Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Euroopa ja Eesti majanduse peamised
sõlmküsimused lähiaastatel

Ardo Hansson
Eesti Pank
Eesti Majandusteaduse Seltsi 9. aa...
EUROOPA
Maailmamajanduse, sh euroala kasvuväljavaade
2014. ja 2015. aastal paraneb
• 2013. aasta teises kvartalis lõppes euroalal ...
Investeeringud pole euroalal taastunud
• Ebakindlus tuleviku suhtes on piiranud ettevõtete investeerimisjulgust

Tootmisvõ...
Nii struktuursete kui ka tsükliliste probleemide
leevendamine on aastakümneid toimunud valitsuse
võlakoormuse kasvatamise ...
Euroala on riigirahanduse kordaseadmise
plaanides olnud ambitsioonikas
• Lõhkuda tuleks valitsemis- ja finantssektori vast...
Möödunud aasta vältel ebakindlus euroalal vähenes
• Erandiks on olnud ehitussektor

Euroala kindlustunde indeksid s.a.
40
...
7.02.2014

%

%

Usaldusväärsuse kasv peegeldub ka finantsturgudel

EMS 9. aastakonverents - Pärnu

8
Euroopas on pangad hakanud keskpangalt
kriisi ajal laenatud vahendeid tagastama

7.02.2014

EMS 9. aastakonverents - Pärnu...
Euroala laenukasv püsib kesine, sest osades riikides
jätkub finantsvõimenduse vähendamine

Allikas: Euroopa Keskpank

7.02...
Tööturu olukord on Euroopa riikides jätkuvalt
väga erinev
• Tööturu näitajates Euroopa majanduspoliitika edulugu veel ei p...
Madal inflatsioon on osa kohandumisprotsessist

Alusinflatsioon, %

Allikas: Eurostat

7.02.2014

EMS 9. aastakonverents -...
Inflatsioon jääb euroalal madalaks ka
lähiaastatel

Allikas: Euroopa Keskpank (dets.2013 prognoos)

7.02.2014

EMS 9. aast...
EESTI
Eesti majanduskasv aeglustus 2013. aastal
peale jõulist kriisijärgset taastumist
• 2013. aasta majanduskasvu aeglustumine ...
2013. aastal tõmbus Eesti eksporditurgude
maht kokku
• 2013. aastal pärssis Eesti eksporti Euroopa majanduskeskkonna nõrku...
Eesti majanduskasv on kolmel viimasel aastal
põhinenud sisenõudlusel
• Tugev sisenõudlus on aidanud tasakaalustada nõrka v...
Ettevõtete kasumlikkus on kriisieelse ajaga võrreldes
paranenud, kuid seda peamiselt
investeeringukuludelt kokku hoidmise ...
Ettevõtete investeerimisaktiivsus on hetkel
veel loid
• Ettevõtete investeeringute kasv on tulnud peamiselt energeetikasek...
Samas hindavad tööstus ning ehitussektor
nõudluskeskkonda jätkuvalt pigem nõrgaks,
erinevalt teenindusest ja kaubandusest
...
Tööjõukulu on eelmise aasta jooksul
märgatavalt tõusnud
• Väljaränne ning vaba tööjõu vähenemine on parandanud töötajate p...
Võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eestis
toiminud väga kiire tööpuuduse vähenemine
• Järgnevatel aastatel saab tööpuuduse v...
Tööturul osalemise aktiivsus on varasemate
aastatega võrreldes kõrgem
• Ravikindlustuse laienemine registreeritud töötutel...
Kinnisvaraturul on toimunud hoogne hinnakasv
• Buumi tipuga võrreldes on hinnad veel neljandiku võrra madalamal, kriisi põ...
Kokkuvõtteks
• Kriisi selgroog on Euroopas murtud, kuid aastatega kuhjunud probleemide täielik kõrvaldamine

•
•

•

•

•
...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Ardo Hansson. Euroopa ja Eesti majanduse peamised sõlmküsimused lähiaastatel

775 views

Published on

Ardo Hansson, Eesti Pank
Ettekanne Eesti Majandusteaduse Seltsi 9. aastakonverentsil, 31.01.2014 Pärnus

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ardo Hansson. Euroopa ja Eesti majanduse peamised sõlmküsimused lähiaastatel

