Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
MAJANDUSOLUKORD JA TULEVIKUTRENDID
NII EESTIS KUI MUJAL MAAILMAS
10.04.2014
Tartu
Ardo Hansson
Eesti Pank
I. Maailmamajandus
II. Euroala areng
III. Eesti majandus
Lähiaastatel oodatakse
maailmamajanduse kasvu kiirenemist
Allikas: IMF
• Kasvuväljavaade on kindlam arenenud riikide puhul...
Tööpuudus on maailmas arenenud erinevalt
Allikas: Reuters EcoWin
• Euroala tööpuudus on suurem kui teistes piirkondades
• ...
Euroala töötuse määr püsib
stabiilselt 12% lähedal
• Töötus ja tööpuuduse dünaamika varieeruvad eri riikides
märkimisväärs...
Palgakasv on euroala riikides tagasihoidlik
-10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
EE
LT
LV
RO
SK
BG
PL
AT
DE
MT
CR
LU
HU
NL
...
• Endiselt paistavad silma riigid, kus majandusarengut pärsib varasem
tasakaalustamatus
• Euroala kasvukeskkond on riigiti...
Investeeringud näitavad mõningast paranemist
85
90
95
100
105
110
115
60
65
70
75
80
85
90
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2...
Euroalal hoiti riigi rahandust kriisi ajal paremas
korras kui USAs või Jaapanis
Allikas: IMF
• Valitsemis- ja finantssekto...
Riigi rahanduse korrastamine on suurendanud
ka probleemsemate riikide usaldusväärsust
Allikas: Reuters EcoWin
Hinnakasv on üleilmselt küllaltki
tagasihoidlik …
No picture available for this analysis
Allikas: Reuters EcoWin
… mistõttu saavad keskpangad majandust
toetada rekordmadalate intressidega
Allikas: Reuters EcoWin
2013. aasta mais põhjustas föderaalreservi varade
ostuprogrammi lõpetamise signaal arenevatel
turgudel languse
Allikas: Bl...
Arenevate turgude mõju euroalale on jäänud
tagasihoidlikuks
Allikas: Bloomberg
80
85
90
95
100
105
110
115
120
125
130
01....
Eksport moodustab euroala majandusest
suure osa, kuid enamasti kaubeldakse
arenenud turgudega
Allikas: UNCTAD
0%
2%
4%
6%
...
Eesti peamiste kaubanduspartnerite
kindlustunne on pigem suurenemas
Allikas: Euroopa Komisjon
70
75
80
85
90
95
100
105
11...
Läti, Leedu ja Rootsi majandusaktiivsus on
suhteliselt suur
Allikas: Eurostat, OECD
-12
-8
-4
0
4
8
12
2007 2008 2009 2010...
Eesti avatus Venemaa suhtes
on aastatega vähenenud
Allikas: Eurostat
• Venemaale veetavate kaupade seas domineerib väljasp...
Eestis oli möödunud aasta majanduskasv
oodatust aeglasem, ulatudes 0,8%ni
Allikas: statistikaamet
-6
-4
-2
0
2
4
6
8
10
12...
Eestile jõukohane kasv on 3-4% aastas
Allikas: Eurostat
• Kriisieelse perioodi arenguvõimalustest on Eesti välja kasvanud
...
Eesti ettevõtted on olnud äraootaval seisukohal ja
investeerinud ettevaatlikult
Allikad: statistikaamet, Euroopa Komisjon
...
Eestis loodava lisandväärtuse suurendamiseks on
vaja investeerida põhikapitali ja töötajate
arendamisse
0
20
40
60
80
100
...
Mis takistab kasvu?
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tööstuse...
Tööjõupuudus aina süveneb – tööealine
elanikkond väheneb 0,4-0,8% aastas*
• Lähiaastatel väheneb tööealine elanikkond peam...
Peale tööjõupuuduse vaevab Eestit ka
tööpuudus
• Tööpuudus on pärast kriisi oluliselt vähenenud ja on euroala keskmisest v...
Tööealiste inimeste hulga vähenedes ei
saa hõive püsivalt suureneda
• 2013. aasta II poolaastal oli hõive kasv nulliläheda...
Töötajate positsiooni paranemine on viinud
palgakasvu kiirenemiseni
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2004 2005 2006 2007 200...
Võimalik, et palgakasv on hakanud
majandusoludega kohanema
Allikas: statistikaamet
-6%
-3%
0%
3%
6%
9%
12%
15%
2010 2011 2...
