Linux koolis – kuidas ja milleks?                      Edmund Laugasson                      EIÕPS juhatuse liige         ...
Kuidas see algas?●   Internetist otsides võib leida Elmer Joandi artikli aastast 1998 –    http://www.ise.ee/telemaatika98...
Kuidas see algas?●   Koolilinuxi projekt Eestis – http://www.nordtech.ee/koolilinux/ -    kena algatus kuid jäi pooleli. H...
Mida on tehtud?●   inglaste kena algatus - http://www.linuxgfx.co.uk/ ja    http://en.wikipedia.org/wiki/The_Linux_Schools...
Mida on tehtud?●   täpset ülevaadet ei saa kuniks ei ole tehtud vastavat uuringut – kohustust    registreerida ju ei ole, ...
Mida on tehtud?●   ECDL-ile (http://www.ecdl.ee/) vastavad vaba tarkvara materjalid -    http://www.opensource.bda.lv/ee/o...
Mida on tehtud?●   veel viiteid:    http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_free_and_open-source_software_pack    ages    htt...
Riiklik õppekava?●   Põhikooli Riiklik Õppekava -    https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001?leiaKehtiv sisaldab    l...
01.07.2014?●   Maailmapanga andmeil -    http://data.worldbank.org/about/country-classifications/country-a    nd-lending-g...
Litsentside hinnad koolis●   kui enne hinnatõusu oli ühe töökoha (MS Windows + MS Office)    maksumus Koolilepingus (MS Sc...
Litsentside hinnad koolisreaalsed hinnad (€, sh KM) pärinevad GT Tarkvaralt 7.08.2012 seisuga                             ...
Litsentside hinnad koolisKõik siintoodud litsentsid nõuavad aluslitsentsi, milleks on 113 € ühearvuti kohta. Siia lisandub...
Viirusetõrje?Märkimist väärib asjaolu, et näiteks Linuxit kasutades pole vajaviirusetõrjet osta kuna seal pahavara praktil...
Viirusetõrje?MS Security Essentials-i asemel pakutakse koolidele MS ForefrontEndpoint Protection nimelist viirusetõrjet hi...
Open Academic LicenceVäljaostulitsents Open Academic annab kaasa autoriseerimiskoodi,mis võimaldab 2 aasta jooksul üksikul...
MS Office?MS Office-iga on nii, et hetkel on küll Koolileping ent kui see lõpebsiis ei tohi ühelgi arvutil enam MS Office-...
Koosvõime raamistikLisaks on käivitatud Tarkvararaamistik 2011 riigihange(http://www.riso.ee/et/node/518) koosvõime raamis...
Koosvõime raamistikKoosvõime raamistik on Eesti valitsuse tahte avaldus kasutada vabatarkvara kogu riigis. Dokument Riigi ...
Koosvõime raamistikOlgu mainitud, et kuigi MS Office 2010 toetab OpenDocumentiavamist ja salvestamist – ei tee ta seda ala...
Koosvõime raamistikLibreOffice on alati tasuta saadaval ja võimalik kõikides koolides jtavaliku sektori asutustes peale pa...
Office Open XMLDOCX, XLSX, PPTX jne on tuntud ka kui Office Open XML(http://en.wikipedia.org/wiki/Office_Open_XML ) failiv...
MS Office tasuta võimalused?●   MS Windowsile on saadaval tasuta MS Office-i vaatamisprogrammid    –   MS Word Viewer: uus...
MS Office tasuta võimalused?●   Pilverakendused on ka:    –   http://viewer.zoho.com/    –   http://www.viewdocsonline.com...
Koolide üleminek vabatarkvarale?Kuna üleminek koolides võtab aega siis seetõttu oleks mõistlikkohe üleminekuga alustada, e...
Milleks üle minna vabatarkvarale?●   koolides on endiselt vaja õpetada informaatikat ja kasutada arvuteid –    sõltumata M...
Kohustuslikuks?Teada on ka asjaolu, et kuni ei ole kohustuslik siis keegi ei ole sellesthuvitatud, et oma mugavustsoonist ...
Quo vadis – Eesti riik?Niikaua kuni riik ei võta ette otsustavaid samme üleminekuks siisvabatahtlikkusele lootma jäädes ei...