  1. 1. Euroopa ja Eesti majanduse peamised sõlmküsimused lähiaastatel Ardo Hansson Eesti Pank Eesti Majandusteaduse Seltsi 9. aastakonverents 31/01/2014 Pärnu
  2. 2. EUROOPA
  3. 3. Maailmamajanduse, sh euroala kasvuväljavaade 2014. ja 2015. aastal paraneb • 2013. aasta teises kvartalis lõppes euroalal kuus kvartalit väldanud majanduslangus • Samas on kasvukeskkond euroalal riigiti väga erinev, endiselt eristuvad riigid, kus varasemalt tekkinud tasakaalustamatused pärsivad edasist arengut SKP reaalkasv piirkondade lõikes 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 -1 2010 Arenevad turud 2011 2012 Eesti** 2013 Arenenud turud 2014 Euroala* 2015 Maailm Allikas: IMF, WEO. * Euroopa Keskpank; ** Eesti Pank 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 3
  4. 4. Investeeringud pole euroalal taastunud • Ebakindlus tuleviku suhtes on piiranud ettevõtete investeerimisjulgust Tootmisvõimsuse rakendatus ning investeeringud euroalal 115 90 Tootmisvõimsuse rakendatuse määr, % (p.s.) 110 85 Investeeringud (2005=100) 105 80 100 75 95 70 90 65 85 60 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Allikad: Eurostat, Euroopa Komisjon 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 4
  5. 5. Nii struktuursete kui ka tsükliliste probleemide leevendamine on aastakümneid toimunud valitsuse võlakoormuse kasvatamise hinnaga • Euroopa tasemel on oluline välja arendada ja juurutada reeglistik, mis tagaks kõigi liikmeriikide riigirahanduse kestlikkuse ka pikas ettevaates Valitsuse võlg, % SKP-st 160 muutus 2008-2012 2007 140 120 100 80 60 40 20 7.02.2014 EE LU LV SK FI SI NL MT AT DE SP CY FR EA17 BE IE PT IT GR 0 Allikas: Eurostat EMS 9. aastakonverents - Pärnu 5
  6. 6. Euroala on riigirahanduse kordaseadmise plaanides olnud ambitsioonikas • Lõhkuda tuleks valitsemis- ja finantssektori vastastikkuse sõltuvuse nõiaring, välistamata seejuures võimalust, et valitsus on teatud tingimustel siiski valmis finantssektorit toetama Eelarve defitsiit 0 -2 % SKP-st -4 -6 -8 -10 -12 USA Jaapan Euroala 2018* 2017* 2016* 2015* 2014* 2013* 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 -14 Allikas: IMF 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 6
  7. 7. Möödunud aasta vältel ebakindlus euroalal vähenes • Erandiks on olnud ehitussektor Euroala kindlustunde indeksid s.a. 40 30 20 10 0 -10 -20 -30 -40 -50 2000 Tööstus Teenindus Jaemüük Ehitus 2001 2002 2003 2004 Tarbijad 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Allikas: Euroopa Komisjon 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 7
  8. 8. 7.02.2014 % % Usaldusväärsuse kasv peegeldub ka finantsturgudel EMS 9. aastakonverents - Pärnu 8
  9. 9. Euroopas on pangad hakanud keskpangalt kriisi ajal laenatud vahendeid tagastama 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 9
  10. 10. Euroala laenukasv püsib kesine, sest osades riikides jätkub finantsvõimenduse vähendamine Allikas: Euroopa Keskpank 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 10
  11. 11. Tööturu olukord on Euroopa riikides jätkuvalt väga erinev • Tööturu näitajates Euroopa majanduspoliitika edulugu veel ei peegeldu (on see ulatuslike reformide lühiajaline hind?) Allikas: Eurostat Töötuse määr, % 3,3-9,0 15,0-20,0 7.02.2014 9,0-13,1 13,1-15,0 20,0-27,8 Andmed puuduvad EMS 9. aastakonverents - Pärnu 11
  12. 12. Madal inflatsioon on osa kohandumisprotsessist Alusinflatsioon, % Allikas: Eurostat 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 12
  13. 13. Inflatsioon jääb euroalal madalaks ka lähiaastatel Allikas: Euroopa Keskpank (dets.2013 prognoos) 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 13
  14. 14. EESTI
