Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Suguelundkond

õppematerjal 9. klassile

  • Be the first to comment

Suguelundkond

  1. 1. SUGUELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask
  2. 2. Naise ja mehe suguelundkond Naise suguelundid Mehe suguelundid
  3. 3. Naise suguelundid tupp emakakael emakas munasarjad munajuhad
  4. 4. Naise suguelundid <ul><li>Munasarjad alustavad tööd 12-14 aastaselt </li></ul><ul><li>toodavad suguhormoone (nõristuvad verre) </li></ul><ul><li>munasarjades arenevad munarakud </li></ul><ul><li>Munarakkude alged on moodustunud juba looteeas ning elu jooksul neid juurde ei teki. </li></ul>naissuguhormoonid
  5. 5. Ovulatsioon <ul><li>Munaraku vabanemine munasarjast. </li></ul><ul><li>üks munarakk umbes 28 päeva tagant </li></ul><ul><li>vaheldumisi kummastki munasarjas </li></ul><ul><li>elu jooksul umbes 400 munarakku </li></ul><ul><li>valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuses </li></ul>Vahest eraldub munarakk mõlemast munasarjast korraga!
  6. 6. Munarakk <ul><li>Suuremõõtmeline umbes 0,1 mm </li></ul><ul><li>Toitainete rikas </li></ul><ul><li>Liikumisvõimetu </li></ul><ul><li>Kaetud kestaga </li></ul><ul><li>Eluiga kuni 36 tundi </li></ul>
  7. 7. Menstruaaltsükkel … a javahemik ühe menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni (u 28 päeva) . Viljastamata munarakk ja emaka limaskestad eralduvad organismist menstruatsioonil. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni.
  8. 8. 1. Küpsev folliikul 2. Munarakk 3. Ovulatsioon 4. Kollaskeha 5. Viljastumine
  9. 9. Mehe suguelundid põis eesnääre munandid suguti
  10. 10. Mehe suguelundid
  11. 11. Mehe suguelundid <ul><li>Munandid alustavad tööd 12-15 aastaselt </li></ul><ul><li>toodavad suguhormoone </li></ul><ul><li>paljunevad ja valmivad seemnerakud </li></ul>Spermid valmivad munandite väänilistes torukestes kehatemperatuurist madalamal temperatuuril
  12. 12. Seemnerakk <ul><li>väike 3-5  m </li></ul><ul><li>koosneb peast ja sabast </li></ul><ul><li>väga liikuv </li></ul><ul><li>eluiga kuni 72 tundi </li></ul><ul><li>arengutsükkel umbes 80 päeva </li></ul>Ühe seemnepurskega eritub miljoneid seemnerakke.
  13. 13. Viljastumine <ul><li>munaraku ja seemneraku ühinemine. </li></ul>
  14. 14. Viljastumine <ul><li>toimub munajuha laienenud osas. </li></ul>A – munasari B – emakas C - limaskest
  15. 15. Munaraku jagunemine <ul><li>Viljastatud munarakk jaguneb ja tekib rakukobar ehk kobarloode </li></ul>
  16. 16. Munaraku jagunemine
  17. 17. <ul><li>Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva </li></ul>Umbes 7. päeval peale viljastumist kinnitub viljastunud munarakk emaka limaskestale
  18. 18. http://youtube.com/watch?v=J_knnENhzwg
  19. 19. Kunstlik viljastamine Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus: <ul><li>kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, </li></ul><ul><li>sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku </li></ul><ul><li>kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. </li></ul>
  20. 20. Esimene kunstliku viljastumise tulemusena sünd toimus Inglismaal 1978 aasta juulis ( Louise Brown ).
  21. 21. Kaksikud
  22. 22. Sugu Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi (X või Y) kandev sperm munaraku viljastab. y x
  23. 23. Loote areng Kobarlootest areneb idulane. Idulane ei sarnane veel inimesele.