Mida arvavad õpetajad, õpilased?●   nii õpetajatele kui ka õpilastele on oluline, et õppetööks kasutatav    tarkvara oleks...
Strateegiad?●   Järk-järguline üleminek: alguses vahetada välja rakendused ja seejärel    operatsioonisüsteem. Rakendused ...
Strateegiad?●   Üleminekuperioodiks on mõistlik jätta mõned Microsofti tarkvaraga    arvutid●   uued arvutid varustada vai...
Mida teha õpitarkvaraga?Leidub ka õpitarkvara, mis kuidagi Linuxi all töötada ei taha – Solid Edge,CNC-masinate juhttarkva...
Mida teha õpitarkvaraga?Lego robotite originaaltarkvara saab asendada näiteks:●   http://thenxtstep.blogspot.com/2011/01/s...
Muu tarkvara koolis?Muu tarkvara on oluliselt lihtsam asendada vabatarkvaraga. Kui küsimus onkasutaja harjumustes siis see...
Sõltuvus?Võidakse öelda, et kui läheme üle vabatarkvarale – ka siis sõltumesellest? EI!Tootjalukku siin ei ole – kasutatav...
Eesti riik?Siinkohal võiks küsida, et kas meile läheb korda meie riik?Kas võiksime jätta maksumaksja raha Eestisse, et sel...
Neutraalsus?Kas vabatarkvara on kui võõrkeha, mis tungib meie kooliellu?Meil on ju Microsofti tarkvara olnud juba aastaid ...
LõpetuseksEespool kirjeldatut kokku võttes:●   rõhuv enamus koolis vajaminevad tegevused, sh informaatika    õpetamine – s...
LõpetuseksEespool kirjeldatut kokku võttes:●   kui koolides õpetatakse ka vabatarkvara siis sellest võidab ka riik –    va...
LõpetuseksEespool kirjeldatut kokku võttes:●   läbi vabatarkvara kasutamise kaasneb ka turvalisuse ja töökindluse    kasv ...
LõpetuseksEespool kirjeldatut kokku võttes:●   levinud on naabri efekt – kui naaber kasutab siis mina ka kuid keegi ei    ...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Linux koolis

1,546 views

Published on

Linux koolis

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Linux koolis

  1. 1. Linux koolis – kuidas ja milleks? Edmund Laugasson EIÕPS juhatuse liige edmund.laugasson@eiops.edu.eeEsitlus kätte saadav aadressil http://www.slideshare.net/edmundlaugasson/
  2. 2. Kuidas see algas?● Internetist otsides võib leida Elmer Joandi artikli aastast 1998 – http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/linux_koolis.htm – seal tuuakse peamise argumendina välja GPL litsents ja lähtekoodi avatus● veidi hilisem artikkel Koolielus aastast 2011 – http://koolielu.ee/info/readnews/124977/linux-koolides kus tuuakse välja, et Linuxit mittekasutavad koolid panevad oma õpilased ebavõrdsemasse olukorda Sama artikli lõpus veel mõned viited.
