Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
SENSEMAKING THEORY
Betty Niin
Maarja Link
Definitsioonid
Mõtestamine on protsess, mille käigus inimesed
annavad kogemusele tähenduse.
Mõtestamine on tunnetamise, ko...
Seda protsessi on uuritud sajandeid erinevate nimede all -
termin “sensemaking” võeti kasutusele alles 70ndatel.
Karl Weic...
Mõtestamise protsess
Technology Features as Triggers for Sensemaking.
Terri L. Griffit.
The Academy of Management Review, 1999.
• Uurimisküsimu...
Seosed tunnuste ja päästikute vahel
Sensemaking and Sensegiving in Strategic Change
Initiation. Dennis A. Gioia and Kumar Chittipeddi.
Strategic Management Jo...
Strateegilise muudatuse alustamise protsess
Identity, Image, and Issue Interpretation: Sensemaking
During Strategic Change in Academia. Dennis A. Gioia
and James B. T...
Multilevel Theorizing about Creativity in
Organizations: a Sensmaking Perspective.
R. Drazin, M. A. Glynn, R. K. Kazanjian...
Managerial and Organizational Cognition: Notes
from a Trip Down Memory Lane (J. P. Walsh, 1995)
• Uurimisküsimus – Kuidas ...
Teooria kasutatavus
• Mõtestamine on oluline, kuna annab alternatiivse
seletuse sellest, kuidas olukordi hinnatakse ja ots...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

SensemakingTheory_BettyNiin&MaarjaLink

0 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

SensemakingTheory_BettyNiin&MaarjaLink

  1. 1. SENSEMAKING THEORY Betty Niin Maarja Link
  2. 2. Definitsioonid Mõtestamine on protsess, mille käigus inimesed annavad kogemusele tähenduse. Mõtestamine on tunnetamise, kommunikatsiooni ja käitumise teooria, mis otsib seletust, kuidas olukordi mõistetakse, samal ajal jäädes kriitilisele analüüsile peaaegu nähtamatuks.
  3. 3. Seda protsessi on uuritud sajandeid erinevate nimede all - termin “sensemaking” võeti kasutusele alles 70ndatel. Karl Weick Brenda Dervin
  4. 4. Mõtestamise protsess
  5. 5. Technology Features as Triggers for Sensemaking. Terri L. Griffit. The Academy of Management Review, 1999. • Uurimisküsimus – Kuidas kasutajad algselt mõtestavad tehnoloogiat? Millist rolli mängivad siin tehnoloogia tunnused? • Muutujad – Tehnoloogia tunnused: konkreetne vs. abstraktne, põhiomadus vs. abistav omadus. • Tulemus – Suure tõenäosusega tekitavad mõtestamise protsessi konkreetne tehnoloogia ja põhiomadused.
  6. 6. Seosed tunnuste ja päästikute vahel
  7. 7. Sensemaking and Sensegiving in Strategic Change Initiation. Dennis A. Gioia and Kumar Chittipeddi. Strategic Management Journal, 1991. • Uurimisküsimus – Milline on strateegilise muudatuse loomus ja milline on tegevdirektori roll selle algatamisel? • Muutujad – 3 uurijat, 3 juhti (president, asepresident, dekaan), mõtestamise 4 faasi • Meetod – kvalitatiivne • Tulemused – Tegevjuhti (ja ka juhtkonda) võib vaadelda kui strateegilise muudatuse arhitekti ja korraldajat. Loodi strateegilise muudatuse algatuse mudel. • Piirangud – Artikkel ei toonud välja, kas seda saaks rakendada ka teiste ülikoolide peal
  8. 8. Strateegilise muudatuse alustamise protsess
  9. 9. Identity, Image, and Issue Interpretation: Sensemaking During Strategic Change in Academia. Dennis A. Gioia and James B. Thomas. Administrative Science Quaterly, 1996. • Uurimisküsimus – Kuidas juhtkonnad mõtestavad olukordi, juhtides strateegilist muutuse protsessi akadeemilises institutsioonis? • Meetod – kvalitatiivne ja kvantitatiivne • Tulemused – Kõige märkimisväärsem tulemus selle juhtumi ja juba eksiteeriva kirjanduse vahel on tõdemus, et akadeemislistes institutsioonides jaotatakse olukorrad strateegilisteks või poliitilisteks (mitte võimalusteks ja ohtudeks).
  10. 10. Multilevel Theorizing about Creativity in Organizations: a Sensmaking Perspective. R. Drazin, M. A. Glynn, R. K. Kazanjian,1999 • Uurimisküsimus – kuidas loovuse protsess avaldub ettevõtetes? Kuidas mõtestamise teooria aitab kirjeldada erinevaid analüüsi tasemeid (idividuaalne, grupi ja organisatsiooni tasand)? • Muutujad – varasemad uuringud ja olemasolevad mudelid • Meetod – kvalitatiivne • Tulemused – loovus on pigem protsess mitte tulemus, uus mudel
  11. 11. Managerial and Organizational Cognition: Notes from a Trip Down Memory Lane (J. P. Walsh, 1995) • Uurimisküsimus – Kuidas erinevad uuringud on tunnetuslikkust ja mõtestamist käsitlenud? Ülevaade neist ja nende puudujääkidest. • Meetod – kvalitatiivne • Tulemused – me teame palju vähem “väljaspool kasti” mõtlemisest ja käitumisest. (“How do I know what I think until I see what I say?”) • Paljud aspektid on veel tunnetamise ja mõtestamise teooria valdkonnas uurimata ning artikkel andis ülevaate, mis minevikus on tehtud ja kuhu autor oma tööga on jõudnud.
  12. 12. Teooria kasutatavus • Mõtestamine on oluline, kuna annab alternatiivse seletuse sellest, kuidas olukordi hinnatakse ja otsuseid tehakse, rõhutades mitmeid valupunkte, mida võib leida juhtimise praktikas. • Mõtestamine on oluline otsustamisprotsessis, et kindlustada informatsiooni õige hindamine. • Igal tasandil või tasemel mõtestatakse situatsioone erinevalt – seda ei tohi ära unustada. • Teooria ähmasus võib põhjustada teooria valesti mõistmist ja kasutamist.

×