Töötute reservatsioonipalga kasv on
aeglustunud
-25%
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
2009 2010 2011 2012 2013...
Reservatsioonipalga kasv on aeglustunud
eelkõige kõrgema haridusega inimeste puhul
• I ja II haridustasemega inimeste seas...
Kõrgem haridus vähendab töötuks jäämise
tõenäosust
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2...
KOKKUVÕTE – MAAILM JA EUROALA
• Maailmamajanduse aktiivsus suureneb. Kasvuväljavaade on kindlam arenenud
riikide puhul.
• ...
KOKKUVÕTE – EESTI
• Eesti majandus on viimastel aastatel kosunud sisenõudluse toel. Lähiaastatel
suureneb sõltuvus välisnõ...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Ardo Hansson. Majandusolukord ja tulevikutrendid nii Eestis kui mujal maailmas

1,130 views

Published on

Ettekanne Eesti ja Euroopa majanduse olukorrast ja arengusuundumustest personalijuhtimise konverentsil ”Töötajat väärtustav organisatsioon” 10.04.2014

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ardo Hansson. Majandusolukord ja tulevikutrendid nii Eestis kui mujal maailmas

  1. 1. MAJANDUSOLUKORD JA TULEVIKUTRENDID NII EESTIS KUI MUJAL MAAILMAS 10.04.2014 Tartu Ardo Hansson Eesti Pank
  2. 2. I. Maailmamajandus II. Euroala areng III. Eesti majandus
  3. 3. Lähiaastatel oodatakse maailmamajanduse kasvu kiirenemist Allikas: IMF • Kasvuväljavaade on kindlam arenenud riikide puhul • Kaubavahetus maailma turgudel on elavnenud ning võib oodata, et see trend jätkub
  4. 4. Tööpuudus on maailmas arenenud erinevalt Allikas: Reuters EcoWin • Euroala tööpuudus on suurem kui teistes piirkondades • Erinevalt Euroopast on USA puhul tööjõus osalemine märgatavalt vähenenud USA, Jaapani ja euroala töötus
  5. 5. Euroala töötuse määr püsib stabiilselt 12% lähedal • Töötus ja tööpuuduse dünaamika varieeruvad eri riikides märkimisväärselt 0 5 10 15 20 25 30 AT DE LU NL MT FI BE EE* SL FR IT EA LV* IE SK CY PT SP GR* 2013. a jaanuar 2013. a august 2014. a veebruar * viimased andmed detsembrist 2013 Tööpuudus euroala riikides (%) Allikas: Eurostat
  6. 6. Palgakasv on euroala riikides tagasihoidlik -10% -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% EE LT LV RO SK BG PL AT DE MT CR LU HU NL euroala DK IT BE CZ SE ES FI UK FR SL IE PT CY GR Muutus tööstuse tööjõukuludes 2013. a (palk + tööjõumaksud)* Allikas: Eurostat * Hollandi ja Kreeka puhul 2012. a andmed • Suur tööpuudus hoiab palgakasvu tagasi • Raskustes riikides langetatakse palku – see on vajalik konkurentsivõime parandamiseks ja majanduskavu kindlustamiseks
  7. 7. • Endiselt paistavad silma riigid, kus majandusarengut pärsib varasem tasakaalustamatus • Euroala kasvukeskkond on riigiti erinev, kuid olukord paraneb peaaegu igas riigis Euroala majanduskasv on tugevnenud -6 -4 -2 0 2 4 6 Küpros Itaalia Soome Hispaania Eesti Euroala(18riiki) Austria Prantsusmaa Holland Belgia Saksamaa Slovakkia Sloveenia Malta Läti 2012 IV kvartal 2013 IV kvartal SKP aastakasv (%) Allikas: Eurostat
  8. 8. Investeeringud näitavad mõningast paranemist 85 90 95 100 105 110 115 60 65 70 75 80 85 90 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Tootmisvõimsuse rakendatuse määr, % Investeeringud (2005 =100), (ps) Tootmisvõimsuse rakendatus ja investeeringud euroalal Allikas: Eurostat, Bloomberg • Euroala ettevõtete investeerimisjulgust on piiranud ebakindlus tuleviku suhtes • Majanduskeskkonna paranemine aitab kaasa investeeringute taastumisele
