Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

2 tuupi-diabeedi-ravijuhend

2. tuupi diabeet, diabeedi ravijuhend

  • Login to see the comments

  • Be the first to like this

2 tuupi-diabeedi-ravijuhend

  1. 1. Eesti2 . tüüpi diabeedi juhend 2008 Eesti Arst 2008; 87(7−8):Lisa1
  2. 2. Eesti2 . tüüpi diabeedi juhend 2008 Eesti Arst 2008; 87(7−8):Lisa1
  3. 3. SISUKORDTeist tüüpi diabeedi levimus 573Diabeedi, glükoositaluvuse häire (IGT) ja paastuglükoosi häire (IFG) diagnoosimine 574Diabeediga patsientide esmane uurimine ja jälgimine 575Gestatsioonidiabeet 576Elustiili muutmine: tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus 577Hüperglükeemia medimenkatoosne ravi 578Ravi algoritm 581Insuliinravi 582
  4. 4. EESTI 2 . TÜÜPI DIABEEDI JUHEND 2008Eesti 2. tüüpi diabeedi juhend 2008Viimase Eesti suhkurtõve diagnostika- ja Kardioloogide Seltsi epidemioloogia ja pre-ravijuhendi ilmumisest on möödas 8 aas- ventsiooni töörühmaga.tat. Diabeedi klassifi katsiooni ja diagnoo-simise alused ei ole vahepeal muutunud, I. TEIST TÜÜPI DIABEEDI LEVIMUSküll aga on diabeedi ravis kasutusele võetud Teist tüüpi diabeet on krooniline haigus,uusi ravimeid (suukaudseid ja insuliinipre- mis tekib insuliiniresistentsuse ja insuliiniparaate), samuti on ambitsioonikamaks sekretsiooni progresseeruva defekti tõttumuutunud diabeedi ravi eesmärgid ja süda- ning väljendub kroonilise hüperglükeemia-me-veresoonkonnakahjustuste muude ris- na. Maailma eri piirkondades korraldatudkitegurite (düslipideemia, hüpertensioon) uuringud on näidanud, et 2. tüüpi diabeetkäsitlus suhkruhaigetel. on aladiagnoositud. Näiteks leiti Austraa- Käesolev juhend käsitleb 2. tüüpi diabeeti, lias korraldatud uuringus, et diagnoosimataselle sõeltestimist ja diagnoosimist ning hai- on ligikaudu pooled juhud (1). Sarnaseidgete jälgimist, gestatsioonidiabeedi diagnoo- tulemusi on saadud ka Euroopas, Aasias jasimist, diabeedipuhust toitumist ja füüsilist USAs tehtud uuringutes (2).aktiivsust, diabeedi suukaudset ja insuliinra- Diabeedi hinnanguline levimus (% rahvasti-vi ning südame-veresoonkonnahaiguste ris- kust) Eestis on 2004. a globaalse diabeediraportikitegurite hindamist ja mõjutamist. Juhend järgi sõltuvalt vanusest esitatud tabelis 1 (3).on mõeldud kasutamiseks eelkõige perears-tidele, aga ka kõigile teistele arstidele. Tabel 1. Diabeedi levimus Eestis Juhendi koostamise töörühma kuulusidendokrinoloogid Anu Ambos, Ülle Jakov- Earühm Levimus, %lev, Verner Fogel ja Tarvo Rajasalu ningperearstid Eret Jaanson, Anneli Rätsep 20−44 a 1,2 45−64 a 6,2ja Tarvo Kiud ma ning toitumisspetsialist üle 65 a 9,4Kristel Ehala-Aleksejev. Juhendi koostamisel on allikatena kasu-tatud erinevaid rahvusvahelisi diabeediju- Hiljutine Väike-Maarja rahvastikurüh-hendeid ja erialaartikleid, mille nimekiri on mas korraldatud uuring näitas, et 25−70 atoodud kas peatüki või juhendi lõpus. isikutel oli diabeedi levimus 8,7%, seega hin- Juhendi diagnostika ja suhkruhaige jäl- nangulistest näitajatest veelgi suurem (4).gimise alaosad on kooskõlastatud Eesti La- Lisaks diabeedile kuuluvad glükoosi aine-borimeditsiini Ühinguga, kelle nõuandeid vahetuse häirete hulka paastuglükoosi häireon arvestatud ka eestikeelsete terminite ehk IFG (impaired fasting glucose) ja glükoo-kasutamisel. Vere lipiidide eesmärkväärtu- sitaluvuse häire ehk IGT (impaired glucose Jsed suhkruhaigetel on kooskõlastatud Eesti tolerance). IFG levimuseks on täiskasvanudEesti Arst 2008; 87(7−8):573−585 573
  5. 5. EESTI 2 . TÜÜPI DIABEEDI JUHEND 2008Tabel 2. Glükoositaluvuse proovi tõlgendamine Glükoos plasmas 2 t Glükoos paastuplasmas, pärast 75 g glükoosi mmol/l manustamist, mmol/lNormaalne ≤ 6,0 ja < 7,8Paastuglükoosi häire (IFG) 6,1−6,9 ja < 7,8Glükoositaluvuse häire (IGT) < 7,0 ja 7,8−11,0Diabeet ≥ 7,0 ja/või ≥ 11,1rahvastikus hinnanguliselt ligikaudu 10% 8−14tunnist paastu. 75 g glükoosi lahusta-ja samas suurusjärgus on ka IGT levimus. da 300 ml vees. Vedelik juua sisse 3−5 minMõlemat peetakse eeldiabeediks. jooksul. Võib kasutada ka valmis glükoosila- hust (Glucodyn®), mis on saadaval apteeki-KIRJANDUS des. Venoosse plasma glükoos määrata enne1. Dunstan DW, Zimmet PZ, Welborn TA, et al. The rising vedeliku joomist ja 2 tundi pärast vedeliku prevalence of diabetes and impaired glucose tolerance: joomist. Testi ajal peab patsient olema puh- the Australian Diabetes, Obesity and Lifestyle Study. Diabetes Care 2002;25:829−34. keolekus. Glükoositaluvuse häire vormid on2. Glumer C, Jorgensen T, Borch-Johnsen K. Prevalences toodud tabelis 2. of diabetes and impaired glucose regulation in a Danish population: the Inter99 study. Diabetes Care Venoosse plasma glükoosi kõrval on di- 2003;26:2335−40.3. Wild S, Roglic G, Green A, et al. Global prevalence of abeedi diagnoosimisel kasutusel ka kapillaar- diabetes: estimates for the year 2000 and projections for se täisvere glükoosi määramine, kuid Eestis 2030. Diabetes Care 2004;27:1047−53.4. Rajasalu T, Kull M, Lepiksoo M jt. Suhkurtõve levimus praegu sobivat metoodikat kasutusel ei ole. Eesti täiskasvanud elanikkonnas. Eesti Arst 2008; 246–51. Glükomeetriga määratud kapillaarse täis- vere glükoosi väärtused on orienteeruva tä-II. DIABEEDI, GLÜKOOSITALUVUSE HÄIRE hendusega ja vajavad ühese diabeedisümp-IGT JA PAASTUGLÜKOOSI HÄIRE IFG tomaatika (polüuuria ja -dipsia, kehakaaluDIAGNOOSIMINE langus, ketoos) puudumise korral kinnitamist1. DIABEEDI DIAGNOOSIMINE venoosse plasma glükoosi määramisega.