  24. 24. 1. arengukuu <ul><li>Idulane on umbes riisitera suurune </li></ul><ul><li>Kujuneb: </li></ul><ul><li>esmane närvisüsteem </li></ul><ul><li>südame- </li></ul><ul><li>veresoonte- </li></ul><ul><li>luude- </li></ul><ul><li>lihaste- </li></ul><ul><li>seedeelundkonna- </li></ul><ul><li>jäsemete alged </li></ul><ul><li>süda hakkab lööma umbes 25. päeval </li></ul>
  25. 25. 2. arengukuu <ul><li>Idulane on umbes 2,5 cm pikkune </li></ul><ul><li>Kujunevad: </li></ul><ul><li>aju </li></ul><ul><li>sõrmed ja varbad </li></ul><ul><li>magu ja maks </li></ul><ul><li>kopsud </li></ul><ul><li>kõrvad ja nina </li></ul>
  26. 26. 3. arengukuu <ul><li>Loode on umbes 7,5 cm pikkune ja kaalub 3 grammi </li></ul><ul><li>Kujunevad: </li></ul><ul><li>suguelundid </li></ul><ul><li>neerud </li></ul><ul><li>silmavärv </li></ul><ul><li>liigutused </li></ul><ul><li>Sarnaneb väliselt inimesele ja nimetatakse nüüd juba looteks </li></ul>
  27. 27. 4. arengukuu <ul><li>Loode on umbes 15 cm pikkune ja kaalub 80 grammi </li></ul><ul><li>Kujunevad: </li></ul><ul><li>imemisrefleks </li></ul><ul><li>neelamisrefleks </li></ul><ul><li>luud </li></ul><ul><li>nähtavad suguorganid </li></ul>
  28. 28. 5. arengukuu
  29. 29. 6. arengukuu <ul><li>Loode on umbes 30 cm pikkune ja kaalub 600 grammi </li></ul><ul><li>nahk on kortsuline </li></ul><ul><li>luud tugevnevad </li></ul><ul><li>kopsud täiustuvad </li></ul>
  30. 30. 7. arengukuu <ul><li>Loode on umbes 37 cm pikkune ja kaalub 1,3 kg </li></ul><ul><li>moodustub rasvkude </li></ul><ul><li>reageerib valgusele </li></ul><ul><li>-helile </li></ul><ul><li>-puudutusele </li></ul>
  31. 31. 8. arengukuu <ul><li>Loode on umbes 40 cm pikkune ja kaalub 2 kg </li></ul><ul><li>nahk sileneb </li></ul><ul><li>karvad kaovad </li></ul><ul><li>arenenud närvirakud </li></ul>
  32. 32. 9. arengukuu
  33. 34. Laps võib sündida ka keisrilõikega
  34. 35. Lootekestad <ul><li>Ajutised organid, mis kaitsevad loodet. </li></ul><ul><li>lootevesi </li></ul><ul><li>platsenta </li></ul><ul><li>nabanöör </li></ul>pea süda lootevesi nabanöör platsenta
  35. 36. Platsenta <ul><li>Kujuneb idulase pesastumise kohale emaka seinal. Loodet ühendab platsentaga nabanöör . </li></ul><ul><li>ema ja loote ainevahetus </li></ul><ul><li>kaitseb haigustekitajate eest </li></ul><ul><li>toodab hormoone </li></ul><ul><li>Millised ained liiguvad emalt lootele? </li></ul><ul><li>Millised ained liiguvad lootelt emale? </li></ul>platsenta
  36. 37. Lootevesi <ul><li>K aitse b: </li></ul><ul><li>põrutuste </li></ul><ul><li>veekaotuse </li></ul><ul><li>t emeratuurimuutuste eest </li></ul><ul><li>O n joogi ja urineerimiskeskkond . </li></ul>
  37. 38. Loodet kahjustavad tegurid Haigused – punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud – vitamiinide, mineraalide, põhitoitainete puudus. Keemilised ühendid – alkohol, narkootikumid, ravimid, liimid, värvid, puhastusvahendid. Füüsikalised tegurid – põrutused, kitsad riided, kiirgused.
  38. 39. Rasestumisvastased vahendid <ul><li>Meeste kondoomid </li></ul><ul><li>T akistab sperma sisenemist vagiinasse </li></ul><ul><li>Võib kaitsta suguhaiguste eest (ainult lateks ja polümeer kondoomid võivad kaitsta HIV eest ) </li></ul><ul><li>Naiste kondoomid </li></ul><ul><li>Väldib rasedust kogudes sperma endasse </li></ul><ul><li>Võib kaitsta suguhaiguste eest , samuti HIV eest </li></ul><ul><li>Pessaar </li></ul><ul><li>Vähesel määral vähendab suguhaiguste üle kandumise ohtu, HIV eest ei oma mingit kaitset. </li></ul>
