Nelgilised Roos6ielised

1,275 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,275
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
19
Actions
Shares
0
Downloads
5
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Nelgilised Roos6ielised

  1. 1. Nelgiliste ja roosõieliste sugukonnad Medelein Rõivas ja Kirti Raiend EKL-II Elusloodus
  2. 2. Nelgiliste sugukond ( Caryophyllaceae) Sugukonda kuuluvad enamikus lehttaimed, kuid esineb ka üksikuid poolpõõsaid.
  3. 3. <ul><li>Lehed asetsevad enamasti vastakult, on suhteliselt kitsad ja tavaliselt abilehtedeta. </li></ul><ul><li>Viljaks on hambuliselt avanev kupar või ka pähklike </li></ul><ul><li>Õied kahesugulised, korrapärased, õiekate enamasti kaheli; tupp ja kroon viietised, harva ka neljatised. Tupp võib olla ka liit- või lahkleheline. </li></ul><ul><li>Õisik on ebasarikjas. </li></ul>
  4. 4. <ul><li>Kroonlehed on harilikult pinnukeseks ja naastuks liigestunud, esimese siseküljel on väike kroonjas lise, mis moodustab õieneelus lisakrooni. </li></ul><ul><li>Tolmukaid on enamasti kümme, nad on kahes ringis. </li></ul><ul><li>Sigimik ülemine, ühepesaline või alusel kahe- kuni viiepesaline </li></ul>
  5. 5. <ul><li>Kirjeldatud õieehitus ei esine sugugi kõigil sugukonna esindajatel. Paljudel on toimunud õie taanarenemine, mille tõttu võib kaduda kroon, üks ring tolmukaid. </li></ul><ul><li>Sugukonda kuulub üle 2000 liigi, mis on levinud kogu maailmas. Kõige arvukamalt siiski Vahemeremaades. </li></ul>
  6. 6. Õieehituse järgi jagatakse sugukond kolmeks alamsugukonnaks: <ul><li>1. Vesiheinalised- Tuntumaks perekonnaks on tähthein. Vesiheina perekonnaliigid on võrdlemisi tülikad umbrohud </li></ul><ul><li>tähthein </li></ul>
  7. 7. 2. Põisrohulised- <ul><li>Harilik äiakas (nisulill) on roosaõieline umbrohi. Äiaka seemned on mürgised (alkaloididesisaldus). </li></ul><ul><li>Juba 0,5 % äiakaseemnete sisaldus muudab jahu mõruks ja kõlbmatuks. </li></ul><ul><li>Seebilille juur sisaldab rohkesti saponiine ja teda kasutatakse isegi seebi aseainena. </li></ul><ul><li>Niitudel ja jõekallastel esineb käokann, sügavalt neljaks lõhestunud naastudega. </li></ul>
  8. 8. <ul><li>seebilill </li></ul><ul><li>käokann </li></ul>
  9. 9. <ul><li>Kahtlemata kõige rohkem ilutaimi on andnud nelgi perekond. Kultuurnelgid on aretatud habenelgist ja aednelgist, mille täidisõielised sordid on ilutaimedena hinnatud. </li></ul><ul><li>Kuid ka Eestis levinud liigid aas-, nurm ja nõmmnelk ei jää oma dekoratiivsuselt kultuursortidest palju maha. </li></ul>
  10. 10. <ul><li>habenelk </li></ul><ul><li>nõmmnelk </li></ul>
  11. 11. 3. Kaderohulised <ul><li>Tuntumaks on nälgheina perekond- põldudel, kuivade küngastel ning jäätmaadel umbrohtudena kasvavad madalad valgete tervete kroonlehtedega taimed. </li></ul><ul><li>Sööt- reiarohi on rohekaskollaste varte ja lehtedega, kasvab liivaküngastel, loodudel, teeservades ning põldudel. </li></ul>
  12. 12. <ul><li>nälghein </li></ul>
  13. 13. Roosõielised