(WHO 1999, Ameerika Diabeediassotsiat-sioon (ADA) 2008) 3. EELDIABEEDI JA DIABEEDI SÕELUURINGNB! Tegemist on glükoosi väärtustega ve- SÜMPTOMITETA TÄISKASVANUTELnoosses plasmas. Kapillaarvere glükoosi (ADA 2008)määramine glükomeetriga ei sobi diabeedi Sõeluuring on vajalik täiskasvanud isikuteldiagnostikaks! enne 45. eluaastat, kui esineb ülekaal (ke- hamassi indeks ≥ 25) ja lisaks sellele üks võiDiabeeti diagnoositakse, kui patsiendil on mitu järgmistest riskiteguritest:• glükoos paastuplasmas ≥ 7,0 mmol/l või • vähene füüsiline aktiivsus;• hüperglükeemia sümptomaatika ja ju- • viited insuliiniresistentsusele: abdominaa- huslik plasmaglükoos ≥ 11,1 mmol/l või lne rasvumine (vööümbermõõt ≥ 102 cm• glükoositaluvuse proovis 2 t pärast 75 g meestel ja ≥ 88 cm naistel); glükoosi manustamist glükoos plasmas • esimese astme sugulasel diagnoositud 2. ≥ 11,1 mmol/l. tüüpi diabeet; NB! Kui selge hüperglükeemia sümpto- • naisel anamneesis laps sünnikaaluga > 4 kgmaatika puudub, tuleb diagnoos korduva või gestatsioonidiabeet;glükoosi määramisega kinnitada (ükskõik • vererõhk ≥ 140/90 mm Hg või antihüper-milline kolmest meetodist). tensiivne ravi; • HDL-kolesterool plasmas või seerumis2. GLÜKOOSITALUVUSE PROOV (WHO 1999) < 0,9 mmol/l ja/või triglütseriidid paas-Glükoositaluvuse proov tehakse pärast tuplasmas või seerumis > 2,82 mmol/l;574 Eesti Arst 2008; 87(7−8):573−585
  6. 6. EESTI 2 . TÜÜPI DIABEEDI JUHEND 2008• naine polütsüstiliste munasarjade sünd- Sõeluuringu intervall on maksimaalselt 3 roomiga; aastat, paastuglükoosi häire või glükoosita-• paastuglükoosi häire või glükoositaluvu- luvuse häire korral 1 aasta. se häire varasemal testimisel; Paastuglükoosi häire või glükoositaluvuse• südame-veresoonkonnahaiguse anamnees. häire diagnoosimisel on vaja uurida patsienti südame-veresoonkonnahaiguste muude ris-Ülal mainitud kriteeriumide puudumise kitegurite suhtes, samuti on vaja rakendadakorral alustada eeldiabeedi ja diabeedi testi- elustiili muutmist (dieeti kehakaalu norma-mist alates 45. eluaastast. Sõeluuringuks liseerimisega ja füüsilist koormust).sobib nii glükoosi määramine paastuplas-mas kui ka glükoositaluvuse proov. Eelista- III. DIABEEDIGA PATSIENTIDE ESMANEda glükoositaluvuse proovi, kui UURIMINE JA JÄLGIMINE• glükoos paastuplasmas on 6,1−6,9 mmol/l; (ADA 2008, ESC/EASD (European Society• kahe paastuglükoosi väärtuse alusel ei ole of Cardiology / European Association for the võimalik määrata häire tüüpi (nt paas- Study of Diabetes) 2007). tuglükoos erinevatel määramistel 7,1 ja 6,1 mmol/l); 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED• esineb südame-veresoonkonnahaigus; Diabeedihaige uurimise ja jälgimise põhi-• anamneesis gestatsioonidiabeet. mõtted on esitatud tabelis 3.Tabel 3. Diabeedihaige esmane uurimine ja jälgimine(Tabelis ülaindeksiga tähistatud viidete selgitused on esitatud tekstis.)Näitaja Kontrolli sagedus Eesmärk- või normiväärtusedGlükoos kapillaarveres Pidev enesekontroll Paastuglükoos ≤ 6,0 mmol/l glükomeetriga Glükoos 2 t pärast sööki ≤ 7,5 mmol/l¹Glükohemoglobiin (HbA1c) Kompenseeritud diabeedi ≤ 6,5%¹ korral 2 korda aastas Kompenseerimata diabeedi korral 4 korda aastasVererõhk Igal visiidil, vajaduse korral < 130/80 mm Hg enesekontroll Neerukahjustuse korral < 125/75 mm Hg²Kehamassi indeks ja/või Igal visiidil KMI 20−25vööümbermõõt Vööümbermõõt 80 cm naistel ja 94 cm meestelLipiidid³ 1 kord aastasKolesterool seerumis/plasmas < 4,5 mmol/lLDL-kolesterool seerumis/plasmas Primaarne preventsioon < 2,5 mmol/l⁴ Sekundaarne preventsioon südame-veresoon- konnahaigusega diabeetikutel < 1,8 mmol/lHDL-kolesterool seerumis/ Meestel > 1,0 mmol/lplasmas Naistel > 1,2 mmol/lTriglütseriidid paastuseerumis/ < 1,7 mmol/l-plasmasUriini albumiini ja kreatiniini suhe⁵ 1 kord aastas < 2 mg/mmol meestel < 3 mg/mmol naistelKreatiniin paastuseerumis 1 kord aastas GFRi kalkulaator ja neerupuudulikkuse astmed⁶või plasmas ja arvutuslikglomerulaarfiltratsioon (GFR)Silmaarst või silmapõhjade 1 kord aastasfotografeerimine ja hindaminespetsialisti pooltLabajala pulsside palpeerimine 1 kord aastasja tundlikkuse hindaminemonofilamendigaEesti Arst 2008; 87(7−8):573−585 575
  7. 7. EESTI 2 . TÜÜPI DIABEEDI JUHEND 2008 Selgitused tabeli 3 kohta: diagnoositud diabeediga patsiendid on soo-1. Aktiivne ravi tõhustamine on hädavajalik, vitatav suunata endokrinoloogi juurde, kui kui paastuglükoosi väärtus on ≥ 7,0 mmol/l, patsiendi kliiniline pilt ja glükeemia näitajad söögijärgse glükoosi väärtus ≥ 10,0 mmol/l viitavad insuliini defitsiidile (nt 1. tüüpi dia- ja HbA1c tase ≥ 7%. Intensiivne diabeedi beet, pankreatogeenne diabeet) ja insuliin- ravi suurendab hüpoglükeemia riski. Kui ravi alustamise vajadusele (vt ka insuliinravi konkreetse patsiendi seisukohast on esma- näidustused). Vajaduse korral suunatakse tähtis ravi turvalisuse aspekt (eelkõige va- endokrinoloogi juurde diabeedi mikro- ja nemad, üksinda elavad, isutusele kalduvad makrovaskulaarsete tüsistuste kompleksseks