Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Ardo Hansson. Majanduse kohandumine Balti riikides

450 views

Published on

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ardo Hansson. Majanduse kohandumine Balti riikides

  1. 1. Majanduse kohandumine Balti riikides Ardo Hansson Eesti Pank 10. aprill 2013
  2. 2. TeemadA. Võrdlus majanduse kohandumisega teistes riikides varasemate kriisiepisoodide eel ning ajalB. Hiljutine kriisiperiood: majanduse kohandumine Balti riikides võrdluses kolme euroala riigiga (Iirimaa, Kreeka ja Portugal)C. Kiire või aeglane kohandumine: eelised ja puudused
  3. 3. A. Võrdlus majanduse kohandumisega teistes riikides varasemate kriisiepisoodide eel ning ajal
  4. 4. A. Balti riikide majanduse kohandumine rahvusvahelises võrdluses: metoodika ja andmedMajandustsükli tipp kvartaalsete andmete alusel on kvartal, mil kvartaalse SKP tase on kõrgeim (kvartaalne SKP on kõrgem nii kahe eelneva kvartali SKPst kui ka kahe järgneva kvartali SKPst).Majandustsükli põhi kvartaalsete andmete alusel on kvartal, mil kvartaalse SKP tase on madalaim (kvartaalne SKP on madalam nii kahe eelneva kvartali SKPst kui ka kahe järgneva kvartali SKPst).Valim: 23 arenenud majandusega riigi ning 18 areneva majandusega riigi näitajad.Andmed: 1960 I kv – 2012 II kv, sesoonselt silutud, püsihindades.Allikas: IMF IFS andmebaas.Näitajad: (1) SKP; (2) väliskapitali netosissevool; (3) reaalintressimäär; (4) THI-põhine reaalne vahetuskurss.Kokku 188 majanduslanguse episoodi.Keskendume arengusuundumustele neli aastat enne ja kolm aastat pärast SKP kõrgeimat taset.
  5. 5. A. Balti riikide hiljutise kriisiepisoodi võrdlusteiste riikide varasematekriisiperioodidega: reaalne SKPA. SKP dünaamika neli aastat enne SKP B. SKP dünaamika kolm aastat pärastkõrgeimat taset (t-15=100) SKP kõrgeimat taset (t0=100) 5
  6. 6. A. Balti riikide hiljutise kriisiepisoodi võrdlus teiste riikide varasemate kriisiperioodidega: väliskapitali netosissevoolA. Väliskapitali netovood neli aastat B. Väliskapitali netovood kolm aastatenne SKP kõrgeimat taset (% SKPst) pärast SKP kõrgeimat taset (% SKPst) 6
  7. 7. A. Balti riikide hiljutise kriisiepisoodi võrdlusteiste riikide varasematekriisiperioodidega: reaalintressimäärA. Reaalintressimäär neli aastat enne SKP B. Reaalintressimäär kolm aastatkõrgeimat taset (%) pärast SKP kõrgeimat taset (%) 7
  8. 8. A. Balti riikide hiljutise kriisiepisoodi võrdlusteiste riikide varasemate kriisiperioodidega:hinna-alane konkurentsivõimeA. Reaalse efektiivse vahetuskursi B. Reaalse efektiivse vahetuskursidünaamika neli aastat enne SKP kõrgeimat dünaamika kolm aastat pärast kõrgeimattaset (t-15=100) SKP taset (t0=100) 8
  9. 9. A. Balti riikide majanduse kohandumine rahvusvahelises võrdluses: kokkuvõteBalti riikide majandustsüklid on sarnased areneva majandusega riikide majandustsüklitega.Areneva majandusega riikide majandustsüklitele on iseloomulik:(1) makromajanduslike näitajate suured muutused;(2) kapitali sissevoolu äkilised lõppemised;(3) tarbimise kõrgem volatiilsus võrreldes kogutoodangu volatiilsusega;(4) kaubandusbilansi vastutsükliline liikumine;(5) reaalintressimäärade vastutsükliline liikumine.Sarnased muutused leidsid aset ka Balti riikides.Võrreldes varasemate majanduslanguse perioodidega eristuvad Balti riigid:1) enamike majandusnäitajate ebatavaliselt kõrge volatiilsuse poolest;2) suurte muutuste poolest sisenõudluses ning suure välis- ja finantssektori haavatavuse poolest.Seevastu eelarve- ja konkurentsivõime näitajate puhul kõrget volatiilsust ei ilmnenud. 9
