Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Ardo Hansson. Majanduse olukorrast Euroopas ja kodumaal

309 views

Published on

29. august 2012
Vabariigi Presidendi mõttekoja koosolekul

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ardo Hansson. Majanduse olukorrast Euroopas ja kodumaal

  1. 1. Majanduse olukorrast Euroopas ja kodumaal Ardo Hansson 29. august 2012Vabariigi Presidendi mõttekoja koosolekul
  2. 2. VÄLISKESKKOND
  3. 3. Tööstustoodangu kasv maailmasaeglustub Tööstustoodangu aastakasv, % Euroala USA Aasia Kesk- ja Ida-Euroopa 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% -15% -20% -25% 2008 2009 2010 2011 2012
  4. 4. Toormete hinnad on tagasi ajaloolisterekordite lähedal
  5. 5. Toidutoormete hinnatase on suvelõpul ca viiendiku võrra kerkinud dex Ind HWWI; indeks 2005 jan=1; EUR
  6. 6. 10a intressivahed Saksamaaga kujunevad“päevauudiste rütmis”
  7. 7. Eestis on kindlustunne püsinudendiselt kõrge Majandususaldusindeks Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti 120 115 110 105 100 95 90 85 80 75 70 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 2008 2009 2010 2011 2012 Allikas: Euroopa Komisjon
  8. 8. juuni.12 dets.11 juuni.11 dets.10 juuni.10Soome majandus oli teises kvartalis languses dets.09 SKP kasv (%, a/a) juuni.09 dets.08 juuni.08 Rootsi dets.07 juuni.07 Soome dets.06 juuni.06 8 6 4 2 0 -2 -4 -6 -8 -10 -12
  9. 9. Läti-Leedu peaksid varstiinflatsioonikriteeriumi täitma Inflatsioon (HICP) % Inflatsioonikriteeriumi hinnang Läti Leedu Läti Leedu Kriteerium 20% 18% 16% 15% 14% 12% 10% 10% 8% 5% 6% 4% 0% 2% -5% 0% -2%-10% -4% 2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012 Allikas: Eurostat, Eesti Panga arvutused
  10. 10. EESTI MAJANDUS
  11. 11. Optimism pole Eestit veel maha jätnud Majandususaldusindeks Tööstus Teenindus Tarbijad Jaekaubandus Ehitus Majandususaldusindeks 120 115 110 105 100 95 90 85 80 75 70 2008 2009 2010 2011 2012 Allikas: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused
  12. 12. Suvekuudel hoidis Eesti inflatsiooni üleval aiasaaduste ja teenuste hinnaralli35 2030 Toit ja energia (% a/a) Alusinflatsioon (% 15 a/a)2520 1015 510 0 5 2008 2009 2010 2011 2012 -5 0 -5 2008 2009 2010 2011 2012 -10-10 -15 THI kokku Töödeldud toit Alusinflatsioon Side Töötlemata toit Energia Teenused v.a. side Tööstuskaubad Energia
  13. 13. Töötute seas on suurenenud lühiajalistetöötute osakaal Registreeritud töötus (tuhandetes) Töötud kestuse järgi (tuhandetes) Registreeritud töötud, ps Uued registreerimised, vs alla 6 kuu 6 kuud kuni aasta Registreerimise lõppemised, vs aasta kuni 2 aastat üle 2 aasta Töötus kokku16 100 160 9014 140 8012 120 7010 60 100 8 50 80 40 6 60 30 4 40 20 2 20 10 0 0 0 2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012Allikas: Töötukassa, Eesti Statistikaamet
  14. 14. Palga kasvutempo kevadel küllpidurdus … Makasuameti andmetel kasvasid palgad juulis siiski 5% a/a Keskmise palga kasv a/a 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% -15% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 EMTA ETU uuring
  15. 15. Laenumahu alanemise trend on pöördunud – alates aprillist onlaenujääk kasvanud
  16. 16. Laenuportfelli kvaliteet paraneb jätkuvalt;Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal portfellist alanesjuuni lõpuks 4,3%-ni Viivislaenud ja provisjonid 1 800 9% 1 600 8% 1 400 7% 1 200 6% mln € 1 000 5% 800 4% 600 3% 400 2% 200 1% 0 0% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 10-30 päeva 30-60 päeva üle 60 päeva >60p, % provisjonid laenuportfelli