  15. 15. Eesti majanduskasv aeglustus 2013. aastal peale jõulist kriisijärgset taastumist • 2013. aasta majanduskasvu aeglustumine oli varem oodatust ulatuslikum, seda eelkõige kiratsevate eksporditurgude tõttu • Tootmispõhiselt polnud aeglustumine laiapõhjaline vaid peamiselt tingitud lisandväärtuse vähenemisest veonduse ja laonduse tegevusalal SKP kasv püsivhindades detsembriprognoos 2013 juuniprognoos 2013 10% 8% 6% 4,2% 4% 3,9% 4,3% 2,6% 2,0% 2% 1,0% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 15
  16. 16. 2013. aastal tõmbus Eesti eksporditurgude maht kokku • 2013. aastal pärssis Eesti eksporti Euroopa majanduskeskkonna nõrkus, enim avaldas mõju Soome majanduse käekäik • 2014. ja 2015. aastal välisnõudlus tasahaaval kiireneb, Eesti ettevõtete ekspordivõimalused paranevad ning ekspordi panus majanduskasvu suureneb Välisnõudluse kasv Rootsi Venemaa Leedu välisnõudluse kasv, detsembriprognoos 2013 Soome Läti muud välisnõudluse kasv, juuniprognoos 2013 6% 4% 2% 0% -2% 2012 2013 2014 2015 Allikas: Euroopa Keskpank 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 16
  17. 17. Eesti majanduskasv on kolmel viimasel aastal põhinenud sisenõudlusel • Tugev sisenõudlus on aidanud tasakaalustada nõrka välisnõudlust, kuid … • … kiirel palga ning sisenõudluse kasvul põhinev majandusareng ei ole jätkusuutlik, see võib hakata ohustama ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel ning anda löögi nende kasumlikkusele Sisenõudlus varudeta Neto-eksport Muu SKP kasv püsihindades 15 10 5 0 -5 -10 -15 I II III 2010 IV I II III 2011 IV I II III 2012 IV I II III 2013 Allikas: statistikaamet 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 17
  18. 18. Ettevõtete kasumlikkus on kriisieelse ajaga võrreldes paranenud, kuid seda peamiselt investeeringukuludelt kokku hoidmise tõttu • Pikaajalise kasvuväljavaate kindlustamine on võimalik üksnes investeeringute suurendamise teel Ettevõtete kasum ja kapitali kogumahutus (4-kvartali libisev kesmine) 50% % lisandväärtusest 40% 30% 20% 10% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Brutokasum Kapitali kogumahutus (põhivarasse ja varudesse) Brutokasumi ja kapitali kogumahutuse vahe 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu Allikas: statistikaamet 18
  19. 19. Ettevõtete investeerimisaktiivsus on hetkel veel loid • Ettevõtete investeeringute kasv on tulnud peamiselt energeetikasektorist • Seni jõude seisnud tootmisressursi rakendatuse tõus viitab mõningasele investeeringuvajaduse suurenemisele Panused ettevõtlussektori poolt põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse aastakasvu Tootmisvõimsuste rakendatuse tase (%) 80,0 80% 60% 40% 70,0 20% 0% -20% -40% 60,0 -60% -80% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 energeetika kaubandus muu tegevusalad kokku 7.02.2014 Allikas: statistikaamet EMS 9. aastakonverents - Pärnu 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002 veondus ja laondus 2001 ehitus ja kinnisvara 50,0 2000 töötlev tööstus 2013 Allikas: Euroopa Komisjon 19
  20. 20. Samas hindavad tööstus ning ehitussektor nõudluskeskkonda jätkuvalt pigem nõrgaks, erinevalt teenindusest ja kaubandusest • Eesti ettevõtted on sarnaselt ülejäänud Euroopaga äraootaval seisukohal ning ettevaatlikud investeerimiskulutuste tegemisel • Kindlustunde ning nõudluse paranedes võib oodata investeeringute mahu suurenemist, sest ligipääs pangalaenudele on hea ning intressikeskkond püsib ettevaates soodne Ettevõtete hinnang nõudlusele, sesoonselt kohandatud 80 60 40 20 0 -20 -40 -60 -80 -100 2 005 2 006 Tööstus 2 007 2 008 2 009 Teenindus 2 010 2 011 2 012 Kaubandus 2 013 Ehitus Allikas: Konjuktuuriinstituut 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 20