  10. 10. B. Hiljutine kriisiperiood: majanduse kohandumine Balti riikides võrdluses Kreeka, Iirimaa ja Portugaliga 10
  11. 11. B. SKP muutus alates 2007. aastast valitud Euroopa Liidu liikmesriikides Muutus SKP tasemes Muutus SKP tasemes SKP tase 2012 Q4 majandustsükli tipust (perioodil majandustsükli tipust (perioodil (2000=100) 2007-08) majandustsükli põhjani 2007-08) praeguse SKP tasemeni (perioodil 2008-12) (2012 Q4)Soome -10,5% -5,0% 120,9Eesti -19,6% -3,8% 161,7Läti -24,6% -12,2% 162,3Leedu -15,9% -4,7% 170,1Kreeka -21,9% -21,9% 106,0Portugal -8,3% -8,3% 100Iirimaa -10,7% -7,8% 133,3Küpros -4,1% -4,1% 127,8Hispaania -6,5% -6,5% 120,1Itaalia -8,1% -8,1% 100,5EL-27 (kaalumata) -8,9% -3,8% 130,1 Allikas: Eurostat 11
  12. 12. B. Reaalne SKP: Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal SKP (kvartaalne) dünaamika ja prognoos pärast SKP kõrgeimat taset perioodil 2007–08 (t0=100) 105 100 95 90 85 80 75 Balti riigid Balti riigid (IMF prognoos 2012Q3 - 2014Q4) Iirimaa, Kreeka, Portugal Iirimaa, Kreeka, Portugal (IMF prognoos 2012Q3 - 2014Q4) Allikas: Eurostat, IMF WEO andmebaas 2012. aasta oktoobri seisuga 12
  13. 13. B. Eratarbimine: Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal Eratarbimise (kvartaalne) dünaamika pärast SKP kõrgeimat taset perioodil 2007–08 (t0=100) 105 100 95 90 85 80 75 70 t_0 t_1 t_2 t_3 t_4 t_5 t_6 t_7 t_8 t_9 t_10 t_11 t_12 t_13 t_14 t_15 t_16 t_17 Balti riigid Iirimaa, Kreeka, Portugal Allikas: Eurostat 13
  14. 14. B. Tööpuudus: Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal Tööpuuduse (kvartaalne) dünaamika ja prognoos pärast SKP kõrgeimat taset perioodil 2007–08 (%) 20 18 16 14 12 10 8 6 4 Balti riigid Balti riigid (IMF prognoos 2012Q3 - 2014Q4) Iirimaa, Kreeka, Portugal Iirimaa, Kreeka, Portugal (IMF prognoos 2012Q3 - 2014Q4) Allikas: Eurostat, IMF WEO andmebaas 2012. aasta oktoobri seisuga 14
  15. 15. B. Tööjõu ühikukuludel põhinev reaalne efektiivne vahetuskurss (REER): Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal Tööjõu ühikukuludel põhineva REER-i (kvartaalne) dünaamika pärast SKP kõrgeimat taset perioodil 2007–08 (t0=100) 110 105 100 95 90 85 Balti riigid Iirimaa, Kreeka, Portugal Allikas: Eurostat 15
  16. 16. B. Jooksevkonto tasakaal: Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal Jooksevkonto tasakaalu dünaamika ja prognoos perioodil 2007–14 (% SKPst) 10 5 0 -5 -10 -15 -20 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Balti riigid Balti riigid (IMF prognoos 2012 - 2014) Iirimaa, Kreeka, Portugal Iirimaa, Kreeka, Portugal (IMF prognoos 2012 - 2014) Allikas: Eurostat, IMF WEO andmebaas 2012. aasta oktoobri seisuga 16
  17. 17. B. Eelarve tasakaal: Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal Eelarve tasakaalu dünaamika ja prognoos perioodil 2007–14 (% SKPst) 2 0 -2 -4 -6 -8 -10 -12 -14 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Balti riigid Balti riigid (IMF prognoos 2012 - 2014) Iirimaa, Kreeka, Portugal Iirimaa, Kreeka, Portugal (IMF prognoos 2012 - 2014) Allikas: Eurostat, IMF WEO andmebaas 2012. aasta oktoobri seisuga 17