  3. 3. Kuidas see algas?● Koolilinuxi projekt Eestis – http://www.nordtech.ee/koolilinux/ - kena algatus kuid jäi pooleli. Huvilistele projekt lugemiseks - http://et.scribd.com/doc/4055115/Koolilinuxi-projekt● väike artiklite kogumik aastast 2010 - http://et.scribd.com/doc/27641474/Edmund-Laugasson-Vaba-tarkva ra-mujal-maailmas - selgub, et mitmed koolid üle maailma on üle minemas või juba läinud Linuxile● Jüri Vainu raamat „Operatsioonisüsteem Linux“ (1998): http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/index2.htm
  4. 4. Mida on tehtud?● inglaste kena algatus - http://www.linuxgfx.co.uk/ ja http://en.wikipedia.org/wiki/The_Linux_Schools_Project - Ubuntu LTS- versiooni baasil valmislahendus koolidele: veebipõhine haldus (4096-bit AES krüpto), LAMP, FTP, e-post, Samba failiserver, PDC (primaarne domeenikontroller – NT 4.0), LDAP, proxy (Squid), DHCP-server, intsidentide haldus, WPKG tugi Windowsi klientidele jne● analoogne lahendus Fedora baasil - http://directory.fedoraproject.org/● Wikipedia ülevaade http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Linux_adopters
  5. 5. Mida on tehtud?● täpset ülevaadet ei saa kuniks ei ole tehtud vastavat uuringut – kohustust registreerida ju ei ole, üks arutelu - http://pingviin.org/ftopic3241.html● kuuldavasti Eestis kasutatakse mitmes koolis vabatarkvara ja see arv kasvab üha enam, mida lähemale 01.07.2014 tuleb – sellest mõne hetke pärast● manpremo – hea algatus meie oma tegijate poolt - https://wiki.itcollege.ee/index.php/Manpremo ja https://www.manpremo.org/● 2010 Vaba Tarkvara Päev: materjalid leitavad: https://www.ria.ee/tark-e-riik-2010/ ja ka http://wiki.softwarefreedomday.org/2012/Estonia/ http://www.softwarefreedomday.org/
  6. 6. Mida on tehtud?● ECDL-ile (http://www.ecdl.ee/) vastavad vaba tarkvara materjalid - http://www.opensource.bda.lv/ee/oppematerjalid/ - võiks teha kaasaegsemad materjalid, nt Estobuntu baasil● http://atveries.lv/cd/index-ee.html - veel lätlastelt valik vaba tarkvara Windowsile● http://www.valo-cd.net/ - soomlaste analoogne algatus● neid on kindlasti veelgi - http://opensourcewindows.org/ , http://osswin.sourceforge.net/ , http://opensourcelist.org/ , http://vabavara.eu/ , http://www.theopendisc.com/● riigi tugi oleks siin asjakohane...
  7. 7. Mida on tehtud?● veel viiteid: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_free_and_open-source_software_pack ages http://viki.pingviin.org/Windowsi_programmide_vasted_Linuxis http://www.digitaldarknet.net/thelist/● vabatarkvaraliste analoogide leidmine: http://www.osalt.com/ http://alternativeto.net/● http://linux.ee/ , https://pingviin.org/ http://kysi-mult-linuxit.alvatal.ee/ http://www.estobuntu.org/
  8. 8. Riiklik õppekava?● Põhikooli Riiklik Õppekava - https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001?leiaKehtiv sisaldab lisa 10: valikaine „Informaatika“ - https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1009/VV1_lisa10.pdf kus punktis 1.1.4 Füüsiline õppekeskkond räägitakse erinevate operatsioonisüsteemidega arvutite vajadusest : lisaks Windowsile kas Mac OS või Linux – ideaalis võiks kõiki kolme õpetada ent Apple-i riistvara käib koolidele üle jõu – jääb vaid Linux...● riik ei jõua kontrollida punkti 1.1.4 täitmist...
  9. 9. 01.07.2014?● Maailmapanga andmeil - http://data.worldbank.org/about/country-classifications/country-a nd-lending-groups#High_income - on Eesti kõrge sissetulekuga maa: 12 476 € ja rohkem aastas● sellest tulenevalt ei saa Microsoft pakkuda enam programmi „Partners in Learning“ (PiL) hüvesid – soodsamaid hindu litsentside rentimisel● hinnatõus toimus 01.07.2011 kuid veidi enne seda pakuti 3-aastast püsilepingut, mida enamus koole ka valis – 3 aastat saabki täis 01.07.2014
  10. 10. Litsentside hinnad koolis● kui enne hinnatõusu oli ühe töökoha (MS Windows + MS Office) maksumus Koolilepingus (MS School Agreement) 3,9 € (koos KM- ga) siis uued hinnad on ~13,77 korda kallimad: MS Windows 23,01 € ja MS Office 30,68 € - kokku 53,69 € - siia lisandub veel viirusetõrje – see oli esialgne prognoos● koolis ei tohi kasutada tuntud tasuta viirusetõrjeid – AVG, Avira, MS Security Essentials jne – rahapuudusel suurem turvarisk...
