Elu areng Maal

8,189 views

Published on

õppematerjal gümnaasiumile

Published in: Technology
0 Comments
3 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
8,189
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
833
Actions
Shares
0
Downloads
131
Comments
0
Likes
3
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Elu areng Maal

  1. 1. ELU ARENG MAAL Koostas: Kristel Mäekask
  2. 2. Arhaikumi geokronoloogiline tabel http://www. ut . ee /BGGM/ eluareng / arhaikum .html
  3. 3. Esimesed elusolendid Maal <ul><li>http://www. teachersdomain .org/resources/tdc02/ sci /life/cell/ stetteroxygen /index.html </li></ul><ul><li>http://www. teachersdomain .org/resources/tdc02/ sci / ess / earthsys / deepseavents /index.html </li></ul>
  4. 4. Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusorganismid olid tõenäoliselt arhed, mis esmalt olid anaeroobsed kemolitotroofid. Vanimateks on peetud väga erineva vanusega leide , nt: <ul><li>3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraaliast; </li></ul><ul><li>3,87 miljardi aasta vanuseid mikroorganismide elutegevuse jälgi Gröönimaa settekivimeist ; </li></ul><ul><li>Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid – tsüanobakterid on leitud 2,7 miljardit aastat tagasi. </li></ul>
  5. 5. Proterosoikumi geokronoloogiline tabel http://www. ut . ee /BGGM/ eluareng / proterosoikum .html
  6. 6. Vanimad eukarüoodid Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest.
  7. 7. Vanimad hulkraksed organismid Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. 560 miljoni aasta vanused - Vendi pehmekehaliste hulkraksete kivistis ed , mida on hakatud kutsuma Ediacara faunaks. Ediacara hulkraksete kivistised ja rekonstruktsioon
  8. 8. Paleosoikumi geokronoloogiline tabel http://www. ut . ee /BGGM/ eluareng / paleosoikum .html
  9. 9. T AIMERIIGI EVOLUTSIOON VETIKAD SÕNAJALAD SEEMNETAIMED ÜRGRAIKAD
  10. 10. Vetikad 500-600 miljonit aastat tagasi veekogudes Vetikad varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga ! Hõimkond rohevetikad Chlorophyta
  11. 11. Soontaimed 410 - 440 miljonit aastat tagasi - mõnede organismide siirdumine veest maismaale. <ul><li>ÜRGRAIKAD - sõnajalgtaimed, mis paljunesid eostega. </li></ul><ul><li>Puudusid lehed ja juured </li></ul><ul><li>Esinesid varred ja risoomid </li></ul>Cooksonia 4 cm Rhynia
  12. 12. Hiiglaslikud eostaimed 280 - 360 miljonit aastat tagasi . Mõned 35 m kõrgused ja 40 cm varre läbimõõduga.
  13. 13. A) Pärisraikad (kollad) Sigillaria Soomuspuu ehk lepidodendron
  14. 14. B) Kidad (osjad) Kalamiidi kida Karboni kida http://www. ut . ee /BGGM/ eluareng /calamites2. jpg
  15. 15. C) Sõnajalgtaimed <ul><li>paljunevad eostega </li></ul><ul><li>lehed (fotosüntees) </li></ul>Mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest.
  16. 16. Paljasseemnetaimed 300 - 350 miljonit aastat tagasi .
  17. 17. <ul><li>Seemnesõnajalad </li></ul><ul><li>Fossiilidena sarnanesid nad sõnajalgadega, kuid paljunesid seemnetega. </li></ul>Paljude teadlaste arvates on nad tänapäevaste õistaimede esivanemad.
  18. 18. B) Kordaiidid P aljasseemnetaimed, mis meenutasid okaspuid. Kordaiidid olid umbes 30 m kõrgused ja 1 m tüve läbimõõduga.
  19. 19. C ) Okaspuud 320 - 280 miljonit aastat tagasi . Enamik teisi liike vajas paljunemiseks vett, okaspuude seemned levivad aga tuulega. <ul><li>Õite ja viljade esinemine </li></ul>Taxus buccata Volzia heterophylla käbi
  20. 20. D ) Hõlmikpuud 260-140 miljonit aastat tagasi . Praeguseks on säilinud ainult üks reliktne liik Ginkgo biloba . Hõlmikpuu Peeter Süda tänavas, Tallinnas
  21. 21. E ) Palmlehikud 250-65 miljonit aastat tagasi . Palmlehikud on palmi või sõnajalga meenutavad suurte sulgjate lehtedega madalad puud. T änapäeval on säilinud üks selts - palmlehikulaadsed
  22. 22. Katteseemnetaimed 1 3 0- 65 miljonit aastat tagasi .
  23. 23. LOOMARIIGI EVOLUTSIOON
  24. 24. 540 - 400 miljonit aastat tagasi - hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübi d nn. Kambriumi plahvatus. Cosmoceras gulielmii Gryphaea corrugata
  25. 25. Trilobiidid - madalmerede lülijalgsed , kes elasid Vanaaegkonnas ehk Paleosoikumis (550-250 miljonit aastat tagasi). Paraceraurus aculeatus Trilobiidi rekonstruktsioon
  26. 26. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed.
  27. 27. Lõuatud - 480 miljonit aastat tagasi Primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. erikilbiline Psammolepis telodont Phlebolepis kilbitu Rhyncholepis Dartmuthia gemmifera
