalikud ohud • • • • • Kuigi välisnõudluse taastumisega seotud ohud on varasemast väiksemad, pole ebakindlus Eesti eksportturgude kasvu osas täielikult taandunud. Inertse palgakasvu korral võib oodatust aeglasem majanduskasv ettevõtetel tekitada probleeme kasumlikkuse säilitamisega, mille tulemuseks võib olla tööpuuduse tõus. Majapidamiste kiirelt kasvavad sissetulekud võivad madalate intressimäärade püsides kiirendada kinnisvarahindade juba niigi hoogsat kasvu. Nafta hind võib globaalse nõudluse suurenemisel tõusta ning suurendada inflatsiooni, vähendada majapidamiste reaalset sissetulekut ning kitsendada tarbimisvõimalusi. Struktuurne tööpuudus ja tööjõunappus (sh väljarändest tulenevalt) võivad jätkuvalt esile kutsuda liigsed palgakasvu survet, inflatsiooni kiirenemist ning eksportiva sektori konkurentsivõime kadu. 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 41
  42. 42. Valitsemissektori rahandus püsib tugev • • • Valitsuse otsus keskenduda struktuursele ülejäägile ei pruugi olla põhjendatud olukorras, kus hinnangud majandustsüklile on erinevate näitajate puhul vastuolus (kuigi SKP lõhe on negatiivne, siis kiire hõive, palga ja eratarbimise kasv viitavad sellele, et maksubaasi puhul võib lõhe olla sulgumas). Nominaalse tasakaalu eesmärgi korduv edasi lükkamine seab ohtu range eelarvedistsipliini ega võimalda riigil suurendada reserve, millega tasakaalustada majandust negatiivsete riskide esinemise korral. Tasakaalustamatust tekitav ning majanduse konkurentsivõimet piirav palgakasv üsna kõrge tööpuuduse tingimustes tõendab, et struktuurne tööpuudus on suur ning see vajab aktiivsete tööturu meetmetega vähendamist. 18.12.2013 Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 42
  43. 43. Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad Majandusprognoos põhinäitajate kaupa SKP jooksevhindades (miljardit eurot) SKP muutus püsihindades (%) THI inflatsioon (%) Tööpuuduse määr (%) Keskmine brutokuupalga muutus (%) Eelarve tasakaal (% SKPst) * Prognoos 18.12.2013 2012 17,42 3,9 3,9 10,2 5,9 -0,2 2013* 18,39 1,0 2,9 8,7 7,8 -0,2 2014* 19,46 2,6 2,1 8,5 6,6 -0,3 2015* 20,99 3,9 2,9 8,3 7,7 -0,1 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank Eesti Panga majandusprognoos 2013-2015 43

×