patsiendid), võivad eesmärkväärtused olla hindamiseks ning diabeedi ja selle tüsistuste pisut suuremad (HbA1c < 8%). Hiljuti individualiseeritud raviks, et koostöös spet- avaldatud ACCORD uuringu andmetel sialistiga saavutada ravieesmärkide täitmi- suurendas diabeedi kompensatsiooni kii- ne. Enne suunamist tuleb patsiendil teha re parandamine (HbA1c eesmärkväärtus esmased uuringud ja sõnastada lahendamist < 6,5%) pikaaegse halvasti kompenseeri- vajavad probleemid. tud 2. tüüpi diabeedi ja suure südame-ve- Struktureeritud diabeedikoolituseks on resoonkonnahaiguse riskiga patsientidel vajalik haige suunamine diabeediõe või dia- suremust. Ravi turvalisuse huvides oleks beedi alal väljaõppe saanud pereõe vastuvõ- sellistel patsientidel esmane HbA1c ees- tule (vt lisa 1). märkväärtus <7%.2. Hüpertensiooni valikravim on angioten- IV. GESTATSIOONIDIABEET siini konverteeriva ensüümi (AKE) inhi- Gestatsioonidiabeet on süsivesikute aine- biitor või angiotensiini retseptori blokaa- vahetuse häire, mis tekib esimest korda tor (ARB). raseduse ajal. Gestatsioonidiabeedi esine-3. Esmasel diabeedihaigel hinnata düslipi- missagedus on 3–5% kõikidest rasedustest. deemiat pärast diabeedi kompensatsiooni Gestatsioonidiabeedi sõeluuringuks on vaja saavutamist. teha glükoositaluvuse proov 75 g glükoosiga.4. Düslipideemia valikravimid on statiinid, Gestatsioonidiabeedi suure riskiga rühma nende annuse tiitrimise perioodil tuleb li- kuuluvatel patsientidel tuleb see teha kohe piidide sisaldust kontrollida 2−3 kuu järel. esimesel külastusel rasedusega arvelevõt-5. Püsiva albuminuuria diagnoosimisel ei miseks, keskmise riskiga rühma kuulumise tohi uriinianalüüsis olla põletikuleidu ja korral 24. ja 28. rasedusnädala vahel ning 2−6 kuu jooksul tehtud kolmest järjes- väikse riskiga rühma kuulumise korral, kui tikusest analüüsist peab vähemalt kahes arst peab sõeluuringut vajalikuks, samuti olema albumiini tase tõusnud. Albumiini 24. ja 28. rasedusnädala vahel. eritust suurendavad eelnev tugev füüsili- ne koormus ja palavik. Mikroalbuminuu- 1. GESTATSIOONIDIABEEDI RISKIRÜHMAD ria esinemise korral alustatakse ravi AKE A. Väike risk inhibiitori või ARBiga. • vanus < 25 a;6. GFRi kalkulaator ja kroonilise neerukah- • esimese astme sugulaste seas ei ole dia- justuse (KNK) klassifi katsioon (National beedihaigeid; Kidney Foudation, 2002), vt http://www. • normaalne raseduseelne kaal (KMI < 25); nefro.ee (Arstile). • anamneesis puudub gestatsioonidiabeet; • anamneesis puudub suure sünnikaaluga2. DIABEEDIGA PATSIENDI SUUNAMINE laps (> 4 kg) või seletamatul põhjusel tek-KONSULTATSIOONILE kinud üsasisene loote surm.Diabeedi diagnoosimine ja ravi alustami- Glükoositaluvuse proov tehakse juhul,ne kuuluvad perearsti pädevusse. Esmaselt kui arst peab seda vajalikuks.576 Eesti Arst 2008; 87(7−8):573−585
  8. 8. EESTI 2 . TÜÜPI DIABEEDI JUHEND 2008 Täpsustus. Rase kuulub väikse riskiga vere glükoosi näitajad dieetraviga kompen-rühma, juhul kui ta vastab kõigile väikse ris- seerunud, tuleb alustada insuliinravi. Raviki kriteeriumitele. Enamikku rasedaid tuleb alustamiseks suunata haige keskusesse, kuskäsitleda kui keskmise või suure gestatsioo- on piisav kogemus gestatsioonidiabeediganidiabeedi-riskiga isikuid. patsientide raviks ja hea koostöö sünnitus-B. Keskmine risk abi arstidega.• vanus 25–30 a;• KMI 25–30. KIRJANDUS Glükoositaluvuse proov tehakse raseduse 1. European Assotiation of Perinatal Medicine. Diabetes24.–28. rasedusnädalal. and Pregnancy Evidence Based Update and Guidelines. Prague, 2006. Working Group on Diabetes and Pregnancy:C. Suur risk Moshe Hod, Manuel Carrapato, Yariv Yogev.• vanus > 30 a; 2. Teramo, K. Diabetes Duodecim 2006. lk. 384.• 2. tüüpi diabeet esimese astme sugulastel;• ülekaaluline rase (KMI > 30); V. ELUSTIILI MUUTMINE: TERVISLIK• gestatsioonidiabeet eelmise raseduse ajal; TOITUMINE JA FÜÜSILINE AKTIIVSUS• anamneesis glükoositaluvuse häire; 1. Koos 2. tüüpi diabeedi medikamentoos-• tüsistunud rasedus ja sünnitus anam- se ravikompleksi rakendamisega on vajalik neesis (loote üsasisene surm, suure sün- patsientide nõustamine elustiili (toitumis- ja nikaaluga, üle 4 kg laps). liikumisharjumuste) suhtes. Glükoositaluvuse proov tehakse esimesel 2. Kuna enamik 2. tüüpi diabeediga haigeidkülastusel rasedusega arvelevõtmiseks ja seda on ülekaalulised, on oluline motiveeridakorratakse 24.–28. rasedusnädala vahel. patsiente vähendama oma kehakaalu, ar- vestades ülekaalu ja rasvumise negatiivsetKui rasedust planeerib naine, kes kuulub mõju haiguse kulule ning võimalike tüsis-eeldiabeedi või diabeedi riskirühma (vt tuste tekkele.