  28. 28. Kõhrkalad - 400 miljonit aastat tagasi Iseloomulik kehakuju. Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. hai Hybodus Asterolepis Hai Carcharodon sp. hambad
  29. 29. 400 miljonit aastat tagasi - mõnede loomade siirdumine maismaale. PUTUKAD Üks putukate suuri eeliseid oli lennuoskuse omandamine. Karbonis elasid ürgsed võrktiivalistega sarnanevad ja kiililaadsed putukad, kelle tiibade siruulatus ulatus kuni 75 cm. Kiililaadne putukas Aeschna
  30. 30. KAHEPAIKSED - 360 miljonit aastat tagasi Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsetest kaladest. Esimesed kahepaiksed olid väga lähedased nii oma aja vihtuimseile kui ka hilisemaile roomajaile; suurimate pikkus ulatus kuni 4 m. algeline kahepaikne Ichthyostega , vasakul all kopskalad ja paremal üleval vihtuimne kala Ichthyostega Ichthyostega <ul><li>Paljunevad vees </li></ul><ul><li>Elavad maismaal </li></ul>
  31. 31. <ul><li>ROOMAJAD - 300 miljonit aastat tagasi </li></ul><ul><li>kehasisene viljastumine </li></ul>Hiidsisalikud ehk dinosaurused Kriidi ajastu kolm suurimat röövtoidulist saurust, keskel Tyrannosaurus rex Suurimad maismaal elanud loomad - sauropoodid, keskel Ultrasaurus , kes kaalus 80 tonni
  32. 32. <ul><ul><ul><li>Tekodondid </li></ul></ul></ul>Kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad; pikkus 15 cm kuni 6 meetrini. Osa tekodonte liikus tagajalgadel. Tõenäoliselt põlvnevad tekodontidest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised ja linnud.
  33. 33. Tiibsisalikud ehk pterosaurused ( Pterosauria ) olid kiskeluviisiga lendavad roomajad. Lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk. Tiibsisaliku rekonstruktsioon Kalu jahtivad lendavad roomajad - pterosaurused
  34. 34. Kalasisalikud ehk ihtüosaurused ( Ichthyosauria ) olid kalalaadsed roomajad. Notosaurused olid loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad ja plakodondid olid töntsakad roomajad, kes toitusid kividele kinnitunud limustest. Triiase kalasisalikud: A, C - notosaurused, B - Hilis-Triiases väljasurnud plakodont
  35. 35. Luukalad Leptolepis sprattiformis Sellesse rühma kuulub suurem osa kõrgemaid kalu, kaasa arvatud tänapäeval kõige sagedamini esinevad pärisluused - ahvenad, haugid, särjed jt.
  36. 36. <ul><li>( Mammalia ) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. </li></ul><ul><li>Kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega - emapiimaga. </li></ul><ul><li>Püsisoojasus </li></ul><ul><li>Areng emaüsas </li></ul><ul><li>Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad. </li></ul>200 miljonit aastat tagasi: IMETAJAD Morgunocodon Taeniolabis
  37. 37. 150 miljonit aastat tagasi: LINNUD ( Aves ) on selgroogsed, kellel on suled ja tiivad. Ehituselt ja põlvnemiselt on linnud lähedased roomajaile. (ürglind - arheopterüks). Arheopteryx lithographica <ul><li>Lennuvõime </li></ul><ul><li>Püsisoojasus </li></ul>Hammastega lõualuud pikk sabalülisammas tiivaluud linnu kolju Jätketega roided suled
  38. 38. 2 miljonit aastat tagasi: mammut <ul><li>Ka esimesed inimese eellased </li></ul>http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/evo/permtriassext/index.html http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/evo/fishfingers/index.html http://www. teachersdomain .org/resources/ess05/ sci / ess / eiu / littlemammals /index.html
  39. 39. Kasutatud materjalid: <ul><li>http:// lepo .it. da . ut . ee /~mi/ silur .html </li></ul><ul><li>http://www. dinosauria .com/ </li></ul><ul><li>http://www. ut . ee /BGGM/ eluareng /index.html </li></ul><ul><li>http://www. resa .net/ nasa /origins_life. htm #earliest </li></ul><ul><li>http://www. fossiles .qc.ca/en/302.html </li></ul><ul><li>http:// scitec . uwichill . edu .bb/ bcs /bl14apl/ conq . htm </li></ul><ul><li>http://www. republika .pl/ geotrzebinia / cgt / florakarb /flora. htm </li></ul><ul><li>http://www. edu . amsterdam . nl / flevopark / Geschiedenis / geschiedenis %20aarde/ lepidodendron . jpg </li></ul><ul><li>http://www. fieldmuseum .org/research_collections/ ecp / ecp _sites/NPI_web/models_coal. htm </li></ul><ul><li>http://www.living-fossils.com/living_fossils_1_5. php </li></ul><ul><li>http://www. floranimal . ru /classes/5492.html </li></ul><ul><li>http://www.free-pictures-photos.com/flowers/index. htm </li></ul><ul><li>http://www. lbl . gov /Science-Articles/Archive/ sb /July-2004/2_spinach.html </li></ul>
  40. 40. http://www. aquamax .de/HG06UG06. htm http://www.pbs.org/wgbh/evolution/

×