  39. 40. <ul><li>Väike emakakaela kate ( pessaari väiksem versioon ) </li></ul><ul><li>O saliselt täidetud rasestumisvastase vedelikuga </li></ul><ul><li>P rogestiini süstid Depo Provera </li></ul><ul><li>I ga kolme kuu tagant uus süst </li></ul><ul><li>T akistab munaraku arengut ja takistab sperma jõudmist  munarakuni </li></ul><ul><li>P rogesti i ni protees Norplant </li></ul><ul><li>P aigaldatakse kirurgiliselt naise käsivarde kuni 5 aastaks. </li></ul><ul><li>Käsn ( sisaldab spermitsiide ) </li></ul>Rasestumisvastased vahendid
  40. 41. <ul><li>Vaginaalsed spermitsiidid ( kreemid, geelid, vahud ) </li></ul><ul><li>K eemiliselt loodud sperma tapmiseks </li></ul><ul><li>Hormonaalsed tabletid </li></ul><ul><li>Kombineeritud pillid </li></ul><ul><li>T akistavad igakuist munaraku eraldumist munasarjast </li></ul><ul><li>2) Minipillid </li></ul><ul><li>E makakaela lima skest muutub sperm idele raskesti läbitavaks ja emaka limaskest õheneb, nii et viljastatud munarak k ei saa kinnituda . </li></ul>Rasestumisvastased vahendid
  41. 42. <ul><li>Rasestumisvastased plaastrid </li></ul><ul><li>Rasestumine hoitakse ära ovulatsiooni pärssimise teel, sarnaselt antibeebipillidega. </li></ul><ul><li>SOS pill </li></ul><ul><li>V äldib rasedust ajutiliselt katkestades munarakkude tootmise, katkestades viljastumise või takistades munaraku kinnitumise. </li></ul><ul><li>Emakasisene spiraal </li></ul><ul><li>Vabanevad vaseioonid takistavad munaraku ja seemneraku ühinemist või viljastatud munaraku kinnitumist emaka limaskestale. </li></ul>Rasestumisvastased vahendid
  42. 43. <ul><li>Hormoonspiraal </li></ul><ul><li>E maka limaskest muutub viljastatud munaraku kinnitumiseks liiga õhukeseks ning emakakaela kanali lima pakseneb nii, et spermatosoidide pääs emakasse on raskendatud </li></ul><ul><li>Naiste steriliseerimine </li></ul><ul><li>Munajuhad seotakse kirurgiliselt kinni. See takistab sperma jõudmist munarakuni. </li></ul><ul><li>Meeste vasektoomia </li></ul><ul><li>Kirurgiliselt takistatakse sperma väljumis protsessi </li></ul>Rasestumisvastased vahendid
  43. 45. Ohtlik naise tervisele ning Eestis lubatud 12. rasedusnädalani. Raseduse katkestamine ehk abort
  44. 46. Kasutatud materjal: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:FemOS. png http://www.besthealth.com/besthealth/bodyguide/reftext/html/repr_sys_fin.html http://www.ehd.org/dev_article_intro.php http://www.ehd.org/images/prenatal_article/ovary-thumb. jpg http://cache.eb.com/eb/image?id=93515&rendTypeId=34 http://www.realscienceprograms.com/files/IMAGES/egg_cell.jpg http://www.sjg.edu.ee/tyybel/test.html http://www.meelespea.net/ee/ciklas http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/images/ency/fullsize/8677. jpg http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/images/ency/fullsize/19471.jpg http://www.med.umich.edu/obgyn/smartmoms/pregnancy/monthbymonth/second.htm http://www.walgreens.com/library/graphics/images/en/17010.jpg http://www.ehd.org/images/prenatal_article/lifeartpic13.jpg http://en.wikibooks.org/wiki/Image:Caesarian_shown_cropped.jpg http://www.abort73.com/HTML/AbortionPictures/images/abortion-08-01.jpg

×