ülal), siis tuleb glükoositaluvuse proov teha • Juba mõõdukas kaalulangus 5−10% ta-juba raseduse planeerimise käigus ning va- gab paremad ravitulemused ja tüsistustejaduse korral normaliseerida enne rasedust riski vähenemise.vere glükoosi näitajad. • Kehakaalu normaliseerimise eesmärgid on KMI 20−25 ja/või vööümbermõõt 80 cm2. GESTATSIOONIDIABEEDI DIAGNOSTIKA naistel ning 94 cm meestel.Glükoositaluvuse proov 75 g glükoosiga. • Toitumissoovituste andmisel tuleb arves- Glükoositaluvuse proovi normiväärtused se võtta patsiendi eripära.rasedal (venoosse plasma glükoos): • Ööpäevane kaloraaž peaks lähtuma üle-• Paastuglükoos kaalulistel normaalse KMI (vööümber- ≤ 5,1 mmol/ mõõdu) saavutamisest ja normkaalulistel• 1 t pärast 75 g glükoosi manustamist selle säilitamisest. ≤ 10,0 mmol/l • Jälgida, et päevane energiavajadus oleks• 2 t pärast 75 g glükoosi manustamist kaetud järgmiselt: 15% moodustaks val- ≤ 8,7 mmol/l gud, 30% rasvad ja 55–60% süsivesikud. Testi tulemuste hindamine: • 2. tüüpi diabeedile kaasuvad haigused• üks normist suurem analüüsi tulemus – ja võimalikud tüsistused (düslipideemia, glükoositaluvuse häire; diabeetiline nefropaatia) võivad nõu-• kaks ja enam normist suuremat väärtust – da mõne toitainete grupi osas menüü gestatsioonidiabeet. korrektsiooni, mida tuleb kaaluda igal Ühe nädala jooksul pärast diagnoosi püs- üksikjuhul eraldi. Menüü koostamiseltitamist on vaja patsient suunata dieedinõus- pöörata erilist tähelepanu süsivesikutetamisele, ning kui kahe nädala jooksul ei ole kasutamisele.Eesti Arst 2008; 87(7−8):573−585 577
  9. 9. EESTI 2 . TÜÜPI DIABEEDI JUHEND 2008• Patsiente tuleb õpetada hindama süsive- 4. Alkoholi mõõdukas tarbimine ei ole vas- sikute hulka erinevates toiduainetes. tunäidustatud, kuid alati tuleb arvestada• Patsient vajab täpseid, individualiseeri- alkoholi võimalike kaasuvate negatiivsete tud juhiseid menüü kohandamiseks ju- kõrvaltoimete, sealhulgas saadavate kalorite hul, kui diabeedi raviskeemist lähtuvalt ja hüpoglükeemia ohu kasvuga. Kogused, esineb hüpoglükeemia oht (nt insuliini- mida ei soovitata ületada, on naistel 10 g ja või sulfonüüluureapreparaatide kasuta- meestel 20 g absoluutset alkoholi päevas. mine). 5. Motiveerida patsiente olema füüsiliselt• Eelistada süsivesikuid, mis pärinevad aktiivsed, arvestades soovituste andmisel juur-, aed- ja puuviljadest, täisterajahu iga üksikisiku eripära ja füüsilist võimekust. sisaldavatest teraviljatoodetest ning väik- • Soovitatav regulaarne füüsiline tegevus se rasvaprotsendiga piimatoodetest. ≥ 30 minutit päevas, kokku 150 minutit• Suurendada selliste kiudainete tarbi- nädalas, hea taluvuse korral koormusega mist (30 g päevas), mida leidub rohkelt alates 50–70% maksimaalsest pulsisage- juur-, aed- ja puuviljades, marjades ning dusest. täisteratoodetes. • Patsiendile sobiva füüsilise koormusega• Diabeetiku menüü koostamisel soovita- tegevus peab aset leidma vähemalt kol- vad mitmed toitumisjuhendid arvestada mel päeval nädalas. Positiivse efekti saa- toiduainete glükeemilise indeksi ja glü- vutamiseks ja hoidmiseks ei tohi füüsilise keemilise koormusega. koormuseta päevade arv olla suurem kui• Kunstlike magusainete kasutamisel ar- kaks järjestikust päeva. vestada kehtestatud päevaseid tarbimis- • Sulfonüüluureapreparaate saavatel või norme. insuliini süstivatel patsientidel tuleb hü-3. Korrigeerida rasvade tarbimist seonduvalt poglükeemia ohu tõttu füüsilise aktiivsu-kaasuvate rasva ainevahetushäirete (düslipi- se suurenedes vajaduse korral korrigeeri-deemiate) ja võimalike ülekaalust tingitud da ravi.probleemide tõttu.• Vajaduse korral vähendada päevast toidu KIRJANDUS kaloraaži, piirates eelkõige suure rasva- 1. Nutrition Recommendations and Interventions for sisaldusega toiduainete tarbimist. Diabetes, ADA, Diabetes Care, 2008;31:S61–78S.• Viia küllastunud rasvhappeid sisaldavate 2. Ryden L, Standl E, Bartnik M et al. Guidelines on diabetes, pre-diabetes, and cardiovascular diseases. The toiduainete (veise- ja searasv, hapukoor, Task Force on Diabetes and Cardiovascular Diseases of the European Society of Cardiology (ESC) and of the või) tarbimine väiksemaks kui 7−10% European Association for the Study of Diabetes (EASD). päevasest koguenergiast. European Heart Journal 2007;28:88−136. 3. Standards of Medical Care in Diabetes – 2007, Diabetes• Viia vedelate taimeõlide ja piimarasvade Care 2007;30:S4-S41. osalisel hüdrogeenimisel tekkivate trans- 4. S. Vaask, T. Liebert, M. Maser, jt. Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tallinn: Tervise Arengu instituut, Eesti rasvhapete tarbimine miinimumi, s.t Toitumisteaduse Selts; 2006. 5. Mann JI, De Leeuw I, Hermansen K, et al. Evidence-based piirata eeskätt margariinide kestvat liig- nutritional approaches to the treatment and prevention of tarbimist. diabetes mellitus. DNSG-EASD Nutrition, Metabolism, and Cardiovascular Diseases, 2004;14:373–94.• Soovitatav kolesterooli tarbimine diabee- tikutel on kuni 200 mg päevas.• 2/3 rasvade koguhulgast peaksid andma VI. HÜPERGLÜKEEMIA MEDIKAMENTOOSNE küllastamata rasvad (taimeõlid, pähklid, RAVI kala). 1. HÜPERGLÜKEEMIA RAVIMITE VALIKU• Tuua menüüsse oomega-3-rasvhapete rik- PÕHIMÕTTED kaid toiduaineid, sealhulgas suurendades Efektiivsus. Antidiabeetiliste preparaati- kalaroogade (eriti rasvarikaste kalade) tar- de mõju suhkurtõve tüsistuste kujunemise bimist kahe või enama korrani nädalas. pidurdamisele sõltub nende preparaatide578 Eesti Arst 2008; 87(7−8):573−585