  9. 9. Euroalal hoiti riigi rahandust kriisi ajal paremas korras kui USAs või Jaapanis Allikas: IMF • Valitsemis- ja finantssektori vastastikuse sõltuvuse nõiaringist tuleks välja murda, ent seejuures ei saa siiski välistada võimalust, et valitsus on teatud tingimustel valmis finantssektorit toetama -14 -12 -10 -8 -6 -4 -2 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013* 2014* 2015* 2016* 2017* 2018* %SKPst Eelarve puudujääk USA Jaapan Euroala
  10. 10. Riigi rahanduse korrastamine on suurendanud ka probleemsemate riikide usaldusväärsust Allikas: Reuters EcoWin
  11. 11. Hinnakasv on üleilmselt küllaltki tagasihoidlik … No picture available for this analysis Allikas: Reuters EcoWin
  12. 12. … mistõttu saavad keskpangad majandust toetada rekordmadalate intressidega Allikas: Reuters EcoWin
  13. 13. 2013. aasta mais põhjustas föderaalreservi varade ostuprogrammi lõpetamise signaal arenevatel turgudel languse Allikas: Bloomberg Aktsiaindeks (USD, 01.01.2013 = 100)
  14. 14. Arenevate turgude mõju euroalale on jäänud tagasihoidlikuks Allikas: Bloomberg 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 01.2013 01.2013 01.2013 02.2013 02.2013 03.2013 03.2013 04.2013 04.2013 05.2013 05.2013 06.2013 06.2013 07.2013 07.2013 07.2013 08.2013 08.2013 09.2013 09.2013 10.2013 10.2013 11.2013 11.2013 12.2013 12.2013 12.2013 01.2014 01.2014 02.2014 02.2014 03.2014 03.2014 Aktsiaindeks (01.01.2013 = 100) Tärkavad turud, MSCI Euroala, Stoxx USA, S&P
  15. 15. Eksport moodustab euroala majandusest suure osa, kuid enamasti kaubeldakse arenenud turgudega Allikas: UNCTAD 0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% Jaapan USA Euroala G3 riikide eksport kaubanduspartnerite kaupa 2012. aastal, % SKPst BR, IN, ID, SA ja TK Venemaa Hiina Muud arenevad riigid Arenenud riigid • Euroala on Jaapani ja USAga võrreldes avatum
  16. 16. Eesti peamiste kaubanduspartnerite kindlustunne on pigem suurenemas Allikas: Euroopa Komisjon 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Kaubanduspartnerite kindlustunne Euroala Eesti Soome Rootsi Läti Leedu
  17. 17. Läti, Leedu ja Rootsi majandusaktiivsus on suhteliselt suur Allikas: Eurostat, OECD -12 -8 -4 0 4 8 12 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 SKP reaalkasv, a/a (%) Soome Rootsi -20 -16 -12 -8 -4 0 4 8 12 16 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 SKP reaalkasv, a/a (%) Venemaa Läti Leedu • Eesti majandusele võib negatiivset mõju avaldada Soome ja Venemaa nõrkus
  18. 18. Eesti avatus Venemaa suhtes on aastatega vähenenud Allikas: Eurostat • Venemaale veetavate kaupade seas domineerib väljaspool Eestit valminud toodang • Eesti kaubavahetus Venemaaga on mahult väiksem kui Venemaa kaubavahetus meie naaberriikidega, kuid lisaks vahetule mõjule tuleb arvestata poliitilist ebakindlust, mis võib piirata siinseid investeerimisotsuseid ja vähendada tarbijate kindlustunnet 0% 5% 10% 15% 20% 25% Venemaale suunduva ekspordi osatähtsus (2013) Rootsi Soome Leedu Läti Eesti 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% Venemaalt pärineva impordi osatähtsus (2013) Rootsi Soome Leedu Läti Eesti
  19. 19. Eestis oli möödunud aasta majanduskasv oodatust aeglasem, ulatudes 0,8%ni Allikas: statistikaamet -6 -4 -2 0 2 4 6 8 10 12 2010 2011 2012 2013 Panused SKP kasvu (tootmise meetod) Töötlev tööstus Ehitus Veondus ja laondus Kaubandus Muud tegevusalad Neto-tootemaksud SKP • Suur osa kasvu aeglustumisest oli seotud väliskaubandusega • Tootmismaht kahanes veonduse ja laonduse ning ehituse tegevusalal