  11. 11. Litsentside hinnad koolisreaalsed hinnad (€, sh KM) pärinevad GT Tarkvaralt 7.08.2012 seisuga perioodlitsents tüüp min kogus MS Windows MS Office aastates kõik kooliKoolileping rent arvutid kuid 1 või 3 24 32 vähemalt 25 kõik 200+ töötunnigaOVS-ES rent 1 või 3 23 32 töötajad kuid vähemalt 5Open Academic väljaostmine 5 2 76 78
  12. 12. Litsentside hinnad koolisKõik siintoodud litsentsid nõuavad aluslitsentsi, milleks on 113 € ühearvuti kohta. Siia lisandub veel viirusetõrje tasu orienteeruvalt 11 € ühearvuti kohta aastas. Veel olgu öeldud, et üks organisatsioon saab ühekorra kasutada Microsofti kampaania Get Genuine (hangi tõeline)võimalust ehk siis 113 €-ga saada aluslitsents. Hiljem tuleb ostakarbiversioon ehk siis suurusjärk 200 € aluslitsentsiks. Teiste sõnadegatuleks kohe valida see arvutite hulk, millele aluslitsents mainitudMicrosofti kampaania Get Genuine (hangi tõeline) raames ostetaksekuna seda saab teha vaid üks kord.Aluslitsentsiks osta selline, mida ka kasutadasaab (mitte MS WinXP Home RUS)...
  13. 13. Viirusetõrje?Märkimist väärib asjaolu, et näiteks Linuxit kasutades pole vajaviirusetõrjet osta kuna seal pahavara praktiliselt ei levioperatsioonisüsteemi eripärade tõttu. Sama lugu on tegelikult kaMac OS-iga. Samas tuleb hoida ka Linuxit kaasaegsena ehk siisuuendada – turvalisus ei ole seisund vaid pidev protsess, mille eestpeab hea seisma ja seda sõltumata kasutatavast tarkvarast. Lihtsaltvabatarkvara kasutades ei tule lisakulutusi viirusetõrje näol. SamasLinuxit jt sealseid programme on oluliselt lihtsam ehk siisvähem töömahukam kaasaegsena hoida kui sedaWindowsi või Mac OS-i all on.
  14. 14. Viirusetõrje?MS Security Essentials-i asemel pakutakse koolidele MS ForefrontEndpoint Protection nimelist viirusetõrjet hinnaga 2,8 € ühe arvutikohta ja seda siis koos Koolilepingu või OVS-ES lepinguga(rendilepingud) – kogus peab olema sama, mis põhitoodetel (kas siisarvuti- või töötajapõhine).Symantec Endpoint Protection-i orienteeruv hind on 10,2 € ühearvuti kohta – seda siis Open Academic Licence-i puhul.Teised viirusetõrjed on juba kallimad.
  15. 15. Open Academic LicenceVäljaostulitsents Open Academic annab kaasa autoriseerimiskoodi,mis võimaldab 2 aasta jooksul üksikult litsentse juurde osta. Kui seeaeg möödas siis tuleb uuesti miinimumkogus litsentse võtta, mistaas 2 aasta jooksul võimaldavad siis üksikult juurde lisada. Litsentsise on tähtajatu.Alati on võimalik ka täisversioon võtta – koos uue arvutiga onsuurusjärk 100 € (OEM-litsents) ja olemasolevale arvutilekarbiversioon (retail) suurusjärk 200 €.Ilmselt kõige parem suhe paindlikkuseja hinna vahel.
  16. 16. MS Office?MS Office-iga on nii, et hetkel on küll Koolileping ent kui see lõpebsiis ei tohi ühelgi arvutil enam MS Office-it peal olla – selleks tulebsiis eraldi litsents osta. Edasine MS Office-i kasutus sõltub valitavastlitsentseerimisskeemist. Samas ei ole MS Office-i olemasolu enamvajalik kuna Eesti riik näeb ette sellest loobumise. Riik ise on siineeskuju näidanud – Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium onMS Office-ist ~loobunud. Teised ministeeriumid tulevad siin tasapisijärgi. Eks seetõttu ka 4 riigihanget LibreOffice-i teemadel(http://www.riso.ee/et/LibreOffice-tugihanked ) on käima pandud, et seda üleminekut toetada.Täisversiooni hinnad algavad 300 €-st.