  10. 10. EESTI 2 . TÜÜPI DIABEEDI JUHEND 2008glükoosisisaldust vähendava toime tugevu- südame- ja veresoonkonnahaiguste riskisest. Uuringus, kus võrreldi kolme erinevat vähendav toime ülekaalulistel 2. tüüpiantidiabeetiliste ravimite rühma (sulfonüül- diabeetikutel.uuread, metformiin, insuliin) raviminaiiv- • Metformiini olulisemateks kõrvaltoimetekssete 2. tüüpi suhkruhaigete ravis, leiti, et on gastrointestinaalsed häired – meteo-suhkurtõve kaugtüsistuste kujunemine kor- rism, iiveldus, kõhulahtisus, kõhu-releerus saavutatud HbA1c tasemega, mitte valu –, mis enamasti mööduvad iseene-kasutatud ravimiga. sest ega nõua ravi katkestamist. Taluvuse Kõrvaltoimed ja ohutus. 2. tüüpi suh- parandamiseks alustatakse metformiin-kurtõve suur levimus ja sage koosesinemine ravi väikeste annustega ja annus tiitritak-südame-veresoonkonnahaiguste ning mitmete se järk-järgult maksimaalse lubatud võiteiste krooniliste haigustega, vajadus kasutada talutava annuseni.ravimeid pika aja jooksul ja monitooringuvõi- • Tõsisemaks probleemiks on laktatsidoos,maluste piiratus esitavad kõrgeid nõudmisi mida esineb küll äärmiselt harva (< 1 juhuantidiabeetikumide ohutusele. Eelistatud on 100 000 ravitud patsiendi kohta). Seetõt-minimaalsete kõrvaltoimetega ja teiste ravimi- tu ei tohi metformiini ordineerida kroo-tega koostoimeid mitteomavad preparaadid. nilise neerupuudulikkusega patsientidele Maksumus. 2. tüüpi suhkurtõve suur (kreatiniini sisaldus > 135 µmol/l meestellevimus ja selle kaugtüsistused on muutnud ja > 110 µmol/l naistel), samuti raske sü-suhkurtõve üheks kõige enam ressursse nee- damepuudulikkuse, maksapuudulikkuse,lavaks krooniliseks haiguseks. Samas moo- metaboolse atsidoosi, dehüdratatsiooni jadustab kulu ravimitele kõigest ca 20% kõiki- kroonilise alkoholismi korral.dest ravikuludest. Esitatud ravijuhendis onarvestatud ravimite maksumuse ja efektiiv- 2.2. Sulfonüüluureapreparaadid ja gli-suse vahekorda eesmärgiga tagada nüüdis- niididaegne ravistandard võimalikult paljudele 2. • Eestis on kasutusel glibenklamiid ja pro-tüüpi suhkruhaigetele. longeeritud toimega preparaatidest glipi- siid, gliklasiid ja glimepiriid. Gliniididest2. SUUKAUDSED RAVIMID (vt tabel 4) on saadaval repagliniid.2.1. Metformiin • Sulfonüüluurea vähendab veresuhkru• Ainus Eestis kasutatav biguaniid- sisaldust, stimuleerides insuliini sekret- preparaat. siooni kõhunäärme β-rakkudes, seondu-• Toimemehhanism pole lõpuni selge, kuid des spetsiifi lise retseptoriga nende pin- peamiseks toimeks on glükoosi tootmise nal. Gliniidide toime on analoogne, kuigi vähendamine maksas ja sellega paastu- nende seondumise koht on erinev. glükoosi taseme langetamine. • Sulfonüüluureapreparaadid suudavad• Metformiin adekvaatselt annustatu- monoteraapiana vähendada HbA1c taset na suudab monoteraapiana vähendada analoogselt metformiiniga 1–2%. Põhili- HbA1c 1–2%. seks kõrvaltoimeks on hüpoglükeemiad,• Metformiin monoteraapiana ei põhjus- kuigi rasked ja potentsiaalselt eluohtlikud ta hüpoglükeemiat, preparaat ei mõjuta hüpoglükeemiad on harvad. Uuemad pro- kehakaalu. longeeritud toimega sulfonüüluureaprepa-• Metformiinil on soodne toime lipiidide raadid (gliklasiid, glimepiriid) on väiksema profi ilile, ta vähendab LDL-kolesterooli hüpoglükeemiariskiga. Gliniidid vähenda- ja triglütseriidide ning suurendab HDL- vad monoteraapiana HbA1c taset 1–1,5%. kolesterooli sisaldust, lisaks langetab Nende poolväärtusaeg on võrreldes sulfo- met formiin ka plasminogeeni aktivaatori nüüluureaga lühem ja tõenäoliselt seetõttu inhibiitori (PAI-1) taset. Metformiinil on on väiksem ka hüpoglükeemiate oht.Eesti Arst 2008; 87(7−8):573−585 579
  11. 11. EESTI 2 . TÜÜPI DIABEEDI JUHEND 2008• Sulfonüüluureapreparaadid metabolisee- • Tegemist on dipeptidüül-peptidaas-4 in- ruvad maksas ja väljutatakse organismist hibiitoritega, mis takistavad endogeense- uriiniga, seetõttu tuleb neid maksa- või te inkretiinhormoonide glükagoonitaolise neerupuudulikkusega patsientidele hü- polüpeptiidi (GLP-1) ja glükoosist sõltu- poglükeemia ohu tõttu ordineerida ette- va insulinotroopse polüpeptiidi (GIP) vaatlikult ja annust korrigeerides. inaktiveerimist. Tulemuseks on nende• Sulfonüüluureapreparaadid ja gliniidid hormoonide taseme tõus, mis potent- soodustavad kaalutõusu ning umbes 2 kg seerib insuliini sekretsiooni kõhunäärme kaaluiive on ravi alguses tavaline. β-rakkudes ja suprimeerib glükagooni vabanemist α-rakkudest.2.3. Glitasoonid • Monoteraapiana on DPP-4 inhibiitorid või-• Eestis on kasutusel rosiglitasoon ja pio- melised langetama HbA1c taset 0,5–0,8%. glitasoon. • DPP-4 inhibiitorid ei mõjuta kehakaalu• Glitasoonide toimemehhanism pole lõ- ega põhjusta monoteraapiana hüpoglü- puni selge. Tegemist on peroksisoomi keemiat. proliferaatorist aktiveeritud retseptor γ • Sitagliptiini ja vildagliptiini kasutamise farmakoloogilise ligandiga. Selle tuuma- näidustusteks on kaksikkombinatsioonid retseptori aktiveerimine suurendab lihas- metformiini, sulfonüüluurea või glitasoo- koe, rasvkoe ja maksa tundlikkust endo- niga. Lisaks sellele on sitagliptiini kasuta- ja eksogeense insuliini suhtes. mise näidustuseks kolmikkombinatsioon• Monoteraapiana suudavad glitasoonid metformiini ja sulfonüüluureaga. vähendada HbA1c taset 0,5–1,4%. Glita- • Seniste uuringute alusel on DPP-4 inhi- soonid ei põhjusta hüpoglükeemiat. biitoritel vähe kõrvaltoimeid.