  18. 18. B. Riigi ja erasektori võlg: Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal A. Avaliku sektori võlg aastatel 2007 ja B. Erasektori võlg aastatel 2007 ja 2011 (% SKPst) 2011 (% SKPst) 140 250 120 200 100 80 150 60 100 40 20 50 0 0 2007 2011 2007 2011 Balti riigid Iirimaa, Kreeka, Portugal Balti riigid Iirimaa, Kreeka, Portugal Allikas: Eurostat 18
  19. 19. B. Hiljutise kriisiperioodi kokkuvõte: majanduse kohandumine Balti riikides võrdluses Kreeka, Iirimaa ja Portugaliga1. Majanduse suhteliselt kiire kohandumine Balti riikides võrreldes aeglasema kohandumisega Kreekas, Iirimaal ja Portugalis.2. Kapitalivoogude sissevoolu järsk lakkamine Balti riikides võrreldes järk-järgulise kohandumisega Kreekas, Iirimaal ja Portugalis (erakapitali sissevoolu asendumine keskpankade poolt pakutava likviidsusega).3. Avaliku sektori võlakoormuse järsk kasv Kreekas, Iirimaal ja Portugalis võrreldes mõõduka kasvuga Balti riikides.4. Erasektori võlakoormuse märkimisväärne kasv Kreekas, Iirimaal ja Portugalis võrreldes erasektori võlakoormuse vähenemisega Balti riikides.5. Sarnased muutused ilmnesid hinna- ja kulualase konkurentsi osas (reaalne vahetuskurss). 19
  20. 20. C. Kiire või aeglane kohandumine: eelised ja puudusedKiire kohandumise puudused: - ülereageerimise tõttu võivad tegevuse lõpetada ka jätkusuutlikud ettevõtted, mis toob omakorda kaasa füüsilise ja inimkapitali vähenemise; - võib osutuda poliitiliselt keerukaks, kui valijad pole piisavalt informeeritud või on tõrksad muutuste suhtes; - kui kohandumismeetmeid rakendatakse kiiresti, võivad sellega kaasneda vead majanduspoliitikas.Kiire kohandumise eelised: - lühem ebakindluse periood, mis võib pärssida majanduslikku aktiivsust (eriti investeerimisotsuseid); - jätkusuutmatute ettevõtete tegevuse kiire lõpetamine, mis võimaldab ressursside paigutust tootlikumatesse valdkondadesse; - võimalik vältida reformidest väsimist; - võimalik vältida nii avaliku sektori kui erasektori võlakoormuse liigset kasvu. 20
  21. 21. C. Mille tõttu oli võimalik Balti riikide majanduste kiire kohandumine?Kiire kohandumine oli Baltimaades suures osas paratamatu:- erakapitali sissevool lõppes järsult ning sellele järgnes kapitali suuremahuline väljavool;- negatiivne kaubandusšokk oli tugevam kui enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides;- puudusid efektiivsed vastutsüklilised poliitikad.Balti riikide majanduskeskkond on paindlik:- pangandussektor kuulub suures ulatuses tugevatele välispankadele, kellel on hea ligipääs keskpankade poolt pakutavale likviidsusabile (nt. Rootsi pangad);- tugev kasvupotentsiaal;- Balti riikide pangad olid hästi kapitaliseeritud;- tööturg suhteliselt paindlik;- suhteliselt suur kaubeldav sektor. 21
  22. 22. C. Kas Balti riike ootab stabiilne kasv?Kohandumine on taganud majandusele tugevama aluse:- välis- ja finantssektori haavatavus on oluliselt vähenenud;- toimunud on märkimisväärsed muutused majanduse struktuuris;- paljud väheefektiivsed ettevõtted on oma äritegevuse lõpetanud.Järsud muutused majanduskeskkonnas nõuavad jätkuvalt tähelepanu:- varasem või jõulisem sekkumine, et vältida haavatavuste tekkimist;- eelarveliste ja makrofinantsjärelevalveliste meetmete aktiivsem kasutamine;- majanduse vastupanuvõime säilitamise vajalikkus. 22

×