  20. 20. Eestile jõukohane kasv on 3-4% aastas Allikas: Eurostat • Kriisieelse perioodi arenguvõimalustest on Eesti välja kasvanud • Edasiseks kasvuks on vaja tootmist tõhustada – investeerida tarka tootmisse 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 30 50 70 90 110 130 150 170 Kasv Euroopas 2000-2008 (EL 27) SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel, aastate 2000-2008 keskmine KeskmineaastaneSKPkasvaastatel2001-2008 Eesti 2000. aastal Eesti 2012. aastal
  21. 21. Eesti ettevõtted on olnud äraootaval seisukohal ja investeerinud ettevaatlikult Allikad: statistikaamet, Euroopa Komisjon 50 55 60 65 70 75 80 85 90 -80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Investeeringute kasv ettevõtete sektoris (%) Kapitali kogumahutus põhivarasse, NFC (a/a) Tootmisressursside rakendatuse tase (SA), ps • Vajadus lisainvesteeringute järele on siiski suurenenud • Tootmisvõimsuse rakendatus on kerkinud buumieelsele tasemele • Investeeringud tootmiskapitali ning töötajate kapitaliga varustatuse suurendamine võimaldavad kasvatada tööjõu tootlikkust ning tasakaalustada palga ja tööjõukulude kiiret kasvu Ettevõtete investeeringute kasv (vasakpoolne skaala) Tootmissisendite rakendatuse määr (%, parempoolne skaala)
  22. 22. Eestis loodava lisandväärtuse suurendamiseks on vaja investeerida põhikapitali ja töötajate arendamisse 0 20 40 60 80 100 120 140 Rumeenia Läti Poola Eesti Ungari Portugal Leedu Malta Tšehhi Kreeka Slovakkia Küpros Sloveenia UK Itaalia Soome Hispaania Austria Rootsi Saksamaa Holland Taani Iirimaa Prantsusmaa Belgia Tööjõu tunnitootlikkus* (EL 27 = 100) Allikas: Eurostat * Keskmine tunnis loodav lisandväärtus • Eesti tööjõu tunnitootlikkusel on palju arenguruumi
  23. 23. Mis takistab kasvu? 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Tööstusettevõtete toodangu kasvu piiravad tegurid piiranguid pole ebapiisav nõudlus tööjõupuudus materjali/seadmete puudus muud finantsprobleemid Allikas: Euroopa Komisjon • Ettevõtteid ei piira investeeringute rahastamisvõimalused • Suurimaks takistuseks hindavad ettevõtted kesist nõudlust • Sellele järgneb tööjõupuudus, mis ilmselt süveneb, kui nõudlus taastub
  24. 24. Tööjõupuudus aina süveneb – tööealine elanikkond väheneb 0,4-0,8% aastas* • Lähiaastatel väheneb tööealine elanikkond peamiselt noorte, hiljem keskmises tööeas inimeste arvelt (keskmiselt 4800 inimese võrra aastas) • Järgmise 15 aastaga väheneb tööjõud konstantse vanuse- ja soospetsiifilise osalemise korral ligi 15% ehk 75 000 inimese võrra * Pessimistlik stsenaarium. Statistikaamet koostab kaht rahvastikuprognoosi. Pessimistliku väljavaate kohaselt jääb senine negatiivne rändesaldo püsima ja väheneb vaid pisut, optimistliku väljavaate puhul eeldatakse rändesaldo tasakaalustumist Allikas: statistikaamet -1,0% -0,8% -0,6% -0,4% -0,2% 0,0% 0,2% 0,4% 0,6% 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 50-74 25-49 15-24 kokku
  25. 25. Peale tööjõupuuduse vaevab Eestit ka tööpuudus • Tööpuudus on pärast kriisi oluliselt vähenenud ja on euroala keskmisest väiksem, kuid püsib siiski suhteliselt suur • Ühelt poolt on suur tööpuudus majandusele probleem, teiselt poolt aga on see kasutamata ressurss Allikas: statistikaamet
  26. 26. Tööealiste inimeste hulga vähenedes ei saa hõive püsivalt suureneda • 2013. aasta II poolaastal oli hõive kasv nullilähedane • Hõive kasvas teenuste sektoris, ent langes ehituses Allikas: statistikaamet -12% -10% -8% -6% -4% -2% 0% 2% 4% 6% 8% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 töötlev tööstus tööstus, v.a töötlev tööstus ehitus teenused, erasektor teenused, avalik sektor muu kokku Hõive kasv