• Glitasoonide mõju lipiididele on pigem soodne (tagasihoidlik HDL-kolestereooli 3. SÜSTITAVAD RAVIMID sisaldust suurendav ja triglütseriidide sisal- 3.1. Insuliin (vt insuliinravi peatükk) dust vähendav toime), kusjuures pioglita- 3.2. Eksenatiid sooni toime on tugevam kui rosiglitasoonil. • Tegemist on glükagoonitaolise polüpep-• Glitasoonide peamisteks kõrvaltoime- tiidi (GLP-1) agonistiga, mille toime on teks on kehakaalu tõus rasvkoe ümber- sarnane DPP-4 inhibiitoritega. paigutumisega vistseraalsest piirkonnast • Monoteraapiana langetab HbA1c taset subkutaansele ja vedeliku retentsioon, 0,5−1%, vähendades eelkõige postpran- mis võib kaasa tuua perifeersed tursed diaalset hüperglükeemiat. ja kroonilise südamepuudulikkuse süve- • Näidustatud 2. tüüpi diabeediga haige- nemise. Glitasoonid on vastunäidustatud tel kombinatsioonis metformiini ja/või kroonilise südamepuudulikkuse tunnus- sulfonüüluureapreparaatidega, kui need tega patsientidele. ravimid maksimaalses talutavas annuses• Viimastel aastatel on mõned metaana- ei taga diabeedi kompensatsiooni. lüüsid näidanud, et rosiglitasoon võib • Eksenatiidil on soodne mõju kehakaa- koronaarhaigusega patsientidel suuren- lule (uuringud on näidanud kehakaalu dada müokardiinfarkti riski. Nii rosi- kui vähenemist 2−3 kg võrra 6 kuu jooksul) pioglitasooni seostatakse ka luumurdude ja preparaat ei põhjusta üldjuhul hüpoglü- suurenenud riskiga naistel üla- ja alajäse- keemiat. me distaalsetes osades. • Eksenatiidi manustatakse nahaalusi 2 korda päevas 60 min enne hommiku- ja2.4. DPP-4 inhibiitorid õhtusööki, algannuseks 5 µg kaks korda• Eestis on kasutusel sitagliptiin ja vilda- päevas, ühe kuu pärast võib annust suu- gliptiin. rendada 10 µg-ni kaks korda päevas.580 Eesti Arst 2008; 87(7−8):573−585
  12. 12. EESTI 2 . TÜÜPI DIABEEDI JUHEND 2008Tabel 4. Suukaudsete diabeediravimite annustamineRavimirühm Preparaadid Annused KommentaaridMetformiin Metformiin 500 mg, Algannus 500−850 mg 1−2 korda päevas, Manustada pärast sööki 850 mg, 1000 mg maksimaalne annus 850−1000 mg 3 korda päevasSulfonüüluuread Glibenklamiid 3,5 mg, Algannus 1,25−5 mg päevas, Manustada koos päeva 5 mg maksimaalne annus 20 mg päevas esimese söögikorraga. Annused üle 10 mg manustada jaotatult 2 korrale Glipisiid 5 mg, 10 mg Algannus 5 mg päevas, maksimaalne Manustada koos päeva annus 20 mg päevas esimese söögikorraga Gliklasiid 30 mg Algannus 30−60 mg päevas, maksimaalne annus 120 mg päevas Glimepiriid 1 mg, Algannus 1−2 mg päevas, maksimaalne 2 mg, 3 mg, 4 mg annus 6 mg päevasGliniidid Repagliniid 1 mg, Algannus 1,5−2 mg päevas, maksimaalne Manustatakse 0,5–4 mg 2 mg annus 16 mg päevas vahetult enne iga peamist söögikordaGlitasoonid Pioglitasoon 15 mg, Algannus 15−30 mg päevas, Manustada koos toiduga 30 mg, 45 mg maksimaalne annus 45 mg päevas või ilma Rosiglitasoon 4 mg, Algannus 4 mg üks kord või 2 mg 2 korda 8 mg päevas, maksimaalne annus 8 mg päevasGlitasoon/ Rosiglitasoon ja Algannus 1 mg / 500 mg kaks korda Manustada koos toidugametformiin metformiin päevas, maksimaalne annus 8 mg või pärast sööki 2 mg /500 mg, rosiglitasooni ja 2000 mg metformiini 2 mg / 1000 mg, päevas (4 mg /1000 mg kaks korda 4 mg / 1000 mg päevas)DPP-4 inhibiitorid Sitagliptiin 100 mg Annus 100 mg päevas Manustada koos toiduga(Gliptiinid) või ilma Vildagliptiin 50 mg Koos metformiini või glitasooniga 50 mg 2 korda päevas; koos sulfonüüluureaga 50 mg 1 kord päevasVII. RAVI ALGORITM1. ÜLDINE RAVISKEEM (vt joonis) Elustiili muutus + metformiin 3−6 k. jooksul HbA1c ≥ 7% Lisada 2. valiku HbA1c 7−8% Lisada 3. valiku p/o preparaat: preparaat - Sulfonüüluurea/ Kombinatsioonid: gliniid - Metformiin + - Glitasoon sulfonüüluurea + - Gliptiin* glitasoon - Metformiin + sulfonüüluurea + gliptiin HbA1c ≥ 8% HbA1c ≥ 7% HbA1c ≥ 8,5% Lisada insuliin** (või GLP-1 agonist*)Joonis. 2. tüüpi diabeedi ravi algoritm.* Gliptiinide ja GLP1-agonistide pikaajalise ohutuse kohta puuduvad andmed.** Insuliini kasutatakse kombinatsioonis metformiini ja/või sulfonüüluureaga. Metformiini talumatuse korral võib kasutadapioglitasooni ja insuliini kombinatsiooni, insuliini ja rosiglitasooni võib kombineerida vaid erandjuhtudel.Eesti Arst 2008; 87(7−8):573−585 581
  13. 13. EESTI 2 . TÜÜPI DIABEEDI JUHEND 20082. HÜPERGLÜKEEMIA RAVI VALIKUD saks tuleb korrata patsiendikoolitust ja te-Esimene valik gelda ilmnenud probleemidega. Ravi korri-• Elustiili korrigeerimine ja metformiin. geeritakse edaspidi 3−6 kuu järel.• Metformiini annus tuleb tiitrida maksi- Erilist tähelepanu vajavad patsien- maalse efektiivse või maksimaalse taluta- did, kelle algsed glükeemiaväärtused on va annuseni 1−2 kuu jooksul. väga suured (paastuglükoos ≥ 14 mmol/l;• Kui metformiin on vastunäidustatud või HbA1c > 10%), kellel esineb ketonuuria esineb selle talumatus, siis kasutada mo- või oluline kaalulangus koos väljendu- noteraapias sulfonüüluureapreparaati. nud polüuuria ja polüdipsiaga. ArvestadaTeine valik tuleb, et diferentsiaaldiagnostiliselt võib• Sulfonüüluurea, glitasoon, DPP-4 in- olla tegemist 1. tüüpi või pankreatogeen- hibiitor (puuduvad pikaajalise ohutuse se diabeediga, mistõttu patsiendid vajavad uuringud) või insuliin lisaks korrigeeri- insuliinravi. Samuti võivad insuliinravi tud elustiilile ja metformiinile 3−6 kuu vajada väljendunud hüperglükeemiaga 2. möödudes ravi alustamisest, kui elustii- tüüpi diabeediga patsiendid, et kõrvaldada li korrigeerimise ja metformiiniga pole hüperglükeemia toksiline toime. suudetud saavutada HbA1c eesmärk- väärtust (< 7%). VIII. INSULIINRAVI• Patsientidel, kelle HbA1c on suukaudse Insuliin on kõige tõhusam antihüperglükee- monoteraapia foonil ≥ 8,5%, tuleb kaa- miline ravim, mille annustamisel ja HbA1c luda insuliini lisamist ravi skeemi, sest on vähendaval toimel puuduvad piirangud. In- vähe tõenäoline, et suukaudsete ravimite suliini kliiniliselt kõige olulisem kõrvaltoime kaksik- või kolmikkombinatsiooniga on on hüpoglükeemia, kuid peab arvestama, et võimalik saavutada glükeemia eesmärk- hüpoglükeemia risk on 2. tüüpi diabeediga väärtused. patsientidel tunduvalt (kümneid kordi) väik-Kolmas valik sem kui 1. tüüpi diabeediga patsientidel.