  14. 14. Roosõielised <ul><li>Roosõieliste sugukonda kuuluvad </li></ul><ul><li>suve- ning igihaljad puittaimed ja püsikud, harva üheaastased taimed ja veel harvem ronitaimed. </li></ul><ul><li>Sugukonda kuulub üle 3000 liigi ja üle 100 perekonna . Roosõieliste liigid on levinud peaaegu kogu maailmas, eriti põhjapoolkera parasvöötmes ja troopilistes mäestikes. </li></ul>
  15. 15. <ul><li>Roosõieliste õied: </li></ul><ul><li>üksikult või õisikutena, enamasti kahesugulised, sageli ka välistupega, vähestel roosõielistel puuduvad kroonlehed (kortsleht). Roosõieliste õietelg on laienenud lamedaks, karikjaks või liudjaks õiepõhjaks, mille ülemisele servale kinnituvad tupplehed ning sissepoole kroonlehed ja tolmukad. Õiepõhi võib olla ka poolkerajas või kuhikjalt pikenenud (vaarikal). </li></ul><ul><li>Roosõieliste lehed: </li></ul><ul><li>vahelduvad vabade või leherootsuga liitunud abilehtedega, harva võivad abilehed ka puududa. </li></ul>
  16. 16. <ul><li>Roosõieliste tolmukaid on kroonlehtedega võrdselt, 2 või 4 või enam korda rohkem kui kroonlehti. </li></ul><ul><li>Viljad on kukkurviljad, pähklikesed, luuviljad; nad võivad moodustuda ka õiepõhja osavõtul, kui see laieneb ning muutub lihakaks koguviljaks (maasikal) või õunviljaks (õun, pirn). </li></ul><ul><li>Roosõieliste viljalehtede arv kõigub ühest paljuni; viljalehed vabad või üheks emakaks liitunud, emakakaelad väljuvad enamasti viljalehtede tipust või ka nende mõhuküljelt. </li></ul>
  17. 17. <ul><li>Primitiivse õie- ja viljaehitusega liikide kõrval esineb progressiivseid, spetsialiseerunud vorme. Ühtedelt liikidelt (nt kibuvits) saavad tolmeldajad ainult õietolmu, teistelt ka mesinestet, mida eritab õiepõhjal, tolmukate ja viljalehtede vahel paiknev ringikujuline ketas. </li></ul><ul><li>Mõnedel roosõielistel on täheldatud ka isetolmlemist. </li></ul><ul><li>Näiteks toomingal ja pihlakal võib näha, kuidas tolmukad emakasuudme suunas sissepoole käänduvad, samal ajal pöördub ka emakasuue ühe tolmuka poole nii, et emakasuue ja tolmukott kokku puutuvad. </li></ul>
  18. 18. <ul><li>Tuultolmlemine on roosõielistel haruldane ning esineb mõnel mustnupul. </li></ul><ul><li>Roosõieliste sugukonna majanduslik tähtsus on suur, eriti parasvöötme aladel, kus peaaegu kogu puuviljandus ja marjakasvatus rajaneb roosõielistel. Roosõielised on rikkad vitamiinidest, orgaanilistest hapetest ja eeterlikest õlidest. Eriti perspektiivikas on puuviljanduses perekondade- ja liikidevaheline ristamine. </li></ul>
  19. 19. <ul><li>Roosõieliste õite ja viljade erinevuse ja suure liigilise mitmekesisuse tõttu on sugukond jagatud neljaks alamsugukonnaks. Need on: </li></ul><ul><li>Enelalised (Spiraeoideae) nt.enela </li></ul><ul><li>Kibuvitsalised (Rosoideae) nt.kibuvits </li></ul><ul><li>Õunapuulised (Pomoideae) nt.õunapuud, pirnipuud </li></ul><ul><li>Ploomipuulised (Prunoideae) nt.harilik ploomipuu, kreegipuu, kirsipuu. </li></ul>
  20. 20. Tuntumad roosõielised: <ul><li>Metsmaasikas </li></ul><ul><li>Harilik vaarikas </li></ul>
  21. 21. <ul><li>Harilik pihlakas </li></ul><ul><li>Harilik toomingas </li></ul>
  22. 22. Täname tähelepanu eest!

×