  27. 27. Töötajate positsiooni paranemine on viinud palgakasvu kiirenemiseni -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 brutokuupalk reaalpalk netokuupalk • Tänu madalale inflatsioonimäärale ulatub keskmise reaalpalga aastakasv üle 5% Allikas: statistikaamet
  28. 28. Võimalik, et palgakasv on hakanud majandusoludega kohanema Allikas: statistikaamet -6% -3% 0% 3% 6% 9% 12% 15% 2010 2011 2012 2013 riik kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik välismaa eraõiguslik isik Keskmise brutokuupalga kasv tööandja omaniku liigi järgi • Palgakasvu kiirenemine jätkus eelmise aasta lõpus üksnes kohalike omavalitsuste haldusalas • Aeglase hinnakasvu tõttu Eesti ekspordi sihtriikides on siinsete ettevõtete tootmiskulude kasvu ja konkurentsivõime vahel varasemast tugevam seos
  29. 29. Töötute reservatsioonipalga kasv on aeglustunud -25% -20% -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 2009 2010 2011 2012 2013 töötuse määr reservatsioonipalga aastakasv keskmise brutokuupalga aastakasv Allikas: statistikaamet • Tööotsijate ootused on võimalustega rohkem kooskõlas
  30. 30. Reservatsioonipalga kasv on aeglustunud eelkõige kõrgema haridusega inimeste puhul • I ja II haridustasemega inimeste seas vähenes tööpuudus kõige kiiremini, mis suurendas ka palgaootusi Töötute reservatsioonipalk ja selle kasv 2013. aastal haridustaseme ja soo alusel Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv mehed naised kokku mehed naised kokku 1 I taseme haridus: kuni põhiharidus ja kutseharidus 629 485 588 10,2% 10,7% 10,6% 2 II taseme haridus: keskharidus ja kutseharidus 734 543 651 11,0% 11,6% 10,7% 3 III taseme haridus: keskeriharidus ja kõrgharidus 870 683 751 -4,7% 6,5% 1,1% Allikas: statistikaamet
  31. 31. Kõrgem haridus vähendab töötuks jäämise tõenäosust 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Töötuse määr haridustaseme järgi kokku esimese taseme haridus teise taseme haridus kolmanda taseme haridus • 60% kõrgharidusega inimestest töötab erasektoris • Kõrgharidusega inimeste töötuks jäämise risk on püsivalt väiksem, nagu ka nende töökohtade tundlikkus majandustsükli suhtes Allikas: statistikaamet
  32. 32. KOKKUVÕTE – MAAILM JA EUROALA • Maailmamajanduse aktiivsus suureneb. Kasvuväljavaade on kindlam arenenud riikide puhul. • Euroala majandusaktiivsus on aegamisi suurenenud, kuid edaspidi kiireneb kasv vaoshoitult. • Euroalal on tehtud suuri edusamme riigi rahanduse kordaseadmisel ning eelarvete konsolideerimise lühiajalised kulud on taandumas. Kindlustunne euroala majanduse edasise väljavaate suhtes on suurenenud. • Tagasihoidlik hinnakasv võimaldab euroalal intresse madalal hoida – see soodustab investeeringute taastumist. • Majanduspoliitika seisukohalt on probleemiks see, et olukord Euroopa riikide tööturgudel on väga erinev. Uute töökohtade loomise eelduseks on konkurentsivõime parandamine.
  33. 33. KOKKUVÕTE – EESTI • Eesti majandus on viimastel aastatel kosunud sisenõudluse toel. Lähiaastatel suureneb sõltuvus välisnõudlusest ja ekspordivõimekusest. • Välisturgude vaoshoitud inflatsioon suurendab ekspordi kuluefektiivsuse tähtsust. • Eesti majandusel on jõudu kasvada Põhjamaadest kiiremini, kuid buumiaegset kasvu enam oodata ei saa. • Tööturg jääb Eesti majandusarengu võtmeteguriks ka lähematel kümnenditel. Tootlikkuse kasvu tagamiseks on investeeringud tootmis- ja inimkapitali määrava tähtsusega. • Madal intressitase, kuulumine euroalasse ja stabiilne finantskeskkond lihtsustavad Eesti ettevõtete tegevuse rahastamist. • Pikaajalist rahvastikuprognoosi arvestades on oluline tagada, et tööturule oleks kaasatud võimalikult suur osa elanikest ning et seda toetaks ka sotsiaalkindlustussüsteem.

×