  17. 17. Koosvõime raamistikLisaks on käivitatud Tarkvararaamistik 2011 riigihange(http://www.riso.ee/et/node/518) koosvõime raamistiku(http://www.riso.ee/et/koosvoime/raamistik) kaasajastamiseks, misnäeb muuhulgas ette ka vaba tarkvara ekspertide võrgustiku loomise– see on ka loodud Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liidu näol(ALVATAL – http://www.alvatal.ee/) - sellega on olemas kavabatarkvara tugi firmade näol.
  18. 18. Koosvõime raamistikKoosvõime raamistik on Eesti valitsuse tahte avaldus kasutada vabatarkvara kogu riigis. Dokument Riigi IT arhitektuur. Versioon 1.01 (2007)ja selle dokumendi uuem versioon sätestab muuhulgas ka kasutatavatefailivormingute valiku:● mitmepoolset redigeerimist vajavate failide puhul OpenDocument - seda võimaldab LibreOffice kui ka MS Office 2010 ja uuem● mitmepoolset redigeerimist mittevajavate failide puhul PDF - seda võimaldab LibreOffice kui ka MS Office 2010 ja uuemKoosvõime raamistikus ei ole juttuMS Office-i failivormingute kasutamisest...
  19. 19. Koosvõime raamistikOlgu mainitud, et kuigi MS Office 2010 toetab OpenDocumentiavamist ja salvestamist – ei tee ta seda alati nii kui oodatakse kuigiMS on OASIS-Openi liige. Seetõttu ei soovita failivahetust rajadaimpordile-ekspordile: avades OpenDocumenti vormingus dokumentiMS Office-iga on see tema jaoks importimine ja salvestamine MSOffice-iga OpenDocumenti on tema jaoks eksportimine. Sama onLibreOffice-i jaoks MS Office-i failivormingute kasutamine – mittepanna vaikimisi!Lahendus on olemas – tuleb kasutada LibreOffice-itja seeläbi ka OpenDocumenti vorminguid!Seda on ka riik oma koosvõime raamistikugaette näinud.
  20. 20. Koosvõime raamistikLibreOffice on alati tasuta saadaval ja võimalik kõikides koolides jtavaliku sektori asutustes peale panna. Veelgi enam – koolis saabseda ka täiesti legaalselt õpilasele koju kaasa anda või siis lingi kusttõmmata saab. Windowsile on olemas ka portatiivne versioon(töötab ka nt mälupulgalt) ja 2013 lõpuks lubatakse ka veebipõhistversiooni. Praktiliselt iga Linuxiga on LibreOffice kaasas, Mac OS-iletuleb paigaldada.Vastandina MS Office, mille sama versiooni hoidminekõikides arvutites kulukas on – kas siis arvutipõhisevõi töötajapõhise litsentseerimisskeemikasutamisel.
  21. 21. Office Open XMLDOCX, XLSX, PPTX jne on tuntud ka kui Office Open XML(http://en.wikipedia.org/wiki/Office_Open_XML ) failivormingute perekond.Kasutusel alates MS Office 2007-st. Samas ei vasta MS Office 2007 egaMS Office 2010 poolt tehtud failid Office Open XML standardile. Seetõttupakub näiteks uusim LibreOffice võimalust salvestada Office Open XMLversiooni ning eraldi MS Office 2007/2010 versiooni.Office Open XML-i (OOXML) standard on ~10 korda mahukamja seetõttu ka oluliselt raskem praktikas juurutadavõrreldes OpenDocument-iga. Seda enam,et OOXML ei ole ISO standard ja ei kirjeldakõiki nüansse.
  22. 22. MS Office tasuta võimalused?● MS Windowsile on saadaval tasuta MS Office-i vaatamisprogrammid – MS Word Viewer: uusima leidmine, eestikeelse allalaadimine – MS Excel Viewer: uusima leidmine, eestikeelse allalaadimine – MS Powerpoint Viewer: uusima leidmine, eestikeelse allalaadimineTöötavad üldiselt ka Linuxis üle ühilduvuskihi Wine, võib esineda tõrkeid.● varasemad versioonid MS Office-i vaatamisprogramme...● veel vaatamisprogramme: http://www.officeviewers.com/● SkyDrive - https://skydrive.live.com/ Pilverakendus, tasuta Windows Live-i kontoga kasutatav, 7 GB ruumi.