• Alustada või intensiivistada insuliinravi.• Kui HbA1c < 8,0%, võib kaaluda ka kol- 1. INSULIINRAVI NÄIDUSTUSED 2. TÜÜPI manda suukaudse preparaadi lisamist DIABEEDIGA PATSIENDIL (suukaudne kolmikravi). Võimalikud 1. Üldabinõud (dieet ja füüsiline koormus) kombinatsioonid on metformiin, sulfo- ning maksimumannustes tablettravi ei taga nüüluurea ja glitasoon ning metformiin, diabeedi kompensatsiooni – HbA1c < 7%. sulfonüüluurea ja sitagliptiin. 2. Insuliini defitsiidile viitav diabeedi de-• Valitud patsientidel võib olla näidustatud kompensatsioon: süsteravi eksenatiidiga. • on väljendunud kliiniline sümptomaatika polüuuria, polüdipsia ja kehakaalu langu-3. HÜPERGLÜKEEMIA RAVI ALUSTAMINE JA sega ja/võiKORRIGEERIMINE • ketonuuria ja/võiSuukaudset ravi alustatakse kohe suhkurtõ- • väljendunud hüperglükeemia: paastuglü-ve diagnoosimise järel, kui glükeemia näita- koos > 14 mmol/l, juhuslik päevane glü-jad on ravi eesmärkväärtustest suuremad. koos > 17 mmol/l, HbA1c > 10%.Suukaudse ravi alustamisega kaasneb pat- 3. Hüperglükeemia raske kaasuva haigusesiendi koolitus dieedi, elustiili ja enesekont- tõttu, nt raske infektsioon, südame-vere-rolli suhtes. soonkonnahaiguse tüsistus vms. Kolme kuu möödudes suukaudse ravialustamisest hinnatakse ravitulemuse vasta- 2. RAVI ALUSTAMINEvust ravieesmärkidele (HbA1c) ja lisatakse NB! Patsient vajab diabeedialast jätkukoo-vajaduse korral teise valiku preparaat. Li- litust diabeediõe või diabeedi alal väljaõppe582 Eesti Arst 2008; 87(7−8):573−585
  14. 14. EESTI 2 . TÜÜPI DIABEEDI JUHEND 2008saanud pereõe poolt ja võimalust saada tuge tusi ka 1,5−2 t pärast sööki. Kui need onkorduskülastustel või telefoni teel (vt lisa 1). ≥ 7,5 (≥ 10) mmol/l, intensiivistada insu-• Basaalinsuliin: keskmise toimeajaga või liinravi. pikatoimeline insuliin (NPH-, detemir- • Kui algne HbA1c on > 9%, kaaluda alus- või glargiininsuliin) algannuses 10 TÜ tamist intensiivsema raviskeemiga (vt all- või 0,2 TÜ/kg pool). - üks kord päevas vabalt valitud kellaajal (glargiin) või 3. RAVI INTENSIIVISTAMINE - üks kord päevas õhtul või hommikul • Basaalinsuliinile (NPH-, detemir- või (NPH- või detemirinsuliin) või glargiininsuliin) ühe boolusinsuliini - kaks korda päevas õhtul ja hommikul (lispro-, aspart- või glulisiininsuliin) süs- (NPH- või detemirinsuliin). ti lisamine enne päeva kõige suuremat• Kui hommikune paastuglükoosi väärus söögikorda: on suur, alustada eelistatult ühe süstiga - algannus 10% basaalinsuliini annusest; õhtul. - annuse tiitrimine, lähtudes glükoosi• Ühe süstiga päevas alustades võib kasuta- väärtustest 1,5−2 t pärast seda sööki da ka seguinsuliini (lisproinsuliin / pro- ja enne järgmist sööki (õhtusöögi kor- tamiiniga kristalliseeritud lisproinsuliin ral enne magamaminekut ja järgmisel või aspartinsuliin / protamiiniga kristal- hommikul). liseeritud aspartinsuliin), eriti juhul, kui • Üleminek seguinsuliinile (lisproinsu- patsiendi ühe söögi süsivesikute kogus on liin / protamiiniga kristalliseeritud lispro- oluliselt suurem kui teistel söögikordadel. insuliin või aspartinsuliin / protamiiniga• Jätkata ravi metformiini ja/või sulfonüü- kristalliseeritud aspartinsuliin) 2 korda luureaga. päevas enne hommiku- ja õhtusööki:• Metformiini talumatuse korral on luba- - kui senine skeem on olnud basaalinsu- tud kombineerida ka insuliini ja piogli- liiniga 1 kord päevas, siis jagada annus tasooni, insuliini ja rosiglitasooni võib kaheks ja manustada sellest annusest kombineerida vaid erandjuhtudel. Glita- mõlemal süstekorral 50%; soonide ja insuliini kooskasutamisel tu- - kui patsient on kasutanud basaa- leb patsiente hoolikalt jälgida, sest suu- linsuliini 2 korda päevas, siis läh- reneb tursete ja südamepuudulikkuse tuda algannuse määramisel senis- tekke oht. test annustest;• Basaal- või seguinsuliini annust tiitri- - uue preparaadi esimese süstekorra takse, lähtudes patsiendi mõõdetud glü- ajastamisel arvestada seni kasutatud koosiväärtustest, seades eesmärkväärtu- insuliini toimeaega (12−24 t); seks paastuglükoosi ≤ 6 mmol/l: - annuse tiitrimine vastavalt glükoosi - hommikuse insuliini annuse tiitrimi- väärtustele pärast süsti ja enne järg- ne, lähtudes glükoosi väärtustest enne mist süsti. õhtusööki ja • Kui seguinsuliini kasutamisel 2 kor- - õhtuse insuliini annuse tiitrimine, läh- da päevas vastab glükoosi sisaldus enne tudes glükoosi väärtustest enne hom- lõunat eesmärkväärtusele, kuid on enne mikusööki; õhtusööki sellest suurem, lisada boolus- - tiitrimine 2 TÜ kaupa iga 3 päeva järel; insuliin (lispro-, aspart- või glulisiinin- kui glükoosi väärtus on > 10 mmol/l, suliin) enne lõunasööki algannusega 10% siis 4 TÜ kaupa iga 3 päeva järel. senisest päevaannusest.• Kui paastuglükoosi eesmärkväärtused on • Võimalik on ka raviskeem seguinsulii- saavutatud, kuid HbA1c on kahe kuu pä- ni manustamisega 3 korda päevas enne rast ≥ 7%, siis kontrollida glükoosi väär- hommiku-, lõuna- ja õhtusööki.Eesti Arst 2008; 87(7−8):573−585 583