  17. 17. Kinnisvarasektor elavneb, kapitalikaupadeimpordi aastakasv seiskus mais-juunis 200% Kapitalikaupade import 200 150% 150 100% 100 50% 50 0% 0 -50% -50 -100% -100 2007 2008 2009 2010 2011 2012 ..Kapitalikaubad (v.a transpordivahendid) ..Transpordivahendid Kapitalikaupade import 16 000 Kinnisvara ostu-müügi lepingud 60% 14 000 40% 12 000 10 000 20% 8 000 0% 6 000 -20% 4 000 2 000 -40% 0 -60% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Tehingute arv (vs) Tehingu keskmise väärtuse kasv a/a (ps)
  18. 18. Kokkuvõte• Väliskeskkond – Toormehinnad on viimasel ajal kiiresti tõusnud – Soome majandus kahanes II kvartalis aastaarvestuses, Rootsis suur kasv – Läti ja Leedu majandused liiguvad Maastrichti kriteeriumide täitmise kursil• Eesti reaalmajandus – Eesti teise kvartali majanduskasv oli prognoosist veidi aeglasem, kuid areng on laias laastus prognoosiga kooskõlas – Sisenõudlus püsib endiselt tugev
  19. 19. Kokkuvõte 2• Palgad ja hinnad – Teenuste hinnatõus on olnud prognoositust kiirem – Toormehindade kasv ähvardab sügisel kiirema inflatsiooniga – Palgakasv on maksuameti andmetel aeglustunud – Baromeetrid viitavad suurenenud palgasurve riskile• Hõive – II kvartalis jätkus hõive kasv ja töötuse langus – Tööandjate ootused hõive kasvu osas on alanenud• Finantssektor – Laenukasv on olnud prognoositust kiirem – Hoiuste kasv oli viimase aja kiireim – Madal EURIBOR soosib laenamist
  20. 20. EUROSÜSTEEMIRAHAPOLIITILISTESTMEETMETEST Autor – Esitluse nimetus
  21. 21. Sissejuhatuseks: tavapärased versus erakorralisedrahapoliitilised meetmed (I) Nii tavapäraste kui ka erakorraliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse saavutamine (Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal). Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on (peamiselt) muutused rahapoliitilistes intressimäärades. Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile. Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest).
  22. 22. Sissejuhatuseks: tavapärased versus erakorralisedrahapoliitilised meetmed (II) Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga sammud, mis on suunatud sellele, et probleemid finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju majandusele. Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost. Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni. Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid.
  23. 23. Euroala keskpankade tavapärased meetmed
  24. 24. Keskpank üleööhoiustajatele enamintressi ei maksa Euroala rahaturu intressimäärad 4.0 3.5 3.0 2.5 2.0 Percent 1.5 1.0 0.5 0.0 -0.5 nov mai aug nov veebr mai aug nov veebr mai aug nov veebr mai aug 08 09 10 11 12 ECB üleöö deposiidimäär ECB baasintressimäär Eonia (üleöö laenumäär) ECB üleöö laenumäär Euribor 3k Eurepo 3k Source: Reuters EcoWin
  25. 25. Eurosüsteemi bilansimaht on viimastel aastatelkiirelt kasvanud Allikas: Reuters Ecowin, FTO
  26. 26. Erakorralised rahapoliitilised meetmed FRFA poliitika Lisa LTRO-d sh. MP ja VLTRO Tagatisvarade laiendatud ring Välisvaluuta finantseerimistehingud CBPP-d SMP
  27. 27. Kokkuvõte• Võlakriisist väljumine nõuab kõigi institutsioonide täielikku pühendumist ningselget tööjaotust. Keskpank tegutseb oma mandaadi piires ning peab tagamahinnastabiilsuse ning selleks tarviliku rahapoliitika ülekandumise toimimise.• Erakorralisi meetmeid rakendavad keskpangad vaid oma mandaadi piires,sh. selleks, et oleks tagatud rahaturu soodsa intressikeskkonnaülekandumine ettevõtetele ja majapidamistele. Keelatud on valitsusterahastamine.• Pankadevahelisel rahaturul valitseb jätkuvalt usaldamatus, see onsuurendanud Eurosüsteemi bilansimahte ning riske.• Rahaliit saab tegutseda üksnes juhul, kui riigid usaldavad teineteiserahandust. Vähemalt sama oluline on aga, et iga riik vastutab ise omakohustuste eest.
  28. 28. Tänan tähelepanu eest!

×