  23. 23. MS Office tasuta võimalused?● Pilverakendused on ka: – http://viewer.zoho.com/ – http://www.viewdocsonline.com/ – http://docs.google.com/viewer - mugav kasutada veebis näitamiseks (WCAG - http://www.w3.org/TR/WCAG/ - nõuete täitmiseks) – http://drive.google.com/ - 5 GB tasuta ruumi: saab ka reaalajas muuta mitme inimese pooltKõik need keskkonnad ei ole sama võimekusegaent siiski tasuta saadaval.
  24. 24. Koolide üleminek vabatarkvarale?Kuna üleminek koolides võtab aega siis seetõttu oleks mõistlikkohe üleminekuga alustada, et see oleks võimalikult valutu kõigileasjaosalistele. Selle ülemineku toetamiseks ja lihtsustamiseks ongiEesti riik käivitanud eespool mainitud 5 riigihanget (tarkvararaamistik2011 + neli LibreOffice-i riigihanget), et luua soodus pinnasvabatarkvarale üleminekuks kuna on ette näha, et koolide eelarved eikasva samas tempos kui Microsofti tarkvara hinnad. Seetõttu ei olerahaliselt võimalik koolidel samas mahus enam Microsoftitarkvara edasi rentida või osta.Kuid leidub ka KOV-e, kes siiski seda rahakulutavad – nt Tallinn...
  25. 25. Milleks üle minna vabatarkvarale?● koolides on endiselt vaja õpetada informaatikat ja kasutada arvuteid – sõltumata MASU tõmbetuultest● õpilaste ja ka õpetajate silmaringi avardamine ei tee paha● vabadus on parem kui vangistus – ka arvutimaailmas● julge olla eestlane – ka arvutis! Vabatarkvaralisi programme saad aidata tõlkida ja paremaks muuta ka Sina!● arvutite haldus on lihtsam ja seetõttu ka soodsam● lisalugemist eksiarvamustest jt aspektidest leiab siit esitlusest
  26. 26. Kohustuslikuks?Teada on ka asjaolu, et kuni ei ole kohustuslik siis keegi ei ole sellesthuvitatud, et oma mugavustsoonist väljuda.Isegi kui on kohustuslik – ka siis peaks olema kontroll, mis jälgiks üleminekut.Näeme seda kasvõi Liiklusseaduse täitmisel – kuigi see on kohustuslik,rikutakse seda praktiliselt iga päev ja sisuliselt üle päeva hukkub inimene...Eesti riik kulutab aastas ~2,24 mln € omanduslikutarkvara litsentside ostmisele ja/või rentimisele –selle eest saaks ~500 inimest aasta aegamiinimumpalka... Lisalugemist:http://www.riso.ee/et/koosvoime/vabavara/kontoritarkvara
  27. 27. Quo vadis – Eesti riik?Niikaua kuni riik ei võta ette otsustavaid samme üleminekuks siisvabatahtlikkusele lootma jäädes ei toimu seda oodatud üleminekutsoovitud aja jooksul. Reaalsest koosvõimest me rääkida ei saa veel.Siiski mõeldakse sellele koolides kuna raha sunnib mõtlema.Inimesed ei loe lähtekoodi – nad loevad raha.Autor püüab seda olukorda lahendada oma uurimistööga doktoriõppes.Samas poliitikale ja poliitikutele vastu ei saa -valitsusele jääb alati vetoõigus.Kuid riigihangete käivitamine näitab siiskivalitsuse tahet üle minna.
  28. 28. Mida arvavad õpetajad, õpilased?● nii õpetajatele kui ka õpilastele on oluline, et õppetööks kasutatav tarkvara oleks tasuta (2007 uurimus autori koolis) – koolis alustatud tööd soovitakse jätkata ka kodus ja vastupidi● riigikool ei saa sundida õpilast ega õpetajat ostma omanduslikku tarkvara – erandiks võiks ehk olla erakoolid● Eestist on teada pretsedente kus õpetaja nõutud omanduslikus failivormingus esitamata kodutöö eest on pandud puudulik hinne● vaesus ei ole argument varastamisele - ka intellektuaalse omandi vargus on vargus. JOKK ei ole lahendus (aka ei ole vargus vaid ainult kasutamine...)