  15. 15. EESTI 2 . TÜÜPI DIABEEDI JUHEND 2008• Basaal-boolus-skeem: basaalinsuliin 4. MUUD ASPEKTID 1−2 korda päevas, boolusinsuliin enne • Näidustuste kategooriad 2 ja 3: patsien- igat suuremat söögikorda: did vajavad insuliinravi intensiivsema - basaalinsuliini annus: senine päevaannus skeemi järgi (kombinatsiooni basaal- ja jagatud kahega, saadud annusest 80%; boolusinsuliinist). - booluste annus: senine päevaannus • Insuliinravi on eelistatud ravi kroonilise jagatud kahega, saadud annus jagada neerupuudulikkusega patsientidel. põhisöökide vahel, lähtudes söökide • Insuliiniresistentsetel 2. tüüpi diabeedi- süsivesikute hulgast. ga patsientidel võivad vajaminevad insu- Näiteks: senine päevaannus 60 TÜ, ba- liini annused olla väga suured, mittesaalinsuliini annus 30 TÜst 80% = 24 TÜ; harva ∼ 2 TÜ/kg ööpäevas.booluste annus 30 TÜ, kolme võrdse söögi- • Nii lühi- kui pikatoimelistel analoogin-korra puhul iga kord 10 TÜ insuliini. suliinidel on iniminsuliinidega võrrel-• Intensiivsemate raviskeemide korral des oluliselt väiksem hüpoglükeemia (boolusinsuliin enne igat põhisööki) jätta oht. sulfonüüluureapreparaat ära, jätkata met- formiiniga.KIRJANDUS1. Defi nition, diagnosis and classification of diabetes mellitus guidelines for clinical practice for the management of and its complications. Report of a WHO consultation. diabetes mellitus. AACE Diabetes Mellitus Clinical World Health Organization 1999. http://www.staff.ncl. Practice Guidelines Task Force. Endocrine Practice 2007; ac.uk/philip.home/who_dmg.pdf. 13 Suppl 1:3−67.2. Standards of medical care in diabetes – 2008. American 6. Ryden L, Standl E, Bartnik M et al. Guidelines on Diabetes Association. Diabetes care 2008; 31 Suppl 1: diabetes, pre-diabetes, and cardiovascular diseases. The S12−24. Task Force on Diabetes and Cardiovascular Diseases of3. Nathan DM, Buse JB, Davidson MB, et al. Management of the European Society of Cardiology (ESC) and of the hyperglycemia in type 2 diabetes: A consensus algorithm European Association for the Study of Diabetes (EASD). for the initiation and adjustment of therapy. A consensus European Heart Journal 2007;28:88−136. statement from the American Diabetes Association and 7. Global Guideline for type 2 diabetes. International the European Association for the Study of Diabetes. Diabetes Federation. Clinical Guidelines Task Force 2005. Diabetes Care 2006; 29:1963−72. http://www.idf.org/webdata/docs/IDF%20GGT2D.pdf.4. Nathan DM, Buse JB, Davidson MB, et al. Management 8. Diabeteksen Käypä hoito – suositus. Suomalaisen of hyperglycemia in type 2 diabetes mellitus: a consensus Lääkäriseuran Duodecimin, Suomen sisätautilääkäreiden algorithm for the initiation and adjustment of therapy. yhdistyksen ja Diabetesliiton lääkärineuvoston asettama Update regarding the thiazolidinediones. Diabetologia työryhmä 2007. http://www.kaypahoito.fi. 2008;51:8−11. 9. The Action to Control Cardiovascular Risk in Diabetes5. Rodbard HW, Blonde L, Braithwaite SS, et al. American Study Group. Effects of intensive glucose lowering in type Association of Clinical Endocrinologists medical 2 diabetes. N Engl J Med 2008;358:2545−59.584 Eesti Arst 2008; 87(7−8):573−585
  16. 16. EESTI 2 . TÜÜPI DIABEEDI JUHEND 2008Lisa 1. Diabeedihaige koolitus diabeediõe võidiabeediväljaõppe saanud pereõe poolt1. Haiguse olemuse, kulu ja võimalike tüsistuste selgitamine.2. Tervislik toitumine, süsivesikute tarbimise õpetus, normaalse kehakaalu hoidmine või saavutamine, alkoholi tarvitamine.3. Diabeedihaige enesekontroll, kapillaarvere glükoosi mõõtmine glükomeetriga, diabeetiku päeviku täitmine.4. Füüsiline aktiivsus, selle mõju kehakaalule ja vere glükoosile.5. Hüpoglükeemia: sümptomaatika, eneseabi, esmaabi lähedaste poolt.6. Insuliinravi tehnilised küsimused.7. Insuliini annuste kohandamine, lähtudes tarbitud süsivesikute hulgast, füüsilisest koormusest ja mõõdetud glükoosiväärtustest (koostöös arstiga).Lisa 2. Perearsti elektrooniline protokoll diabeedihaige jälgimiseksKuupäev 1. kuupäev 2. kuupäev 3. kuupäev 4. kuupäevKaebusedProbleemidKaal/KMI/vööümbermõõtPatsiendi omakontroll glükoosisisaldus veres vererõhu väärtusedSilmapõhjade kontrollHüpoglükeemiadKapillaarvere või plasma glükoosHbA1cMikroalbuminuuriaUriinianalüüsKolesteroolLDL-kolesteroolHDL-kolesteroolTriglütseriididSeerumi või plasma kreatiniinVererõhkEKGJalgade kontrollDiabeediõdeDiabeedi tüsistusedRaviEesti Arst 2008; 87(7−8):573−585 585
  17. 17. EESTI PEREARSTIDE SELTSL.Puusepa 1a50406 TartuKontakt: dr. Madis Tiikmadis@pak.tt.eeEESTI ENDOKRINOLOOGIA SELTSTÜ Kliinikumi sisekliinikL. Puusepa 651014 TartuKontakt: dr. Tarvo Rajasalutarvo.rajasalu@kliinikum.eeDiabeedi ravijuhend on üleval ka internetis aadressilwww.med24.ee ja www.perearstiselts.ee

×