  21. 21. Tööjõukulu on eelmise aasta jooksul märgatavalt tõusnud • Väljaränne ning vaba tööjõu vähenemine on parandanud töötajate positsiooni palgaläbirääkimistel ning sellega on kaasnenud jõuline keskmise palga kasv • Tootmiskapitali laiendamine ja töötajate kapitaliga varustatuse parandamine võimaldab säilitada konkurentsivõimet ning suurendada toodangu mahtu ka olukorras, kui tööealiste inimeste hulk väheneb ja tööjõukulud kasvavad kiiresti Reaalne tööjõu ühikukulu, ps, indeks 2001=100 Keskmise brutopalga aastakasv, vs 25% 120 20% 115 15% 110 10% 105 5% 100 0% 95 -5% 90 -10% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Allikas: statistikaamet, Eesti Pank 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 21
  22. 22. Võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eestis toiminud väga kiire tööpuuduse vähenemine • Järgnevatel aastatel saab tööpuuduse vähenemine olema visa Tööpuuduse määr 24 kuud ja enam 12 kuni 23 kuud 6 kuni 11 kuud vähem kui 6 kuud töötuse määr 20% % tööjõust 16% 12% 8% 4% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 22
  23. 23. Tööturul osalemise aktiivsus on varasemate aastatega võrreldes kõrgem • Ravikindlustuse laienemine registreeritud töötutele, paremad tööturu teenused ning suurenenud töötutoetus on tõstnud tööjõus osalemise määra • Tõenäoliselt on töötute hulgas varasemast rohkem inimesi, kellel on keerulisem tööd leida kas puuduva kvalifikatsiooni ja oskuste või pikalt kestnud töötuse tõttu • Kui tööjõus osalemise aktiivsus oleks kriisieelsel tasemel, siis tööpuuduse määr oleks 2013. esimesel poolel olnud alla 5% Tegelik töötuse määr ja töötuse määr kui tööjõus osalemine oleks 2006-2007. aasta tasemel tööjõus osalemise määr (parem telg) tegelik töötuse määr töötuse määr 2006.-2007. aasta keskmise osalemismäära korral 4 jooksev keskmine (tööjõus osalemise määr (parem telg)) 69% 20% 68% 15% 67% 66% 10% 65% 64% 5% 63% 0% 62% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 23
  24. 24. Kinnisvaraturul on toimunud hoogne hinnakasv • Buumi tipuga võrreldes on hinnad veel neljandiku võrra madalamal, kriisi põhjast aga • • tõusnud üle 70% Sissetulekute kiire kasv parandab majapidamiste reaalset ostujõudu, kuid koos madalate intressimääradega püsib kinnisvarahindade ülemäärase tõusu oht 2014. aastal jõustuva krediidiasutuste seaduse muudatusega on keskpangal õigus laenukasvukasvu ohjata vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude kehtestamisega kommertspankadele Tehingute arv ja mediaanhind Eesti korteriturul 3 500 1400 3 000 1200 2 500 1000 2 000 800 1 500 600 1 000 400 500 200 0 2004 0 2005 2006 2007 2008 tehingute arv 7.02.2014 2009 2010 2011 2012 2013 m ediaanhind (p.s) EMS 9. aastakonverents - Pärnu Allikas: Eesti Pank 24
  25. 25. Kokkuvõtteks • Kriisi selgroog on Euroopas murtud, kuid aastatega kuhjunud probleemide täielik kõrvaldamine • • • • • on aeganõudev protsess. Sellest tulenev partnerriikide hillitsetud kasv mõjutab suure avatuse tõttu ka Eesti majanduse kasvuväljavaadet. Oluliseks väljakutseks majanduspoliitika seisukohalt on väga erinev tööturu olukord Euroopa riikides. Uute töökohtade loomise eelduseks on konkurentsivõime parandamine. Samas on euroalal tehtud olulisi edusamme riigirahanduse kordaseadmisel ning fiskaalkonsolideerimise lühiajalised kulud on taandumas. Usaldusväärsus euroala majanduse edasise väljavaate osas on paranenud. Investeeringud pole euroalal seni veel näidanud selget taastumise märki. Majanduskasvu kiirenemise seisukohalt on oluline, et paranev kindlustunne suurendaks ettevõtete investeerimisjulgust. Eesti ettevõtete kasumlikkus on viimastel aastatel olnud hea, kuid see tuleneb tagasihoidlikust kapitalimahutusest. Kallinenud tööjõu tingimustes on investeerimine uutesse tehnoloogiatesse oluline, et jääda rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeliseks. Euroala inflatsioon on madal, kuid osaliselt on see tingitud konkurentsivõime kasvatamise seisukohalt hädavajalike muutustega. 7.02.2014 EMS 9. aastakonverents - Pärnu 25

×