  29. 29. Strateegiad?● Järk-järguline üleminek: alguses vahetada välja rakendused ja seejärel operatsioonisüsteem. Rakendused vahetada välja ükshaaval.● Kohene üleminek. Sobib kogenumatele kasutajatele. Olles tuttav Microsofti tarkvaraga, saadakse hakkama ka vabatarkvaraga. Nt veebilehitseja vahetamine on ilmselt kõige lihtsam. Teadlik kasutaja saab hakkama ka kontoritarkvara vahetusega.● Märkimist väärib asjaolu, et sageli ei osata töötada ka Microsofti tarkvaraga – siis on hea ajada tööviljakuse langus vabatarkvara süüks...● Koolitus on kõige alus – ka Microsofti tarkvara ei hakatud oskama üle öö
  30. 30. Strateegiad?● Üleminekuperioodiks on mõistlik jätta mõned Microsofti tarkvaraga arvutid● uued arvutid varustada vaid vabatarkvaraga● uued arvutid on sageli ka piisavalt võimsad, et Windowsi-spetsiifilisi rakendusi jooksutada virtuaalmasinas (nt Virtualbox – GPL litsents)● vanade MS Office-i vormingus dokumentide jaoks MS Office-i vaatamisprogrammid, uued luua juba LibreOffice-iga● probleeme võib tekkida kuna uusimad MS Office-i vaatamisprogrammid ei pruugi toimida üle Wine-i – aitavad tasuta pilverakendused (nt SkyDrive)
  31. 31. Mida teha õpitarkvaraga?Leidub ka õpitarkvara, mis kuidagi Linuxi all töötada ei taha – Solid Edge,CNC-masinate juhttarkvara, arvutijuhitavate tikkimismasinate tarkvara,Lego robotite originaaltarkvara...● tubli algatus on Vabamasinaühistu – LinuxCNC pakub lahendusi CNC ehk siis arvjuhtimisega tööpinkide osas - http://www.linuxcnc.org/● Solid Edge, CATIA jt on profitarkvara, millele vabatarkvaralist analoogi on raske leida. Virtuaalmasin on üks võimalus nt Linuxi all. Ilmselt kõige võimsam analoog on Blender http://www.blender.org/● tikkimismasinatele on samuti raske vabatarkvaralist analoogi leida
  32. 32. Mida teha õpitarkvaraga?Lego robotite originaaltarkvara saab asendada näiteks:● http://thenxtstep.blogspot.com/2011/01/scratch-for-nxt-enchanting-004 .html ja ka http://enchanting.robotclub.ab.ca/● http://nxtpp.clustur.com/● http://bricxcc.sourceforge.net/● http://lejos.sourceforge.net/● http://rubyforge.org/projects/ruby-nxt/● ...
  33. 33. Muu tarkvara koolis?Muu tarkvara on oluliselt lihtsam asendada vabatarkvaraga. Kui küsimus onkasutaja harjumustes siis see on koolituse teema. Raskem on siis kui eespoolmainitud spetsiifiline õpitarkvara ei oma piisava funktsionaalsusegavabatarkvaralisi analooge.Kuid ka seal on võimalik lahendusi leida – palju sõltub ka sellest, milline onmeelestatus ja soov vabaneda tootjalukust – omandusliku tarkvarasõltuvusest.Tootjalukk (vendor lock-in) – sõltumine omanduslikestfailivormingutest ja -programmidest, misneid failivorminguid teevad.Lisalugemist:http://en.wikipedia.org/wiki/Vendor_lock-in
  34. 34. Sõltuvus?Võidakse öelda, et kui läheme üle vabatarkvarale – ka siis sõltumesellest? EI!Tootjalukku siin ei ole – kasutatavad failivormingud on avatud ega sõltukonkreetsest programmist. Seetõttu ei ole takistatud ka tarkvara vahetus.Oluline moment on raha – vabatarkvara puhul ei sõltuta äriettevõtetesuvast tõsta hindu. Kui koolile ei ole oluline avatud lähtekood siis tasutaolemine võiks seda ju olla.Sama tarkvara versiooni hoidmine seetõttuei ole seotud litsentsikuludega vaid ainulttööjõukuluga – see on olemas ju kaomandusliku tarkvara puhul.
  35. 35. Eesti riik?Siinkohal võiks küsida, et kas meile läheb korda meie riik?Kas võiksime jätta maksumaksja raha Eestisse, et selle abil siinset eluedendada?Kui jah siis ei tohiks olla raske edasi mõelda. Ostes välismaistomanduslikku tarkvara viime maksumaksja raha Eestist välja ning jätameoma riigi unarusse.Vabatarkvara kasutamisel on võimalik ka olemasolevaidtöötuid rakendada – vähemalt osa neist koolitadanii kaugele, et nad oskaksid paigaldadaja lihtsamat tuge pakkuda.Näide oma koolist ...
  36. 36. Neutraalsus?Kas vabatarkvara on kui võõrkeha, mis tungib meie kooliellu?Meil on ju Microsofti tarkvara olnud juba aastaid – milleks meile jällemidagi uut?Märkimist väärib asjaolu, et sisuliselt on eesti maksumaksja raha eestkoolitatud USA äriettevõttele Microsoft truusid kliente ehk siis tehtudtema toodete koolitust. Kui sama raha kulutada vabatarkvaraõpetamisele siis tekib hoobilt hulk inimesi, kes seda ka oskavad!Miks peab üks riik nii totaalselt ühte USAäriettevõtet toetama ja seda veelmaksumaksja kulul? Tegelikult ei peagi!
  37. 37. LõpetuseksEespool kirjeldatut kokku võttes:● rõhuv enamus koolis vajaminevad tegevused, sh informaatika õpetamine – saab ära teha vabatarkvara baasil – see avardab palju enam õpilaste silmaringi ja saab ka õpilasele legaalselt koju anda● on spetsiifilist õpitarkvara, mis töötab vaid Windowsiga – ka siin on vabatarkvaralised analoogid olemas – küll mitte 100% sama funktsionaalsusega alati ent kas me peame ikka alati jooksma äritarkvara järele?● mis on lõpp-eesmärk? Kas tark vilistlane kes saab hakkama ka siis kui ei ole raha või oma mugavustsoonis vegeteerimine?
  38. 38. LõpetuseksEespool kirjeldatut kokku võttes:● kui koolides õpetatakse ka vabatarkvara siis sellest võidab ka riik – vajaminevate teadmistega tuleviku tegijad on siis olemas● arvutifirmad saavad tegeleda asisemate tegevustega kui vaid Windowsi hädade ravimisega – 70...80% praeguse keskmise arvutifirma sissetulekust tuleb Windowsi hädade ravimistest● ühiskonnas tekib rohkem ressursse MASU-st väljatulemiseks ja ka teiste kriitiliste probleemide lahendamiseks (energia vms)
  39. 39. LõpetuseksEespool kirjeldatut kokku võttes:● läbi vabatarkvara kasutamise kaasneb ka turvalisuse ja töökindluse kasv – vähem tööseisakuid kuna pahavara ei riku enam niipalju arvuteid● kindlasti on jätkuvalt vaja tegeleda tooli ja klaviatuurivahelise ühenduse harimisega: SE (social engineering) on võimalik ka Linuxis● turvalisus ei ole seisund vaid protsess – seda ka vabatarkvara maailmas● kõigile võrdsed alused – tasuta
  40. 40. LõpetuseksEespool kirjeldatut kokku võttes:● levinud on naabri efekt – kui naaber kasutab siis mina ka kuid keegi ei taha olla esimene – riik peaks siin olema esimene: 5 riigihanget vabatarkvara osas ei ole siiski mitte niisama käima pandud● ühiskonna teadlikkuse ja seeläbi efektiivsuse kasv – hedonistist elupõletaja asendumine teadliku kasutajaga● väiksem tõenäosus, et Blasteri poolt põhjustatud kaos võiks korduda (film „Veebisõdalased“ - http://www.imdb.com/title/tt2317542/ )● huvitavat lugemist

×